Riigikohus jättis rahuldamata nii Lasva kui ka Mikitamäe vallavolikogu taotluse peatada kuni riigikohtu otsuse jõustumiseni valdade sundliitmist puudutava valitsuse määruse jõustumine.

Lasva, Mikitamäe ja veel kümmekond Eesti omavalitsust esitasid riigikohtule taotluse tunnistada endi sundliitmist puudutava valitsuse määruse sätted põhiseadusvastaseks ning tunnistada need kehtetuks.

Lisaks taotlesid omavalitsused, et riigikohus peataks kuni riigikohtu otsuseni sundliitmiste jõustumine.

Vallad soovisid sellega, et nad saaksid volikogude valimised läbi viia vabatahtlikult kokku lepitud või siis kokku leppimata jäänud vallapiirides, mitte valitsuse määratud uue omavalitsuse piirides.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus esmaspäeval avaldatud otsuses seisukohale, et valdade taotlused ei ole piisavalt põhjendatud.

„Kolleegium ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise peatamiseks,” seisab riigikohtu otsuse resolutsioonis.

„Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks võib tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemust väljakuulutamist,” lisatakse otsuses.

Riigikohus ei välista, et kui kohtunikud ei jõua enne valimistulemuste väljakuulutamist valdade sundliitmist puudutavaid otsuseid ära teha, võib kohus ka peatada vaidlustatud määruste sätete jõustumise.

Vaidlus ei mõjuta valimisi

Ühtlasi märkis riigikohus, et vaidlusalune sundliitmise määrus tervikuna või selle üksikud sätted ei mõjuta seda, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised viiakse läbi olemasolevates või moodustatavates omavalitsusüksustes.

Lasva vald kaebas riigikohtusse valitsuse määruse, mille kohaselt sundliidetakse vabatahtlikult liituvate Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga ka Orava ja Vastseliina vald.

Mikitamäe vald kaebas riigikohtusse enda sundliitmise Setomaa vallaga, mis moodustatakse Meremäe, Mikitamäe, Värska ja Misso valla Luhamaa nulga liitmisel.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Lasva vald kaebas Vastseliina sundliitmise otsuse riigikohtusse

Uute valdade piirid on vaatamata paarile kohtuasjale Põlva ja Võru maakonnas suuresti selgunud, mis võimaldab küsida, kas sellist haldusreformi me tahtsimegi ning kas nüüd on vähemalt üheks inimpõlveks piirid maha märgitud?

Kuna mõne arvates on uued vallad liiga suured ja teise meelest liiga väikesed, võib suures plaanis küllap rahule jääda, sest kõigi jaoks ideaalset omavalitsust pole nagunii olemas. Igal mündil on kaks poolt ja iga reform sünnitab nii võitjaid kui ka kaotajaid.

Riigikogulane Ivari Padar avaldas sel nädalal Lõunaeestlases haldusreformile hinnangut andes lootust, et Põlva ja Võru maakonnas on valdade liitmisega õige pea võimalik jätkata. Eesmärk peaks Padari hinnangul olema kahes maakonnas praegu alles jääva kaheksa omavalitsuse ühinemine, et saaks tekkida rohkem kui 60 000 elanikuga omavalitsus.

Kahtlemata on tegemist optimistliku eesmärgiga, kui mõelda, et nii Võru kui Põlva maakonnas tegi valitsus kaks elanike arvust tulenevat erisust (Antsla ja Kanepi) ning ühe kultuurilisest tagapõhjast motiveeritud erisuse (Setomaa vald).

Olukorras, kus kaheksast vallast kolm on sündinud tänu neile antud erisusele, ei julgeks ma teha panust, et eelseisva nelja aasta jooksul kahe maakonna omavalitsused ühinemiseni jõuavad. Mis aga ei tähenda, et edasisi ühinemisi üldse ei võiks toimuda.

Näiteks Setomaa vald, mille loomisel oli küllap rahvusromantismi mõnevõrra rohkem kui majanduslikku kalkulatsiooni, võib olla üks võimalikke liidetavaid.

Samuti sõltub valdade edasine ühendamine poliitikutest, kes uutes valdades võimule tulevad. Kas juhtohjad saavad pigem „unionistid” või „separatistid”, sellest sõltub ka valla edasine ühinemispoliitika. Ühinemise tagantlükkajaks ei pea olema tingimata majanduslik kitsikus, vaid arusaamine, et koos toimetades ollakse efektiivsemad. Nõnda ühinesid varasemalt näiteks Põlva linn ja vald.

Padari ettepanekust kumab välja veel üks küsimus, mida viimasel ajal on haldusreformi kontekstis üha rohkem küsitud: kas Põlva maakond jääb püsima?

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas nädala esimesel poolel Lõunaeestlasele, et valitsusel pole plaanis maakondi ühendama ega, kasutades ministri kõnepruuki, „oblasteid” moodustama hakata. Kas Võru ja Põlva maakonna ühendamine annaks oblasti mõõdu välja, on raske hinnata.

Arvestades aga tööd, mida Vana-Võromaa kultuurikoda ja selle eelkäijad on teinud ja teevad võro kultuuri- ja keeleruumi kooshoidmiseks ja arendamiseks, oleks ühise maakonna taastamine väärt idee, mida edasi arendada.

Kas aeg saab selle jaoks küpseks järgmise nelja aasta jooksul või hiljem ning kas maakonna loomiseks tuleb kõik vallad kokku liita, nagu soovitab Ivari Padar, või piisab ka nende tihedast koostööst, sõltub paljudest pisiasjadest.

Ent olen üsna kindel, et kui loomeinimesed võtavad võrokeste ühise maakonna loomise ideest tugevamalt kinni, ei jää poliitikutel muud üle, kui sellega kaasa tulla. Kui idee saab alguse rohujuurest, võrsub jõudsalt edasi, on see parim garantii, et kord taassünnibki võrokeste maakond, mitte Võrumaa oblast.

ARVED BREIDAKS

Võru ja Põlva maakonnas haldusreformi järel alles jäävad kaheksa omavalitsust peaksid alustama ühinemiskõnelusi, et jõuda nelja aasta pärast ühise valla moodustamiseni, leiab riigikogu riigireformi probleemkomisjoni esimees Ivari Padar.

Haldusreformi tulemusega, mis jätab Põlva maakonda alles kolm ja Võru maakonda viis omavalitsust, Padar rahul ei ole. „Haldusreform ei läinud nii, nagu mina seda ideaalis ette nägin,” rääkis ta Lõunaeestlasele.

„Minu ideaal oli see, et tekib üks maakond, üks omavalitsus. Seda ei tulnud ja üle Eesti on tekkinud hästi kummalisi kooslusi, kus uue kaardi aluseks ei ole loogika, vaid tihtipeale mingi sõpruskond,” lausus Padar.

Tema hinnangul tuleks haldusreformiga tingimata edasi minna ja järgneva nelja aasta jooksul moodustada ei midagi vähemat, kui Põlva ja Võru maakonna omavalitsustest koosnev ühine vald. Kui selline vald loodaks praegu, elaks seal 62 331 inimest.

„Ma arvan, et on igati mõistlik, kui nii Võru maakonna kui Põlva maakonna inimesed vaataksid teineteisele tõsiselt silma ja arutaksid tulevast koostööd, mis võiks päädida korraliku, suure Kagu-Eesti omavalitsuse tekkega,” ütles Padar.

Saadiku sõnul tuleks Võru- ja Põlvamaal võtta eeskuju saarlastest, kes jõudsid haldusreformiga maakondliku omavalitsuse moodustamiseni. Nagu Saaremaa, on ka Võru ja Põlva maakond üks keele- ja kultuuriruum, mille ühendamine tugevdaks piirkonda nii vaimses kui majanduslikus plaanis.

Elu juba käib üle piiride

Põlva maavanema Igor Taro sõnul sõidavad liinibussid juba praegu üle maakonnapiiri ning piir ei ole olnud takistuseks ettevõtjatele ega omavalitsuste koostööle, kui seda on tahetud teha.

„Bussid liiguvad üle maakonna piiride, inimesed liiguvad üle maakonnapiiride, ettevõtjad ka tegutsevad üle maakonnapiiride,” rääkis Taro Lõunaeestlasele.

Ka näiteks Setomaa valdade koostöö on Taro sõnul hea näide, kuidas kahe maakonna omavalitsused on tulemuslikult koostööd teinud.

Esimesed sammud ühise omavalitsuse poole on Padari hinnangul Kagu Ühistranspordikeskuse loomisega juba astutud. Siit edasi võiksid sügisel valitavad uued volikogud võtta päevakorda ühise omavalitsusliidu asutamise.

Põlva ja Võru ühine omavalitsusliit

„Tuleks kaaluda ka seda, et võib-olla tuleks omavalitsusliit teha Põlva ja Võru maakonna peale kokku,” rääkis Padar. Kui seda ei jõuta tema sõnul teha tänavu sügisel, mil uutel omavalitsustel on pärast valimisi niigi palju tegemist, siis järgmisel aastal juba kindlasti.

Kahe maakonna omavalitsuste võimalik ühendamine ei tähendaks Taro kinnitusel kindlasti seda, et kuskil hakataks midagi „kinni panema”, sest nii Võru kui Põlva säilitavad oma maakonnalinna staatuse.

„Meil ei ole mõtet minna sellistesse vaidlustesse, et siin on [Võru ja Põlva vahel] 25 kilomeetrit vahet ja küll jõuab sõita,” selgitas Taro. „Tegelikult ei teeninda need linnad mitte ainult iseennast, vaid ka laiemat piirkonda, mis on ühistranspordi ja teedevõrguga paika pandud.”

Ka Padar kinnitas, et edasine ühinemine ei tähenda ametikohtade koondamist Võrru, vaid need tuleb saarlastelt eeskuju võttes jaotada üle kogu suure omavalitsuse.

Identiteet on hell teema

Kuue kümnendi jooksul, mil Põlva maakond on eksisteerinud, on kunagine Võrumaa identiteet asendunud Põlvamaa ühtekuuluvustundega. Kas taasühinemine Võrumaaga tähendab ka Põlvamaa lõppu?

„Vahepeal on olnud päris pikk aeg, kus Põlva on ennast identiteedina kehtestanud,” tõdes inimgeograaf Garri Raagmaa Lõunaeestlasele. „On kaks põlvkonda olnud, kes ikkagi tunnevad, et see on nende jaoks see piirkond.”

Raagmaa sõnul tuleks Võru ja Põlva maakonna omavalitsuste ühinemist inimestega rahulikult arutada. „Identiteet on selline tasapisi ajas muutuv asi – teda ei tohi kindlasti järsult muuta, sest siis tekib väga palju vastasseisu ja vastupidi liikumist,” soovitas ta.

Põlva maakond moodustati 1950. aastal Tartumaa Ahja ja Kiidjärve ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast, kirjutab Eesti Entsüklopeedia. 1959. aastal liideti maakonnaga endise Otepää rajooni idaosa ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa.

Vaata videolugu Ivari Padari ettepaneku kohta.

ARVED BREIDAKS

Vaatamata sellele, et haldusreform haukab Põlva maakonnast ära tubli tüki maad ja rahvast, ei anna see põhjust rääkida Põlva maakonna kaotamisest, leiab riigihalduse minister Jaak Aab.

„Ma arvan, et keegi, vähemalt lähiajal, ei pea plaani mingite oblastite tegemiseks ega maakondade kaotamiseks,” kinnitas teisipäeval Põlvas käinud Aab Lõunaeestlasele. „Nii nagu nad [maakonnad] peale haldusreformi jäävad, nad kindlasti mõni aeg jäävad.”

Reformiga suuremaks muutuvad omavalitsused saavad ministri sõnul aga juurde nii raha kui ka ülesandeid, mistõttu suureneb valdade-linnade õigus otsustada kodumaakonna arengu ja tuleviku üle.

„Kohapeal peaksid omavalitsused otsustama enamuse küsimuste üle, ka selle üle, milline on Põlva maakonna identiteet, pärand, traditsioon,” sõnas Aab.

Maakondadele alampiiri ei plaanita

Kui omavalitsustel tuli haldusreformi puhul üle saada 5000 elaniku piirist, siis maakondadele sarnast elanike arvu miinimumnõuet kehtestada pole Aabi sõnutsi kavas.

„Mina ei ole sellistest plaanidest kuulnud,” kinnitas ta.

Ministri sõnul ringles eelmise valitsuse ajal ideid, mille kohaselt tulnuks pärast haldusreformi kärpida ka maakondade hulka, liites need suuremateks regioonideks, kuid praegu on toonased plaanid maha maetud.

„Ma arvan, et kõigepealt tuleb need reformid, mis praegu on käimas, rahulikult ära lõpetada ja kui hiljem tekib küsimus, et riigihaldus peaks kuidagi teisiti toimima, siis see maakondi enam ei puuduta,” ütles Aab.

Põlvamaa kaotab maad ja rahvast

Statistika on Põlvamaa suhtes armutu: valdade ühinemise ja maakonnavahetuse tulemusel kaotab maakond elanike arvust ligemale 9 protsenti ehk pealt 2400 inimese. Maakonna territoorium väheneb 323,7 ruutkilomeetri võrra ehk ligi 15 protsenti.

Mikitamäe, Orava ja Värska valla lahkumist Võru maakonda aitab küll tasakaalustada Räpina vallaga Tartumaalt liituv Meeksi vald, kuid kokkuvõttes kahaneb Põlvamaa elanike arv haldusreformi tulemusel umbes 25 800 elanikuni.

Põlva maavanem Igor Taro selles suurt katastroofi ei näe. „Pindala ja elanike arvult mingit väga ülidramaatilisi muutusi ei toimu,” rääkis ta Lõunaeestlasele. „Aga küsimus loomulikult jääb, et milline on maakondade roll tulevikus.”

Jaak Aabi sõnul jääb maakond ka tulevikus riigihalduse üheks tasandiks. „Siia jääb riigi esindus, erinevate ministeeriumite, ametite esindused, ta on ikkagi riigihalduse tasandil üks keskus ja üks piirkond,” selgitas ta.

Teisalt on Põlva, Võru ja Valga maakonna puhul Aabi hinnangul välja joonistumas sarnaste probleemidega piirkond, mistõttu tuleks regionaalarengu võtmes Kagu-Eestit vaadelda ühe tervikuna.

„Ilmselgelt peaks välja mõtlema midagi uut,” leiab maavanem Taro.

Põlva maakonna tükeldamine ning liitmine Võru ja Tartu maakonnaga oleks tema sõnul ajas tagasi- mitte edasiminek. „Ajalugu tagasi teha on võimalik ainult farsina,” lisas Taro.

Vaata videolugu Põlvast.

ARVED BREIDAKS

Lasva vallavolikogu otsustas esmaspäeval vaidlustada riigikohtus valitsuse otsus, millega Vastseliina ja Orava vald sundliidetakse Võru vallaga, kellega Lasva on ühes Sõmerpaluga vabatahtlikult ühinemas.

„Sai otsustatud, et [avaldus] läheb sisse,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo pärast volikogu istungit Lõunaeestlasele.

Lasva vald taotleb riigikohtult valitsuse 22. juuni otsuse tühistamist, mille kohaselt sundliidetakse Orava ja Vastseliina vald loodava Võru vallaga. Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald on varem vabatahtlikult sõlminud ühinemislepingu ning täidavad kolmekesi seaduses nõutud 5000 elaniku nõude.

Juhansoo hinnangul pole valitsuse kavandatud sundliitmine kellelegi kasulik, sest Lasva, Sõmerpalu ja Võru valla liitumislepingus ei ole Orava ega Vastseliina huvid esindatud. Samas Orava ja Vastseliina omavahelise vabatahtliku liitumise lepingus kokku lepitud plaanid nullitakse tema sõnul sundliitmisega täiesti ära.

„Seda on kurb vaadata,” tõdes Juhansoo.

Nii Lasva kui ka teised asjasse puutuvad vallad soovivad, et nad saaksid vabatahtliku liitumise lõpule viia ning Vastseliinale tehtaks elanike arvu osas sarnane erand, nagu valitsus tegi Loksa linnale Harjumaal.

Esimene avaldus riigikohtule

Lasva vald on esimene vald Võrumaal, kes otsustas riigikohtusse pöörduda pärast seda, kui halduskohus nende kaebusele esmase õiguskaitse andmisest keeldus ning kõik sundliitmisi puudutavad vaidlused riigikohtu ainupädevuseks tunnistati.

Eelmisel nädalal esitasid riigikohtule sundliitmise otsuse tühistamist taotleva avalduse kuus Eesti omavalitsust, kelle seas Võrumaa valdu ei olnud.

Võru vallavanem Georg Ruuda sõnul takerdus riigikohtusse minek puuduva vallavolikogu asjakohase otsuse taha, milleta Eesti kõrgem kohus valdu jutule ei võta.

Pärast Lasva volikogu esmaspäevast otsust saab valitsuse algatatud nn Suur-Võru valla loomine kohtu poolt läbi vaadatud ning Võru vallal pole tingimata enam vajalik avaldust esitada.

Ruuda kinnitusel koguneb Võru vallavolikogu 12. augustil otsustama, kas samuti riigikohtusse pöörduda või jääda ootama, mis Lasva kaebusest saab.

Selgus võib tulla pärast valimisi

Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumil, kes valdade kaebuste asjus otsuseid teeb, on taotluste lahendamiseks aega neli kuud. See tähendab, et sundliitmiste osas võib kõrgema kohtu otsus selguda pärast 15. oktoobri kohalikke valimisi.

Seetõttu on Juhansoo sõnul oluline, et valdadel lastaks valimised läbi viia nii nagu kohalikud volikogud on otsustanud. Ning volikogud on otsustanud, et oktoobris valitakse Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvallale 21-liikmeline volikogu ning Orava ja Vastseliina ühendvallale 13-liikmeline volikogu, mitte ühe suurvalla volikogu, nagu soovib valitsus.

Põlva ja Võru maavanem on samal ajal välja andnud korraldused, mille kohaselt tuleb viies vallas läbi viia aga just nimelt ühe, 21-liikmelise volikogu valimine.

Vallad on maavanemate korraldused halduskohtusse kaevanud, soovides, et kohus annaks neile esmase õiguskaitse, mis võimaldaks viia valimised läbi nii, nagu vallad on planeerinud.

Juhul kui riigikohus peaks sundliitmise tunnistama õiguspäraseks, on Juhansoo sõnul kaht valda hiljem liita lihtsam, kui juba sundliidetud valdu hiljem tagasi lahutama hakata, kui riigikohus peaks sundliitmise otsuse tühistama.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Võrukad ja setod lähevad valitsusega kohtusse maid jagama

Võrumaa Omavalitsuste Liidu aseesimees ja pikaaegne Haanja vallavanem Juri Gotmans kirjutab Võrumaa muutuvast halduskorraldusest ja omavalitsuste koostööst.

Haldusreform muudab esmapilgul vaadates küll peaasjalikult omavalitsuste piire, kuid tegelikult seisavad lähematel aastatel ees olulised muutused nii kohapealses elukorralduses kui ka piirkondlikus koostöös.

Võrumaa kohalikele omavalitsustele on viimased poolteist aastat olnud mõneti n-ö asjade kokkupakkimise aeg. Tänavu 25. sünnipäeva tähistanud vallad jätkavad peagi uutes piirides, uue omavalitsuse koosseisus, mille traditsioonid tuleb veel luua.

Sügisesteks valimisteks valmistuvad erakonnad ja valimisliidud seisavad silmitsi vajadusega mõista ja osata pakkuda lahendusi küsimustele, mis jäävad nende harjumuspärasest „poliitilisest levialast” eemale. Uutelt volikogudelt oodatakse sootuks suurema pildi nägemise võimekust kui seni on vajalik olnud.

Kui esimesel ühinemisjärgsel aastal võib uute volikogude otsustes küllap märgata ka haldusreformi traagelniite, siis varem või hiljem leitakse volikogudes üles koostöömeel ning oskus käsitleda uut omavalitsust mitte kui endistest valdadest koosnevat „haldusreformi produkti”, vaid tõesti omavalitsust, kus on olemas tugev meie-tunne, suutlikkus arendada keskusi ning mõista ka kaugemate külade vajadusi.

Tasakaalustuv Võrumaa

Üheks suureks muutuseks, mille haldusreform Võrumaal kaasa toob, on maakonna omavalitsuste vahele tekkiv suurem tasakaal ning keskse dominandi mõju kahanemine. Võru maakonna praeguse 13 omavalitsuse asemele tekib 5 uut valda, mis elanike arvu järgi on võimalik väikese mööndusega jagada kaheks suuremaks grupiks.

Omaette rühma moodustavad umbes 12 000 elanikuga Võru linn ja Võru vald ning umbes 5000 elanikuga Antsla, Rõuge ja Setomaa vald. Viimases, tõsi küll, on elanikke 3500 ringis.

Möödanikuks saab olukord, kus Võru linn on rahva arvult maakonna suurimast vallast kolm korda suurem. Mõistagi jääb Võru linn maakonna keskuseks, kuid kohaliku „pika poisi” partneriks ei ole enam seltskond päkapikke, vaid samasuguses või kahe-kolme peale võrreldavas kaalukategoorias tegijad.

Usutavasti aitab see kaasa omavalitsuste maakonnasisese koostöö tihendamisele, sest üksmeele saavutamine viie partneri vahel on üksjagu tõenäolisem ja lihtsam, kui 13 puhul. Ja koosmeelt läheb Võrumaal tarvis palju, kui soovime, et meie hääl kõlaks ja sellega ka arvestataks.

Muutuv koostöövorm

Võrumaa omavalitsuste igapäevaseks koostöövormiks on alates 1993. aastast olnud Võrumaa Omavalitsuste Liit, kuhu vahelduva eduga on kuulunud kõik maakonna omavalitsused. See on olnud foorum, mis püüdis vormida omavalitsuste erinevad soovid ühiseks eesmärgiks ja mis pretendeeris maakonna arvamusliidri tiitlile. Mõnikord see õnnestus ja mõnikord mitte.

On selge, et muutunud suuruse ja muutunud olemusega omavalitsused vajavad ka uut katusorganisatsiooni. Foorum, mis koondas 13 eripalgelist omavalitsust, ei vasta Võrumaa uuele halduskorraldusele. Seda enam, et keskvalitsus on kohalikele omavalitsustele üle andmas ülesandeid, mida seni on täitnud maavalitsus.

Et sellega toime tulla, on Võrumaa omavalitsused otsustanud luua sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus, mis koondab teenused, mida pakuvad praegune Võrumaa Arenguagentuur, maavalitsus ja mis võtab üle ka praeguse omavalitsusliidu ülesanded.

Loodav Võrumaa Arenduskeskus saab olema uute omavalitsuste koostöö süda. Sealt pumbatakse läbi kogu informatsioon, mis on vajalik maakonna elu ladusaks korraldamiseks.

Suurem maakond – suurem vastutus

Omavalitsuste ühinemiste tulemusel liitub Võru maakonnaga praegu Põlvamaal asuvad Mikitamäe, Orava ja Värska vald. Orava on koos Vastseliinaga saamas osaks Võru vallast ning Mikitamäe ja Värksa moodustavad koos Meremäe ja Luhamaa nulga küladega Setomaa valla.

Uute inimeste ja piirkondade lisandumine loob maakonnas uue olukorra, koos selle juurde kuuluvate võimaluste, aga küllap ka probleemidega, millele tuleb ühiselt lahendused leida.

Kindel on aga see, et koostöö Võru ja Põlva maakonna vahel peab muutuma tihedamaks, et mahamärgitud piirid muutuksid inimeste meeltes vähem tajutavaks. Vajame vähem piire, vähem üksteise lahterdamist kastidesse, vähem jagamist meieks ja teieks, vaid kasu toovat koostööd.

Valdkond, kus Võru ja Põlva maakonna vahel piir järgmisest aastast sisuliselt kaob, on ühistransport. Tööd alustav Kagu Ühistranspordikeskus hakkab korraldama reisijatevedu mõlema maakonna bussiliinidel, mis aitab parandada nii meie ühendatust Lõuna-Eesti pealinna Tartuga kui ka omavahelist läbikäimist.

Loodetavasti ei jää ühine ühistranspordikeskus kahe naabermaakonna viimaseks koostöövormiks, kus suudetakse uljal pilgul üle piiride vaadata.

Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Tallinna ringkonnakohus asus selles asjas seisukohale, et vaidlustatud valitsuse määrused on õigustloovad aktid ja nende peale esitatud kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vahendas riigikohtu pressiteenistus.

Ringkonnakohus selgitas 12. juulil tehtud otsuses, et ehkki vaidlustatud määrused puudutavad vahetult konkreetseid omavalitsusüksusi ning on antud n-ö ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames, muudetakse nendega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna.

Vaidlusi õigusloovate aktide põhiseaduspärasuse üle lahendab riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

Kuna kõnealuste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei saa kohus kohaldada ka esialgse õiguskaitse abinõusid.

LÕUNAEESTLANE

SAMAL TEEMAL: Võrukad ja setod lähevad valitsusega kohtusse maid jagama

Võru vald koos Lasva ja Sõmerpalu ning Vastseliina ja Orava vallaga otsustasid vaidlustada kohtus nende kohta käiva sundliitmise otsuse. Kohtutee on ette võtnud ka Meremäe ja Mikitamäe vald, kellele ei meeldi sundliitumine Värskaga.

„Avaldus on koostatud ja sellega toimetatakse,” kinnitas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele.

Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald on otsustanud kohtus vaidlustada valitsuse 22. juunil vastu võetud määruse, millega Orava ja Vastseliina vald sundliideti varem vabatahtlikult ühinenud Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga.

„Meil pole Vastseliina ja Orava vastu midagi,” rääkis Süüden. „Me vaidlustame sundliitmise, sest meil [s.t Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallal] on kõik kriteeriumid täidetud.”

Sama kohtuasja raames soovivad Vastseliina ja Orava vald, et valitsus laseks neil jätkata iseseisva omavalitsusena, vaatamata sellele, et kahes vallas elas aastavahetusel 2690 elanikku.

Arvestades, et valitsus jättis sundliitmata 2740 elanikuga Loksa linna Harjumaal, soovib Vastseliina, et neilegi rakendataks sarnane erand, sest vald on võimeline sundliitmiseta jätkama.

Meremäe vastu sundliitmisele Setomaa vallaks

Võru vallaga haldusreformi puudutavad kohtuasjad Kagu-Eestis ei piirdu, sest valitsuse vastu on otsustanud kohtusse minna ka Mikitamäe volikogu ning kolmapäeval vaagib teemat Meremäe volikogu. Nii Mikitamäe kui Meremäe vallale ei meeldi, et neid sundliidetakse koos Värska vallaga Setomaa vallaks.

Meremäe volikogu päevakorras oleva eelnõu kohaselt esitatakse halduskohtule kaebus valitsuse määruse kohta, millega ühendatakse Meremäe vald Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulgaga Setomaa vallaks. Halduskohtult loodetakse saada esialgne õiguskaitse, et kuni riigikohtu lahendi saabumiseni hoida ära valitsuse järgmised sammud.

Riigikohtule esitab Meremäe vald taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada valitsuse sundliitmise otsus põhiseadusega vastuolus olevaks ning seega kehtetuks.

Segadus volikogude valimistega

Sõltumata sellest, millised otsused kohtuveskitest viimaks välja jahvatatakse, on oodata segadust seoses kohalike volikogude läbiviimisega nendes valdades, kes on sundliitmise otsused kohtus vaidlustanud.

Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallavolikogud on juba ära teinud valimiseelsed toimingud, mis puudutavad tulevase ühendvalla volikogu suurust ja määranud valimisringkonna lähtudes eeldusest, et ühinevad kolm valda, mitte viis, nagu soovib riigivalitsus.

Niisamuti on Vastseliina ja Orava volikogud otsustanud, et sügisel valitakse seal volikogu kahest vallast koosnevale ühendvallale, mitte suurele Võru vallale.

Ka Meremäe volikogu otsustab kolmapäeval vaadata mööda valitsuse sundliitmise otsusest ning moodustab kohalike valimiste läbiviimiseks ühe valimisringkonna 11 mandaadiga ehk valmistub valima Meremäe, mitte Setomaa valla volikogu.

Valimiseelseteks toiminguteks on kohalikel volikogudel aega 15. juulini ning kui selgub, et valdades tehtud valimiseelsed toimingud ei kõla kokku keskvalitsuse sundliitmise kavas ette nähtuga, tuleb kohalikul maavanemal hiljemalt 19. juuliks teha ise otsused, et need vastaks valitsuse tahtele.

Sestap kavatseb Meremäe volikogu kolmapäeval etteruttavalt ära otsustada, et kohtusse kaevatakse ka maavanema tehtavad valimiseelsed toimingud. Sarnaselt plaanib käituda ka Mikitamäe volikogu.

Niisiis ei tea inimesed Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina ning Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas veel mõnda aega, millise omavalitsuse volikogu nad sügisel valivad.

ARVED BREIDAKS

Kolmapäeval Võrus erakonnakaaslastega kohtunud Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul on suhteliselt ebaõnnestunud haldusreformi päästerõngaks tugevad maakonnalinnad.

„Võru kui tõmbekeskuse roll peab kasvama, sest haldusreform sünnitab libaomavalitsusi ja nihutab arusaamatult ka maakonnapiire, nagu Võrumaal näeme,” sõnas Seeder pressiteate vahendusel.

Tema hinnangul saab suhteliselt ebaõnnestunud kujul ellu viidava haldusreformi päästerõngaks olla vaid omavalitsuste jätkuv tugevnemine läbi koostöö ning selge maakondliku identiteedi kujunemine.

„Haldusmuutused ei toimu ainult paberil,” lausus Seeder. „Selle õnnestumiseks on oluline väga praktiline omavalitsuste koostöö ja tõmbekeskused, kes suudavad pakkuda korralikku haridust ja avalikke teenuseid.”

IRLi esimees käis täna koos erakonna peasekretäri Priit Sibulaga Võrus, vaatamas üle plaane kohalikeks valimisteks.

LÕUNAEESTLANE

Meremäel avaldati kolmapäeval juba teist korda sel aastal meelt valitsuse vastu, kes esmalt paigutas Meremäe Setomaa valda ning võib juhtuda, et ka Põlva maakonda.

Kui Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioon kirjutas mullu haldusreformi seadusesse erisuse, mis võimaldas setodel vabatahtlikult oma valla moodustada, ei usutud küllap pealinnas, et loomise töö tuleb algusest lõpuni kabinetis ära teha.

Ent just nii on läinud. Kui kolmest setu vallast kaks vabatahtlikult Setomaa valda moodustada ei tahtnud, jäi valitsusele üle kaks lahendust. Esiteks liita vallad maakonna-siseselt ehk ühendada Meremäe vald kas Võru või Rõuge vallaga ja Mikitamäe ning Värska vald Räpina vallaga.

Käiku lastud teine võimalus oli moodustada Võru ja Põlva maakonna idaservale Setomaa vald, mida seto natsionaalne aktiiv üle Eesti tuliselt nõudles, kuid kelle optimismi Meremäe ja Mikitamäe volikogu ei jaganud.

Mõistagi sünnitas see valik küsimuse, millisesse maakonda loodav Setomaa vald kuuluma saab? Kuigi valitsus oli otsustanud maavalitsused kaotada, jäävad maakonnad ühes oma piiridega siiski alles.

Kaalukeel Orava

Talvel selle teema üle avalikku arutelu ei tekkinud. Setomaa valla loomise kohta 2. veebruaril loodud valitsuse määruse eelnõus on kirjas, et Mikitamäe ja Värska valla maakondlikku kuuluvust muudetakse, arvates need Võru maakonna koosseisu, sest Põlva maakonnaga liites jäänuks Luhamaa nulk Põlvamaa lahustükiks Võru maakonna sees.

Ent lahustükk Luhamaa ei olnud kõige suurem probleem. Probleem (kui see on probleem) on selles, et Setomaa valla maakondlik kuuluvus otsustati sisuliselt ära hoopis Orava vallavolikogus, kui seal otsustati ühineda Vastseliina ja seega ka Võru maakonnaga.

Kaarti vaadates saab selgeks, et Orava liitumine Võrumaaga, mis valitsuse poolt sel nädalal ka ära vormistati, muudaks Setomaa valla Põlva maakonnas n-ö nurgataguseks vallaks, samas kui Võru maakonnaga liigenduks see piirkond sootuks paremini.

Tõsi, nii Värska, eriti aga Mikitamäe vallas vaadatakse liitumisele Võru maakonnaga täpselt sama kõõrdi, kui Meremäel minekusse Põlva maakonda. Tuleb välja, et seto identiteedi kõrval on nende valdade elanikel ka tugev maakondlik kuuluvustunne.

Mikitamäe valla Räpina-poolse serva külades ollakse Räpina-orientatsiooniga, samas kui Meremäe ja Luhamaa inimeste tõmbekeskuseks on Võru. Võõpsust Võrru on kilomeetreid 48, Luhamaalt Põlvasse läbi Võru sõites 59.

Setomaa valla Võru-poolsetest küladest tuleks Põlvamaaga liitumise puhul hakatagi uude maakonnakeskusesse läbi Võru sõitma, mis on sama jabur väljavaade, kui Põlvast Võru kaudu Tartusse sõita.

Loodetavasti eksisteerib kusagil plaan, kuidas vormida sellest eri pooltesse kiskuvast kooslusest ühtne ja toimiv omavalitsus. Loodetavasti on valitsusel ka olemas plaan, kuidas Setomaa valda edaspidi majandama hakata, sest, nagu seisis Setomaa valla loomise määruse eelnõus, „põhjust eeldada, et uus KOV suudaks suurt osa arendustegevusi ning investeeringuid teha ilma spetsiaalse toetusmeetmeta, ei ole.”.

Kuna Setomaa vald on kabinetis sündinud omavalitsus, kannab valitsuskabinet selle edasise käekäigu eest ka täit vastutust. Mis ei anna õigustust langetada jõgede voolusuunda muutvaid otsuseid, millest mitte midagi head ei sünni.

ARVED BREIDAKS

Valitsus kinnitas neljapäeval määruse, millega ühendatakse Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald uueks Võru vallaks.

Ühtlasi muutis valitsus Orava valla maakondlikku kuuluvust, arvates Orava valla Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu.

Ühinevate omavalitsuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga on rahvastikuregistri andmetel kokku 10 990.

Haldusterritoriaalse korralduse ja sellest tulenev haldusüksuste nimistu muudatus Võru valla osas jõustub Võru vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017, teatas valitsuse pressiteenistus.

Kokku kinnitas valitsus neljapäeval 11 uue kohaliku omavalitsuse loomise.

LÕUNAEESTLANE

Valitsus lõpetas neljapäeval rohkem kui pool aastat kestnud omavalitsuste „marineerimise” ning andis viimaks teada, millised vallad saavad haldusreformis erisuse ning võivad jätkata väiksemana kui 5000 elanikku ning millised mitte.

Põlva- ja Võrumaal oli sel teemal ootamist palju ning, tuleb nentida, et kahe maakonna idaservas ei saadudki veel lõplikku selgust, kuidas loodud Setomaa vallas päriselt elu käima hakkab, sest selle maakondlikku kuuluvust valitsus veel ära lahendada ei suutnud.

Küll aga said Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald kinnituse, et nad võivad jätkata Kanepi vallana ega pea ühinema Põlvaga. Nagu ka Antsla ja Urvaste, kes jäetakse Võru vallaga ühendamata.

Ootuspäraselt otsustas valitsus liita Vastseliina ja Orava valla Võru vallaga, kuna kahe peale kokku oli neil elanikke aasta alguses vaid 2690. Teisalt: napilt võinuks kunagine kihelkonnakeskus Vastseliina jääda väikevallana edasi kestma, kui seal olnuks võimul sama teenekas keskerakondlane, nagu on Harjumaal Loksa linnapea Värner Lootsmann, kelle juhitav 2723 elanikuga linn jäi valitsuse otsusega sundliitmata.

Laiapõhjaline haldusreform

Üle-eelmise aasta lõpus välja kuulutatud omavalitsuste ühendamine on nüüdseks valdavalt tehtud ning uued vallapiirid selgunud.

Poliitilises plaanis tuli haldusreformi läbiviimisele mullu novembris toimunud valitsuse vahetus kasuks, sest nüüd jagavad sellega seotud poliitilist vastutust mõlemad suurparteid – nii reformi algatanud Reformierakond kui ka selle lõpetanud Keskerakond.

Enamik Eesti parlamendierakondi tegid haldusreformiga käed mullaseks Vaid EKRE ja Vabaerakond on haldusreformi vastutusest vabad.

Kindlasti pole haldusreformi tulemus ideaalne ning vaevalt seda keegi ka väga lootis. Kindlasti leitakse aasta või paari pärast nii mitmeski uues vallas, et omavalitsus ei toimi nii, nagu loodeti ning asjad on pigem läinud nii, nagu kardeti.

Tülisid on oodata küllap järgmisel aastal, kui uute omavalitsuste tänavu valitavad volikogud hakkavad kokku panema esimest eelarvet. Siis võib selguda, et mõne valla ääreala külaselts peab edaspidi läbi ajama väiksema toetusega, sest sellest kandist pole uude volikokku kedagi valitud, kes vajalikul hetkel jalgu trambiks.

Või vastupidi: uue volikogu valimised viiakse läbi mitmes valimisringkonnas, mis tagab küll volikogus väiksemate kohtade parema esindatuse, kuid võib volikogu viimaks ummikusse ajada, sest erinevad valimisringkonnad ajavad eri asja, aga ühist asja ei aja keegi.

Haldusreformi vigade parandused tehakse küllap ära viie aasta jooksul, kus seda on võimalik läbi viia, kuid Eesti haldusterritoriaalne jaotus on usutavasti üheks inimpõlveks nüüd suures plaanis paigas.

ARVED BREIDAKS

Valitsus otsustas teha Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallale haldusreformis erandi ning loobus nende sundliitmisest Põlva vallaga.

Ühinevate Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla elanike arv oli aastavahetusel 4962 inimest ehk 38 hinge vähem kui haldusreformi seaduses nõutud 5000.

Valitsuse ettepaneku kohaselt tulnuks kolm valda liita Põlva vallaga, kellega on juba liitumas Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste vald. Neljapäeval otsustas valitsus jätta aga sundliitmine lõpule viimata ning kolmest vallast loodav Kanepi vald saab võimaluse jätkata iseseisvalt.

Ametist lahkunud riigihalduse minister Mihhail Korb lubas talvel, et teeb valitsusele ettepaneku rakendada Kanepi valla suhtes erand. Ka Kanepi, aga samuti Põlva piirkonna elanikud olid nn Suur-Põlva valla loomise vastu.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: Põlvamaa rahvaküsitlusel lükati valitsuse Suur-Põlva loomise plaan tagasi

Valdade sundliitmise üle neljapäeval otsuseid tegev Jüri Ratase valitsus paigutab loodava Setomaa valla suure tõenäosusega Põlva maakonda, mitte Võru maakonda, nagu esmalt kavas oli.

Hästiinformeeritud Toompea allikas kinnitas kolmapäeval Lõunaeestlasele, et valitsuskabinet on Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas ühe ministri kategoorilise vastuseisu tõttu meelt muutnud ning Meremäe, Mikitamäe, Värska vallast ning Luhamaa nulga küladest loodav Setomaa vald liidetakse Põlva maakonnaga, mitte Võrumaaga, nagu see oli kirjas määruse eelnõus.

Et asjad tõenäoliselt nii lähevad, kinnitasid Lõunaeestlasele veel kaks allikat.

„Kui kaarti vaadata, siis saab sellest Põlva maakonnas õige imelik vald,” tõdes üks neist Lõunaeestlasele.

Põhjus, miks valitsusele algselt esitatud eelnõu kohaselt oli Setomaa valla kodumaakonnaks pandud Võru maakond, peitub Orava vallas, kes ühinemisel Vastseliinaga liitub Võrumaaga. Samuti see, et Luhamaa nulk jääb setode valla Põlvamaaga liitmise puhul lahustükiks Võru maakonna sees.

Põlvamaa tugev lobitöö

Põlvamaal aga asjade sellise käiguga ei lepitud ning mai alguses Värskas visiidil käinud peaminister Jüri Ratasele ja tollasele riigihalduse minister Mihhail Korbile anti edasi sõnum, et Põlvamaa omavalitsused ei soovi setusid Võru maakonnale „loovutada”.

„Meie [valitsuse] ettepanek on [lisada Setomaa vald] Võru maakonda, aga siin on tuline arutelu ja mingil määral kandub [see] ka valitsuskabinetti, kus asjad väga tähelepanelikult kõigi peensusteni võetakse lahti ja arutatakse läbi,” kinnitas Korb mai alguses Lõunaeestlasele.

Valitsuses, mille koosseisu kuuluv maaeluminister Tarmo Tamm elab Põlvamaal, osutus Põlva lobi Võru omast ilmselt tugevamaks, mis viib Meremäe ja Luhamaa nüüd Põlvamaa koosseisu.

Setomaa vallaks liidetavates Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ühes Luhamaa nulgaga elas aastavahetusel ligi 3500 inimest. Kuigi elanike arv jääb kaugele maha haldusreformi seaduses nõutud 5000 elanikust, tehti setodele juba haldusreformi seaduses erand ning neile anti võimalus moodustada piiriäärne omavalitsus.

Kuna kolmel vallal ei õnnestunud vabatahtlikult Setomaa valda luua, otsustas selle teha valitsus.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Valitsus ei jõudnud neljapäevasel kabinetinõupidamisel omavalitsuste sundliitmiste osas üksmeelele ning lükkas otsustamise järgmisele nädalale.

Kell 14 alanud valitsuse kabinetinõupidamisel oli päevakorras ka haldusreformi raames tehtavate sundliitmiste ja võimalike erandite üle otsustamine, kuid kell 17.16 andis valitsuse pressibüroo teada, et valitsus jätkab arutelu haldusreformi üle järgmisel nädalal.

Põlva- ja Võrumaal sõltub valitsuse otsusest mitme omavalitsuse saatus.

Valitsusel tuleb otsustada, kas teha kokku 4962 elanikuga Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallale erand ning jätta nad liitmata Põlva vallaga, nagu sundliitmise plaan ette näeb. Kanepi ja Põlva piirkonna valdade sundliitmise korral tekiks 19 366 elanikuga omavalitsus.

Sarnane otsus tuleb valitsusel teha ka Võrumaa puhul, kus erisust taotlevad 4649 elanikuga Antsla ja Urvaste vald. Valitsuse plaan näeb ette sundliita Antsla Võru vallaga, millele ollakse vastu nii Antslas kui Võrus.

Veel tuleb valitsusel lahendada Setomaa valla loomisega üles kerkinud vastuolu selle maakondliku kuuluvuse pärast. Valitsuse määruse eelnõu näeb ette Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Luhamaa nulgast loodava Setomaa valla paigutamise Võru maakonda, kuid Põlvamaa tugev lobi valitsuses on kallutamas otsust hoopis Põlva maakonna poole.

Samuti tuleb valitsusel otsustada Orava ja Vastseliina valla sundliitmine, kes tõenäoliselt liidetakse Võru vallaga.

ARVED BREIDAKS

Valitsuse neljapäevase istungi päevakorras on kaks esimest omavalitsuste sundliitmise eelnõud, sealhulgas Puka valla ühendamine Otepää ja Sangaste vallaga.

Valitsuse määrusega muudetakse Eesti haldusterritoriaalset korraldust uue haldusüksuse moodustamiseks valitsuse algatusel, milleks on Puka valla ühendamine Otepää ja Sangaste vallaga.

Uue haldusüksuse nimeks saab Otepää vald, mille vallavolikogu ja -valitsus asub Otepää linnas. Teenuskeskused luuakse Sangaste ja Puka alevikes.

Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku on rahvastikuregistri andmetel 6748.

Samuti otsustab valitsus neljapäeval Saare maakonna valdade sundliitmise.

LÕUNAEESTLANE

Põlvamaa kaheksas vallas esmaspäeva õhtul lõppenud rahvaküsitluse esialgsete tulemuste kohaselt lükkasid hääletamas käinud inimesed tagasi valitsuse ettepaneku sundliita Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vald.

Kahel küsitluspäeval väljendas oma seisukohta selles küsimuses tagasihoidlik 6,1 protsenti kaheksa valla hääleõiguslikest elanikest, selgus esialgsetest tulemustest.

Maavanem Igor Taro sõnul oli osalusaktiivsus suurem Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallas, neist kahes esimeses mõõdeti osalusprotsendiks 15 ja Valgjärvel tegi valiku 17 protsenti hääleõiguslikest elanikest.

Teistes valdades seevastu jäi osalusprotsent alla kümne. „Suur-Põlvat jättis see küsimus külmaks,” nentis Taro Lõunaeestlasele.

Vastse-Kuuste üllatas

Enamikus valdades ütlesid inimesed suure Põlva valla loomise ettepanekule EI ning suurim EI-protsent oli Valgjärve vallas, kus vastalisi kogunes 80 protsenti.

Teistes valdades moodustasid EI-hääled Taro vahendatud andmetel umbes kaks kolmandikku kõigist häältest.

Küsitluse suurima üllatuse valmistas Vastse-Kuuste vald, sest seal valiku teinud inimestest koguni 70 protsenti hoopis pooldas Suur-Põlva valla loomist.

Kõlleste vallas jagunesid elektrooniliselt antud hääled Taro sõnul EI- ja JAH-hääled enam-vähem pooleks, samas kui paberhääled läksid valdavalt EI-poolele, kallutades nõnda ka kogu valla tulemuse selgelt EI-poolele.

Pärast küsitlustulemuste kinnitamist edastatakse need valitsusele, kes peaks juunikuus otsustama, milliseks Põlvamaa halduskorraldus viimaks kujuneb.

Kõik asjasse puutuvad vallavolikogud on juba varasemalt otsustanud, et ei toeta valitsuse sellist sundliitmisplaani. Volikogudes soovitakse, et kaheksa valda moodustaksid kaks omavalitsust, neist üks koondaks Põlva valla ümber praegused Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste valla ning teise valla moodustaksid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve, kelle elanike arv jääb aga alla haldusreformi nõutud 5000 elaniku piiri.

ARVED BREIDAKS

PILDIL: Häälte lugemine Põlva maavalitsuses. FOTO: IGOR TARO

SAMAL TEEMAL: Põlva ja Kanepi sundliitmise plaan pandi tagantjärgi rahvaküsitlusele

Kaheksas sundliitmisega silmitsi seisvas Põlvamaa vallas algab pühapäeval rahvaküsitlus, kus uuritakse suhtumist Põlva ja Kanepi valdade bloki sundliitmise plaani, mille kohta on kohalikud volikogud aga juba seisukoha võtnud.

Rahvaküsitlus korraldatakse Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste vallas, mis valitsuse plaani järgi kuuluvad sundliitmisele, sest vabatahtlikult ühinenud Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ei andnud aastavahetusel kokku nõutud 5000 elanikku.

Inimestelt küsitakse, „Kas toetate Ahja, Laheda, Kanepi, Kõlleste, Mooste, Põlva, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühendamist Põlva vallaks?” Vastata saab JAH või EI.

Hiline küsitlus

Rahvaküsitlus viiakse läbi vaatamata tõsiasjale, et kõigi kaheksa valla volikogud on juba valitsusele teatanud, et ei poolda sellist sundliitmist. Ka on praeguseks möödas 15. mail saabunud tähtaeg, mil vallad said valitsusele oma seisukoha teatada ning mida asjaomased volikogud ka tegid. Miks on tarvis takkajärgi rahvaküsitlus korraldada?

„Esiteks jätsid omavalitsused täitmata seadusest tuleneva kohustuse,” selgitas Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele. „Valitsuse täiendava ühinemisettepaneku osas pidi iga vald korraldama rahvaküsitluse 23.-24. aprillil. Enamik omavalitsusi Eestis sai sellega hakkama.”

Kaheksa asjasse puutuva Põlvamaa valla volikogud olid selleks ajaks aga juba enamuses jõudnud ära otsustada, et valitsuse pakutav sundliitmisplaan neile ei sobi. Esimesena lükkas sundliitmise tagasi 22. veebruaril kogunenud Kõlleste volikogu ning punkti panid 27. aprillil Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste volikogud.

„Selline seaduse nõude eiramine on sisuliselt kodanikele näkku sülitamine,” lausus Taro. „Kas tõesti kartsid vallajuhid, et rahvas hääletab JAH?”

Vallamajades teati, mida rahvas tahab

„Me oleme seda [küsitlust] mitu korda teinud ja meil oli rahva seisukoht teada,” pareeris süüdistuse Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv, kes juhib ka Põlvamaa Omavalitsuste Liitu.

Tema sõnul korraldati Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallas mullu suvel esimene rahvaküsitlus, et uurida inimestelt, milline ühinemissuund valida. Suvistel küsitlustel eelistasid kolme valla elanikud pigem omavahelist koondumist, mitte nn Suur-Põlva, üle-maakondliku omavalitsuse loomist.

„Teist korda tehti rahvaküsitlus, kui küsiti, kas toetatakse kolme valla ühinemist,” lisas Kõiv. Mullu detsembris toimunud küsitluses andis suurem osa küsitluses osalenuid toetuse Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemislepingule, mis aasta lõpus volikogude poolt ka ära vormistati.

Et aga kolmel vallal jäi 5000 elaniku piir aastavahetuseks ületamata, algatas valitsus veebruaris nende sundliitmise Põlva vallaga. See tähendab, et inimestelt tuleb uuesti küsida, kas nad soostuvad välja pakutud sundliitmisega või mitte.

Kui omavalitsused ise 15. maiks küsitlust ei korralda, tuleb seaduse kohaselt seda teha kohalikul maavalitsusel ning 21. ja 22. mail see ka läbi viiakse.

„Mina olen igal juhul seisukohal, et inimeste arvamusavalduse väljaselgitamise kohustust pidanuks [vallad] võtma tõsiselt ning mitte jätma seda kergekäeliselt täitmata,” ütles Taro. „Olenemata haldusreformi tulemusest peavad kõigi uue omavalitsuse elanike põhiõigused olema võrdselt tagatud. Seetõttu kutsun inimesi küsitlusele vastama ja tegema seda oma südametunnistuse ja parima äranägemise järgi.”

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS:

Kolm valda asutavad Kanepi valla

Korb peab Kanepi valla jätkamist üsna tõenäoliseks

Misso vallavolikogu nõustus loovutama valitsuse moodustatavale Setomaa vallale Luhamaa nulga külad, seades tingimuseks, et need liidetakse esialgu Värska, mitte Meremäe valla külge.

Esmaspäev oli viimane päev, mil sundliitmisega haaratud omavalitsused said edastada valitsusele oma seisukoha, kas nõustutakse ette pandud liitumiskavaga või mitte. Kuigi Misso vald on vabatahtlikult ühinemas Rõuge vallaga, soovis valitsus ühendada Misso koosseisu kuuluvad Luhamaa nulga külad loodava Setomaa vallaga.

Protseduur näeb ette, et esmalt loovutab Misso vald need külad Meremäe vallale ning seejärel liidetakse Meremäe ühes Mikitamäe ja Värska vallaga Setomaa vallaks.

Misso volikogu otsustas aga esmaspäeval, et on küll nõus külad ära andma, kuid mitte Meremäe vallale, vaid hoopis Värska valla koosseisu.

„Selline plaan tekkis, et kuna ühist piiri Luhamaa nulga küladel ülejäänud Setomaaga nagunii ei teki, ja Värskaga saab läbi rääkida, siis võiksid need minna Värska vallale,” lausus Misso vallavolikogu esimees Aigar Paas Lõunaeestlasele. „Luhamaa rahvas on soovinud Setomaa vallaga ühineda ja meie austame nende soovi.”

Paasi sõnul on kokkuleppe sõlmimine Luhamaa nulga külade üleandmise ja elanikele teenuste osutamise osas praegu tõenäolisem Värska vallaga, sest mõlema valla volikogul on Setomaa valla moodustamise osas sarnased seisukohad. Samas kui naabervald Meremäe on andnud Setomaa valla loomisele eitava seisukoha.

Värska vallavolikogu otsustas läinud neljapäeval nõustuda valitsuse Setomaa valla moodustamise kavaga ning ka sellega, et setode vald liidetakse Võru maakonnaga.

Ühtlasi avaldas volikogu neljapäeval esimehe Vello Saare kinnitusel juba ettevaatavalt valmisolekut võtta vastu Luhamaa nulga külad, juhul kui Misso volikogu sellise ettepaneku teeb.

Mõni küla jääb Rõuge valda

Siiski ei soostunud Misso üle andma kõiki 19 küla, nagu valitsus ette pani, sest osad neist soovivad jääda tulevase Rõuge valla osaks.

Nõnda ei nõustunud volikogu Saagrimäe, Savimäe ja Väiko-Tiilige külade üleandmisega. Lisaks tegi volikogu ettepaneku nihutada Kriiva ja Savimäe küla vahelist piiri, et kaks kinnistut saaks arvata Savimäe küla koosseisu, mis jääks Rõuge valla koosseisu.

Nende ettepanekutega said Paasi kinnitusel kõik elanike soovid valitsusele edasi antud. „Kuidas valitsus sellele vaatab, me muidugi ei tea,” lisas ta.

Kui valitsus peaks Misso ettepanekutega nõustuma, lähevad Luhamaalt Värska valla koosseisu Hindsa, Koorla, Kossa, Kriiva, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Tiastõ, Tiilige, Toodsi ja Tserebi küla.

Haldusreformi seadus annab valitsusele õiguse moodustada ka ühise piirita haldusterritooriumidest koosnev kohalik omavalitsus.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Värska volikogu ütles Setomaa vallale JAH, Mikitamäe EI

Setomaa valla loomise käänulisel teel on kohalikud volikogud jõutud punkti, kus Meremäe ja Mikitamäe on hääletanud selle loomise vastu, Värska poolt ning viimasena ütleb oma sõna esmaspäeval kogunev Misso volikogu.

Naabervaldade Mikitamäe ja Värska volikogud kogunesid neljapäeval otsustama, mida vastata valitsusele, kes algatas Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga külade sundliitmise üheks Setomaa vallaks. Olla selle poolt või vastu? Otsused tulid risti vastupidised.

Mikitamäe volikogu ei nõustunud valitsuse liitmisettepanekuga, viidates senisele nõrgale koostööle valdade vahel, inimeste vastuseisule valitsuse soovile liita Setomaa vald Võru maakonnaga, samuti sellele, et uuel vallal puudub ühtne vallakeskus ning teenused nihkuvad suures vallas inimestest kaugemale.

„Tõsiselt kaalutlemata, rahva tahte vastane sundühendamine sellises piirkonnas ei tähenda mitte üksnes negatiivset mõju piirkonna arengule ja ääremaastumist, vaid ka julgeolekuriski tervele riigile,” seisab Mikitamäe otsuse seletuskirjas.

Mikitamäe volikogu tegi valitsusele ettepaneku lõpetada sundliitmise menetlus ning võimaldada 985 elanikuga vallal jätkata iseseisva omavalitsusena.

Värska valmis Setomaa ühendamisega

Värska volikogu vastas pärast tunnipikkust arutelu valitsusele aga jaatavalt, olles volikogu esimehe Vello Saare sõnul nõus ka sellega, kui valitsus liidab Setomaa valla Võru maakonnaga.

„Sõnum on see, et Värska nõustub valitsusega,” kinnitas Saar Lõunaeestlasele.

Seega on praeguseks Meremäe ja Mikitamäe volikogu hääletanud Setomaa valla loomise vastu ning Värska üksinda poolt. Saar avaldas lootust, et esmaspäeval kogunev Misso volikogu hääletab Luhamaa nulga nimel samuti Setomaa valla moodustamise poolt, nagu valitsus on ette pannud.

„Seis võib tulla 2:2,” lisas Saar.

Haldusreformi seaduse kohaselt peavad sundliitmisest puudutatud volikogud hiljemalt 15. mail teatama oma seisukoha valitsuse sundliitmise ettepanekusse.

Valitsusel on võimalik omavalitsustest laekunud ettepanekute põhjal sundliitmise menetlus lõpetada, nagu soovivad Meremäe ja Mikitamäe või siis otsustada vallad siiski liita, kui vastuargumendid osutuvad väheveenvaiks.

Valitsus otsustab rahvaküsitluse järgi

Nädal tagasi Värskas käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et Setomaa valla loomise puhul on üheks oluliseks kaalukeeleks jaanuaris neljas vallas toimunud rahvaküsitluse tulemus.

„Valitsusel oli üks soov küsida Setomaa valla teket või mitteteket nelja omavalitsuse [elanike] käest,” rääkis Ratas nädal tagasi. „Toetusprotsent nendest, kes osalesid, oli väga suur, kes soovivad Setomaa valda. Minu jaoks on väga suur argument, et mida nelja omavalitsuse elanikud arvasid.”

Jaanuaris toetas Setomaa valla loomist 76 protsenti küsitluses osalenud Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Luhamaa nulga inimestest.

Sundliitmistega tuleb valitsusel seaduse kohaselt ühele poole saada 15. juuliks.

Vaata järgnevast videost setode ülemsootska Aarne Leima kommentaari.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Värska naabrid punnivad Setomaa valla loomisele vastu

Seitse Võrumaa vallavolikogu otsustas öelda EI valitsuse sundliitmise kavale ühendada Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru, Lasva, Orava ja Vastseliina vald nn Suur-Võru vallaks (vt kaarti all).

„Volikogu asus selles küsimuses eitavale seisukohale,” ütles Vastseliina volikogu esimees Urmas Juhkam kolmapäeval pärast volikogu istungit Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on Vastseliina endiselt seda meelt, et parim lahendus sellele piirkonnale oleks Vastseliina ja Orava valla ühinemisel sündiva Vastseliina valla jätkamine iseseisvana ka pärast haldusreformi.

Kõik on suurvalla vastu

Sundliitmistega haaratud omavalitsused peavad hiljemalt 15. maiks võtma seisukoha valitsuse poolt neile ette seatud sundliitmiskava suhtes. Vastseliina volikogu oli seitsmest volikogust viimane, kes kolmapäeval küsimuse üle otsustas ja nüüdseks on kõik nn Suur-Võru projekti tõmmatud volikogud vastanud valitsuse plaanile eitavalt.

Kirsina tordil ähvardas 28. aprillil esimesena otsuse teinud Lasva volikogu, et kui valitsus peaks ikkagi sundliitmise teele minema, kaalub vald oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöördumist.

Volikogudele lisas meelekindlust 23.-24. aprillil toimunud asjakohane rahvaküsitlus, kus kõigis valdades ütles enamik küsitluses osalenud inimestest suurvallale samuti EI.

Võrumaa põhjakaares ollakse seda meelt, et seitsme valla üheks sundliitmise asemel võiks sündida hoopis kolm omavalitsust: Võru, Antsla ja Vastseliina. Tõsi, neist kaks viimast ei suuda välja panna haldusreformi seaduses nõutud 5000 inimest, mis on ka sundliitmise algatamise põhjus.

Mihhail Korb: kabinet otsustab

Võrumaa vallad on sundliitmise palli praeguseks Toompeale tagasi löönud, kus valitsusel tuleb otsustada, kas 4649 inimesega Antsla-Urvaste vald ja 2690 elanikuga Vastseliina-Orava on erandit väärt, et lubada neil jätkata väikevallana.

Riigihalduse minister Mihhail Korb jäi läinud reedel Lõunaeestlasega sel teemal vesteldes napisõnaliseks.

„Liikudes läbi Võru, siis ma väga tihti kuulen arvamusi, et üks Võru maakonna suurune vald oleks väga hea. Seda ei sündinud,” lausus Korb. „Nüüd on volitus valitsuse käes otsustada ja need vallad, kes ei saavutanud 5000 [elanikku], neid tuleb kas ühes või teises suunas liita.”

Korb sõnas, et valitsus arutab küsimust ja teeb lähema kuu jooksul oma lõpliku ettepaneku, kuidas halduskorraldus Võrumaal tulevast aastast välja nägema saab.

Vaata Mihhail Korbi kommentaari järgnevast videost.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: RAHVA HÄÄL: Suur-Võru vallale öeldi kindel EI

Setomaad külastanud peaminister Jüri Ratase kinnitusel moodustab valitsus sundliitmiste teel Setomaa valla, vaatamata sellele, et Meremäe vallavolikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud ning Mikitamäe ja Värska volikogud pole oma JAH-sõna veel öelnud.

„Valitsusel oli üks soov küsida Setomaa valla teket või mitteteket nelja omavalitsuse [elanike] käest,” rääkis peaminister Jüri Ratas Lõunaeestlasele.

Talvel Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Luhamaa nulgas läbi viidud rahvaküsitluse osalusprotsent oli Ratase sõnul väga kõrge. „Punkt kaks, toetusprotsent nendest, kes osalesid, oli väga suur, kes soovivad Setomaa valda,” lausus ta. „Minu jaoks on väga suur argument, et mida nelja omavalitsuse elanikud arvasid.”

Seto vald Võru või Põlva maakonda?

Kui Setomaa valla loomine näib olevat valitsuses otsustatud asi, siis sugugi selge pole see, millisesse maakonda setude omavalitsus kuuluma hakkab. Valitsuse määruse eelnõu kohaselt saab selleks olema Võru maakond, millele aga Põlva maakonnas tuliselt vastu seistakse.

Riigihalduse ministri Mihhail Korbi sõnul lisati Setomaa vald valitsuse dokumendis Võru maakonna koosseisu „diskussiooni algatamiseks”.

„Meie ettepanek on [lisada Setomaa vald] Võru maakonda, aga siin on tuline arutelu ja mingil määral kandub [see] ka valitsuskabinetti, kus asjad väga tähelepanelikult kõigi peensusteni võetakse lahti ja arutatakse läbi,” selgitas Korb Lõunaeestlasele. „Ma arvan, et aeg näitab, aga me püüame teha parima otsuse.”

Korb möönab, et loodava Setomaa valla territooriumist kaks kolmandikku asub praegu Põlvamaal ning üle kahe kolmandiku elanikest elab Põlvamaal, mistõttu on neile maakonnavahetuse vajadust raske selgitada.

Setude Võrumaaga liitmise poolt räägib Korbi sõnul olukord, mis selles kandis pärast Orava valla Võrumaaga ühinemist on tekkinud. Juhul kui Orava oleks jäänud Põlvamaale, poleks ka praegust konflikti.

Värskas soovitakse jääda Põlvamaale

Värskas ei ole palju inimesi, kes sooviksid kuuluda Võru maakonda. Samas möönatakse, et midagi erakordselt halba maakonnavahetus ka kaasa ei tooks.

„Parem variant oleks ikka Põlvamaa, sellepärast, et kogu aeg oleme Põlvamaal olnud,” lausus Värska vallavolikogu liige Oleg Kostõgov Lõunaeestlasele. „Kui valitsus arvab teisiti, siis midagi teha ei ole.”

Kui ministrite hinnangul ei tooks maakonnavahetus inimeste igapäevaellu olulisi muutusi, siis ametnike sisseharjunud koostöö lõhuks Värska ja Mikitamäe Võrumaale „andmine” põhjalikult ära, leiab Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv.

„Me ei oska keegi ette prognoosida, mis siis toimuma hakkab,” lausus Kõiv. „Kuidas suhted ja sidemed toimima hakkavad – see on kõige olulisem asi.”

Suurem osa tulevase Setomaa valla rahvast ja territooriumist on Kõivu sõnul kuulunud Põlva maakonna alla, mistõttu peaks piiriäärne vald saama osaks Põlvamaast.

Setomaa teises otsas, Meremäel, ei taheta aga Põlva maakonda kuulumisest midagi teada. Selle vastu korraldati talvel Meremäe mäel koguni meeleavaldus.

Meremäe vallavolikogu esimehe Arno Varese sõnul on volikogu praegune koosseis järjepidevalt soovinud olla osa Võrumaast.

Peaminister Ratas rõhutas, et Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas pole valitsus midagi lõplikku otsustanud. Kindel on üksnes see, et vallale tuleb maakond leida.

„Siin on ühelt poolt kohalike elanike arvamus tähtis, aga teiselt poolt – eks me peame seda pilti tervikuna vaatama,” lausus Ratas.

Setudele maakonna valikuks on valitsusel pärast 15. maid, mil sundliidetavate valdade volikogud peavad teatama oma seisukoha, aega veel kaks kuud. „Ma soovin, et need otsused tuleks varem,” kinnitas Ratas.

Vaata videolugu Värskast.

ARVED BREIDAKS

Otepää vallavolikogu avaldas toetust valitsuse kavale sundliita Puka vald Otepää-Sangaste ühendvallaga.

„Kokkuleppe eelnõu kohaselt jääb valla nimeks Otepää, ka keskus on endiselt Otepääl ja volikogus saab olema 17 liiget, kes valitakse ühises ringkonnas,” rääkis Otepää volikogu esimees Siim Kalda (pildil).

Puka alevikus luuakse tema sõnul teenuskeskus, mis lisaks teenuste osutamisele peab tagama kohalikele elanikele kaasarääkimisvõimaluse. „Ühinenud valla uue arengukava vastuvõtmiseni kehtib ühineva Puka valla territooriumil eelmisel aastal kinnitatud Puka valla arengukava,” lisas Kalda.

Puka vald jaguneb kolmeks

Valitsus algatas Puka valla sundliitmise Otepää valla ja Sangaste vallaga tänavu veebruaris.

Samas on Puka ja Helme vald sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt arvatakse Puka vallast Soontaga küla moodustatava Tõrva valla koosseisu. Samuti on Puka ja Rõngu vald kokku leppinud, et Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad arvatakse moodustatava Elva valla koosseisu.

Niisiis ühineb Otepää vallaga Puka vallast Puka alevik, Komsi, Kähri, Kibena, Meegaste, Ruuna, Kuigatsi, Vaardi, Kolli, Plika, Prange ja Põru küla.

Neljapäevasel istungil otsustas Otepää volikogu saata Otepää, Sangaste ja Puka valla ühinemiskokkuleppe avalikule väljapanekule, mis kestab kuni 21. maini, teatas Otepää vallavalitsus.

LÕUNAEESTLANE

Valdade sundliitmise asjus läbi viidud rahvaküsitlustel Võru ja Põlva maakonnas anti valitsusele üheselt teada, et välja pakutud valdade meelevaldse liitmise plaan ei sobi kohalikele. Ei neile, keda kavatsetakse liita, ega ka neile, kelle külge tahetakse liita.

Võrumaal esmaspäeval lõppenud rahvaküsitlus nn Suur-Võru valla sundmoodustamise kohta andis igas küsitlusega haaratud vallas vastuseks veenva EI. Otepää piirist Setumaani ulatuva valla loomise vastu olid nii sundliidetavate Antsla-Urvaste ja Orava-Vastseliina valla inimesed kui ka Lasva, Sõmerpalu ja Võru valla elanikud.

Ühelt poolt on pilt selge: inimesed ei kujuta ette, et nii suur vald võiks Võrumaal sündida. Mitte et see võimatu oleks, sest Lõuna-Võrumaal on just nimelt selline laiaks venitatud Rõuge vald ju loodamas. Tõsi, inimesi on lõunapoolsetes valdades tublisti vähem, kui Võrumaa põhjapoolses osas.

Keerulisemaks läheb siis, kui püüda mõista, mille vastu Suur-Võru vastased maakonna mõlemas servas ja keskosas konkreetsemalt on. Kuna valitsus oli ette pannud tehte kolme liidetavaga (Antsla-Urvaste + Lasva-Sõmerpalu-Võru + Orava-Vastseliina), siis ei ole päriselt selge, kas näiteks Oraval olid inimesed vastu sellele, et neid tahetakse liita Võru vallaga või oldi vastu hoopis sellele, et nad ka Antsla ja Urvastega ühte valda pannakse.

Orava vallas on haldusreformiga seoses korraldatud nüüdseks kaks rahvaküsitlust, mis on andnud erinevaid tõlgendusi võimaldavad tulemused. Talvel, kui küsiti liitumise kohta Vastseliinaga, oli enamik küsitluses osalenuid selle poolt, et ühineda Vastseliina valla ja Võru maakonnaga. Kuigi oli ju teada, et kahe valla ühendamine on ainult pool rehkendust, sest 5000 elaniku piir jääb neist liiga kaugele, et loota valitsuselt erisust.

Aprilliküsitlus aga andis Oraval tulemuseks, et liitumine Võru vallaga pole nende jaoks vastuvõetav. Kas tuleks järeldada, et Orava valla inimestel on Võru maakonnaga ühinemise soov üle läinud? Või hääletati seal selle vastu, et Võru vallaga plaanitakse ka liita Antsla, kellega koos läheks Võru vald liiga suureks?

Mikitamäe ei taha Võrumaale

Rahva arvamus jääb segaseks ka Mikitamäe vallas, kus eelmisel nädalal korraldatud teine rahvaküsitlus Setomaa valla asjus andis vastupidise tulemuse, kui jaanuaris korraldatud küsitlus. Kui talvel hääletas Mikitamäel enamik inimesi Setomaa vallaga ühinemise poolt, siis aprillis oli enamik hoopis selle vastu.

Uus küsitlus korraldati põhjusel, et jaanuaris ei olnud teada valitsuse plaan liita loodav Setomaa vald Võru maakonnaga, samas kui nii Mikitamäe kui Värska asuvad praegu Põlvamaal ning mõned külad kippusid hoopis Räpinaga ühinema.

Hirm Võrumaaga liitumise ees oli küllap ka põhjus, miks Mikitamäel nüüd sedavõrd resoluutne EI Setomaa vallale anti. Tõsi, teise rahvaküsitluse osalusprotsent oli tublisti väiksem, kui talvisel küsitlusel, mis vähendab selle autoriteetsust.

Kuna haldusreformi küsitlused on sundliitmiste staadiumis valitsusele üksnes soovitusliku iseloomuga, võib küsida, kas neil oli üldse mingisugune mõte? Eriti kui selle tulemusena saadakse üksnes teada, mida inimesed ei taha, selmet uurida, mida inimesed tahavad.

Mida inimesed tahavad, on volikogud juba eelmisel aastal välja öelnud. Kui aga teadmine, mida inimesed tegelikult tahavad, pole valitsusele vastuvõetav, pole mõtet küsitlustega ka demokraatia maskeraadi korraldada.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS:

RAHVA HÄÄL: Suur-Võru vallale öeldi kindel EI

Värska naabrid punnivad Setomaa valla loomisele vastu

Vastseliina volikogu kavatseb kolmapäeval lükata tagasi ettepaneku liita Vastseliina vallaga 26 Meremäe valla küla, mille elanikud on sel viisil soovinud jääda eemale Meremäe liitumisest loodava Setomaa vallaga.

Volikogu päevakorras oleva eelnõu kohaselt keeldub Vastseliina Meremäe poolt tehtud piirimuudatuste menetluse algatamisest, kuna sellega on haldusreformi praeguses faasis juba hiljaks jäädud.

Meremäe volikogu tegi 22. veebruaril Vastseliinale ettepaneku piiride muutmiseks, mille raames oleks Vastseliina valla koosseisu läinud 26 Meremäe valla küla: Puista, Ruutsi, Miikse, Kalatsova, Kuksina, Merekülä, Teterüvä, Vaaksaarõ, Pelsi, Kiislova, Keerba, Poksa, Paloveere, Sirgova, Olehkova, Kuigõ, Tiklasõ, Marinova, Holdi, Väiko-Serga, Hilläkeste, Palandõ, Tsergandõ, Obinitsa, Rokina ja Martsina.

Aeg sai otsa

Kuu aega hiljem, 23. märtsil arutas seda teemat Vastseliina vallavolikogu haldusreformi komisjon, kes soovis enne küsimuse volikogus otsustamist küsida rahandusministeeriumi seisukohta.

Rahandusministeeriumi seisukoha laekumiseks kulus samuti ligemale kuu ning 18. aprillil laekunud kirjas anti teada, et kuna külade üleandmise üle peavad kohalikud volikogud otsustama vähemalt kuus kuud enne korralisi valimisi ehk tänavu 15. aprilliks, siis ollakse sellega juba hiljaks jäänud.

Tõsi, Vastseliina volikogu saab külade ülemineku menetluse küll ka praegu algatada, kuid mitte seda protsessi lõpetada – seda saab teha juba selle valla valitav uus volikogu, kellega Vastseliina viimaks liitub.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Meremäe vald kipub külakaupa Vastseliinaga ühinema

Võrumaal esmaspäeva õhtul seitsmes vallas lõppenud rahvaküsitlusel ütles enamik hääletanutest EI valitsuse ettepanekule moodustada Antslast Vastseliinani küündiv nn Suur-Võru vald, mis hõlmaks ligi 45 protsenti Võru maakonna elanikest.

Rahvahääletusel oli valitsuse sundliitmise ettepanek, mille kohaselt ühendataks Antsla, Lasva, Orava, Sõmerpalu, Urvaste, Vastseliina ja Võru vald ühiseks Võru vallaks. Kõigis seitsmes vallas olid hääletama tulnud inimesed ülekaalukalt Suur-Võru valla moodustamise vastu.

Näiteks Antsla vallas andis suurvallale EI-hääle 95,3 protsenti küsitluses osalenud 977 inimesest. Sarnasele tulemusele jõuti ka naabervald Urvastes, kus suurvalla vastaseid oli 90,8 protsenti.

Antsla ja Urvaste vallas loodetakse, et pärast sedavõrd tugevat meelsusavaldust jätab valitsus nad Võru vallaga sundliitmata ning kaks valda jätkavad uuel aastal ühise Antsla vallana.

„Hea meel on ikka,” hindas rahvaküsitluse tulemusi Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp. „Peaaegu saja protsendi lähedal.”

Müürsepa sõnul on valitsusel nüüd väga raske Antslat-Urvastet jõuga Võru valla külge liita. „Loodame, et jätavad meid rahule, aga kindel ei või milleski olla,” lausus ta.

Pärast rahvaküsitlust kogunevad mõlema valla volikogud, et vormistada valitsuse sundliitmisettepanekule eitav vastus.

Maakonna teine serv samuti vastu

Võrumaa teises servas, kus Vastseliina ja Orava ühendvald tuleks valitsuse ettepanekul liita Võru vallaga, olid enamik inimesi vastu asjade sellisele käigule.

Vastseliina vallas hääletas küsitluses osalenud 448 elanikust 90 protsenti suurvalla loomise vastu. Orava vallas oli suurvalla vastalisi 72,7 protsenti küsitluses osalenud 155 inimesest.

Võrukad ei soovinud suurt valda

Kuigi valitsuse sundliitmisplaan teeks Võru valla tunduvalt suuremaks, olid küsitluses osalenud Võru valla inimesed samuti kindlalt selle plaani vastu. Hääletusel osalenud 618 vallaelanikust 97,6 protsenti oli Vastseliina-Orava ja Antsla-Urvaste juurdeliitmise vastu.

Võru vallaga juba varem ühinemislepingu sõlminud Lasva valla rahvas oli samuti suurvalla vastu – 253 küsitluses osalenud elanikust 93,7 protsenti hääletas valitsuse ettepaneku vastu.

Oluliselt erinev polnud küsitlustulemus ka Sõmerpalu vallas, kus suurvallale ütles EI 97,8 protsenti küsitluses osalenud 317 inimesest.

Valitsus teeb otsuse

Kuigi Võrumaa sundliitmiste rahvaküsitlusel olid nii sundliidetavad Antsla-Urvaste ja Vastseliina-Orava kui ka sundliitmises vastuvõtja poolel olevad Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald suurvalla loomise vastu, on otsustamisel jäme ots valitsuse käes, kes peab pärast volikogudes vormistatud vastuste kättesaamist ütlema oma sõna, milliseks Võrumaa haldusjaotus viimaks kujuneb.

Antslal-Urvastel jäi aastavahetuse seisuga haldusreformi seaduses nõutud 5000 elanikust puudu 351 hinge ja Vastseliinal-Oraval kujunes puudujäägiks 2310 elanikku, mis tähendab, et valitsusel tuleb need vallad kas sundliita või teha erand.

Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles jaanuari lõpus Lõunaeestlasele, et Antsla ja Urvaste vallale erandi tegemine on võimalik. „Minu seisukohalt on nende osas erand põhjendatud ja selle ettepaneku ma teen [valitsus]kabineti istungil,” kinnitas Korb.

Valitsus teeb oma otsuse sundliitmise osas hiljemalt 15. juuniks.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS: Mihhail Korb: Antsla vald võiks jätkata väikevallana

Kuigi inimelu väärtus on hindamatu, on inimese väärtus ometigi mitmel puhul ka rahaliselt välja arvutatav. Veriora ja Põlva valla vahel käinud tingimine Viira ja Soohara küla pärast oli kauplemine eelkõige inimeste, mitte nende teejuppide remondiraha üle.

Külade kuuluvuse küsimus on käimasoleva haldusreformi puhul teemaks tõusnud paljudes kohtades. Ka näiteks Meremäe vallas ihkavad mitmed külad ühineda Vastseliina vallaga, sest vald ise on saamas osaks Setomaa vallast. Samal põhjusel soovivad osad Mikitamäe valla külad liituda Räpina vallaga.

Sarnaseid lugusid on olnud ka Orava, Ahja, Valgjärve vallas, samuti Valgamaal, kus kohalikel omavalitsustel on tulnud otsustada, kas loovutada külad või hoida neid enese küljes edasi.

Peamiseks põhjuseks, miks külad minema tikuvad, on asjaolu, et inimeste elu ei kulge uue, pakutava vallakeskuse suunal. Viira ja Soohara on rohkem seotud Põlvaga; Lüübnitsa ja Võõpsu küla on rohkem Räpina kui Värskaga jne. Samuti on siin-seal teemaks maakondlik kuuluvus, sest näiteks Põhja-Põlvamaa külad tunnevad end pigem seotuna Tartu kui Põlvaga.

Kokkuvõttes on segadust olnud vallapiiride ümberjoonistamisega olnud palju ning pigem on sealjuures valda või maakonda vahetada soovinud külaelanikel tulnud pettuda, kuna minema pole neid lastud.

Külad polnud olulised

Mis näitab, et haldusreformi seaduse tegemisel ei osatud või ei tahetud külade teemat sugugi oluliseks pidada. Sest tõesti: külas elab ju üldjuhul sama palju inimesi, kui paneelmaja ühes trepikojas või isegi vähem.

Ent küla pole paneelmaja. Küla kätkeb endast hinge ja lugusid, mida ükski lööktöö korras püstitatud majakarp endas ei kanna. Külad on teinekord tublisti pikema ajalooga, kui vald, kes seda küla nii-öelda omab. Meie praeguste valdade eluiga jääb valdavalt 25 aasta piiresse, samas kui mõne küla ajalugu mõõdetakse sajandi või mitmega.

Vallajuhtide motiividest, kes ei soovi üksikuid külasid minema lasta, tuleb samuti aru saada. Koos külaga lahkuvad valla registrist inimesed, kes Kagu-Eestis on väga kõrges hinnas – inimene on ühik, kelle arvust sõltub laekuva tulumaksu summa ja toetus riigieelarvest. Mida vähem inimesi registris, seda vähem raha ja seda vähem ühiskondlikke hüvesid.

Pealegi ei ehitata haldusreformiga müüre valdade vahele. Inimesed võivad ka edaspidi rahumeeli elada ühes vallas, kuid tarbida avalikke teenuseid teises omavalitsuses. Nii on see olnud seni ja jääb ka edaspidi, kuigi valdade suurenemine iseenesest muudab „ülepiiri” suhtlust väiksemaks, kuna paljud piirid kaovad ju ära.

Külade vallapõhise kuuluvuse üle otsustamise jättis haldusreformi planeerinud ja läbiviiv valitsus puhtalt kohalikuks teemaks, kuna sellest ei usutud tüli tõusvad. Ekslikult eeldati, et inimese identiteedi kontsentrilistes ringides järgneb perekonnale kohe omavalitsus. Tegelikult on inimese enesemääratluses enne omavalitsust veel mitu etappi, mille järgi end n-ö paika pannakse: kodutänav/-tanum, naabruskond, küla/linnaosa ja alles siis vald/linn.

Oleks muidugi narr lugu, kui valitsus peaks nüüd hakkama kohtadele saatma erisaadikuid või valitsuse istungil hakataks otsustama, kas see või teine küla peaks asuma selles või tolles vallas. Sestap tuleb loota, et kui haldusreformi esimene tuhin selle aastaga läbi saab, tehakse järgmisel aastal ära ka need peenhäälestused, mis tänavu tegemata jäid.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Põlva ja Veriora ei jõudnud kahe küla hinnas kokkuleppele

Vabaerakond algatas seadusemuudatuse, mis annaks valitsusele õiguse sekkuda olukordadesse, kus mõni küla soovib liituda teise omavalitsusega, kuid mille praegune koduvald on erinevatel põhjustel blokeerinud.

Praeguse seadusandlusega on üksikute külade vallavahetus Vabaerakonna hinnangul praktiliselt võimatu. Omavalitsused on pandud olukorda, kus praktiliselt keegi ühestki külast loobuda ei taha ega saa – ükskõik, mida kohapealsed inimesed ise sellest arvavad.

„Haldusreformi käigus on ilmnenud selged vajakajäämised, ka koalitsioonisaadikud tõdevad, et külade staatuse määratlemise küsimuses on probleeme,” ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams.

Vabaerakonna muudatusettepaneku eesmärk on avada valitsusele võimalus tulla vastu külade taotlustele ühineda praktilisest elukorraldusest tulenevalt mõne naaberomavalitsusega.

Riigikogu põhiseaduskomisjon ei toetanud 10. aprilli istungil pakutud eelnõu. Parlamendi täiskogu istungil on külade omavalitsusliku staatuse muutmise eelnõu päevakorras 19. aprillil.

LÕUNAEESTLANE

LOE LISAKS: Põlva ja Veriora ei jõudnud kahe küla hinnas kokkuleppele

Põlva ja Veriora vald ei jõudnud Soohara ja Viira küla ülemineku hinnas kokkuleppele, mistõttu tuleb Põlva valda ihanud kahe küla elanikel esialgu leppida eesootava kuulumisega Räpina valda.

Mullu sügisel algatasid kolme Veriora valla küla – Viira, Soohara ja Süvahavva – elanikud vallavahetuse protsessi, soovides haldusreformi käigus liita külad laieneva Põlva vallaga, samas kui nende koduvald Veriora oli liitumas Räpina vallaga.

„Meie asume tegelikult Põlva valla külje all ja meie igapäevased toimetused ja liikumine on seotud ikkagi Põlva linna ja vallaga,” selgitas Viira külas elav, Wiera käsitööküünalde valmistamisega tegelev Merilin Alve sügisel Lõunaeestlasele.

„Veriora alevik jääb Viira ja Soohara külast kaugemale kui Põlva ning sel põhjusel on selle kandi inimeste tegelikuks tõmbekeskuseks Põlva,” kinnitas Alve toona.

Veriora kaalus külade loovutamist

Aasta lõpus toimunud Räpina, Veriora ja Meeksi valla ühinemislepingu allkirjastamisel kinnitas Veriora vallavolikogu esimees Rein Raadla Lõunaeestlasele, et Viira ja Soohara küla asjus on volikogu otsustanud algatada üleandmise menetluse, millega plaaniti ühele poole saada märtsi lõpuks.

Oktoobris läbi viidud rahvaküsitluse tulemused andsid üheselt mõistetava tulemuse: 95 protsenti Soohara küla elanikest ja kõik Viira küla elanikud soovisid liitumist Põlva vallaga.

Süvahavva küla suhtes võttis Veriora volikogu aga mullu detsembris seisukoha, et seda käest ei anta ning Süvahavva ühineb Veriora koosseisus Räpinaga.

Läbirääkimised Viira ja Soohara küla vallavahetuse tingimuste üle peeti 14. märtsil toimunud Põlva ja Veriora valla läbirääkimiskomisjoni koosolekul, kus läks „üleminekutasu” üle kauplemiseks.

Vallad tingivad külade hinna üle

Veriora soovis kahe küla loovutamise eest saada Põlvalt hüvituseks 31 208 eurot, mis kataks 2011. ja 2014. aastal tehtud kulutused nelja teelõigu remondiks, mis koos küladega Põlva valda üle lähevad.

Põlva lükkas pakkumise tagasi, mille peale langetas Veriora hinda 23 544 euroni, mis tuletati kui võeti arvesse ka investeeringu 7-protsendine amortisatsioon aastas.

Lükanud ka selle pakkumise tagasi, tegi Põlva omalt poolt vastupakkumise: Veriorale makstakse Viira ja Soohara külades elava 51 inimese pealt sama palju, kui Veriora vald saab aastas nende inimeste pealt riigi tasandusfondist raha ehk 8542 eurot ja 85 senti.

Seda summat pidas Veriora liiga madalaks ning esitas omapoolse pakkumise: Põlva duubeldagu pakkumine ning maksku Viira ja Soohara eest kahe aasta tasandusfondi summa ehk 17 085 eurot ja 70 senti. Põlva selle pakkumisega nõus ei olnud, mistõttu otsustati jätta otsustamine volikogude ainupädevusse.

Volikogu polnud üksmeelel

Veriora volikogu arutas Viira ja Soohara küla saatust 30. märtsil toimunud istungil ja jõudis pärast tunnipikkust arutelu hääletuseni, kus peale jäid külade loovutamise vastu olnud saadikud.

Nimelisel hääletusel toetasid kahe küla Põlvale loovutamist volikogu esimees Rein Raadla ja Peeter Sibul. Vastu olid Piret Raag, Kalle Kannel, Meelis Jaemaa ja Kaarel Tiganik; Karmen Oidermaa jäi erapooletuks.

Põlva jätab ukse lahti

Põlva vallavolikogu arutab läbirääkimiste tulemusi kolmapäeval. Volikogu esimehe Kuldar Leisi sõnul plaanib volikogu jätta kahe küla ülemineku Põlva poolt lõpetamata, millega jäetakse Viirale ja Sooharale tuleviku tarbeks uks lahti.

ARVED BREIDAKS

VAREM SAMAL TEEMAL:

Kolm Veriora valla küla soovivad liituda Põlva vallaga

Kolm volikogu kinnitasid Räpina kihelkonna taastuleku

VAATA LISAKS: Vabaerakond: küladel olgu rohkem õigusi valla valikul

Tartu linnavalitsus saatis volikogule arutamiseks eelnõu, mille kohaselt nõustub linn liitma endaga Luunja ja Tähtvere valla.

Eelnõus esitatud tingimuste kohaselt peab Tartu linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna säilima. Kehtima jäävad Tartu linna kõik õigusaktid ja linna sümboolika säilib, teatas linnavalitsus.

Liituvate valdade õigusaktidest jäävad liitumise järgselt kehtima need, mis on vajalikud avaliku teenuse osutamiseks ja mille osas ei ole võimalik automaatselt rakendada Tartu linna vastavaid õigusakte või mis reguleerivad vallavalitsuste hallatavate asutuste tegutsemist.

Valitsus on teinud Tartu linnale, Luunja vallale ja Tähtvere vallale ettepaneku ühinemiseks ning Tartu linnavolikogul tuleb esitada arvamus ettepaneku kohta 15. maiks.

Tartu korraldab elanike küsitluse Luunja ja Tähtvere valla Tartuga liitumise kohta 16.-18. aprillil. Luunjas toimub elanike küsitlus 23.-24. aprillil. Tähtvere vallas toimunud küsitlusel osales 549 elanikku, kellest 450 pooldas liitumist Tartu linnaga.

LÕUNAEESTLANE

Haldusreform paisutab Võru maakonna Põlvamaa arvelt ligi 468 ruutkilomeetri võrra suuremaks ning elanike arv tõuseb kümnendi-tagusele tasemele, mil Võrumaal elas üle 37 000 inimese.

Kui praeguseks on valitsus kinnitanud Vastseliina ja Orava valla ühinemise, mille tulemusel suureneb Võru maakond 175,6 ruutkilomeetri ja 715 elaniku võrra, siis suure tõenäosusega hakkab Võru maakonda kuuluma ka loodav Setomaa vald.

Vabariigi valitsuse määruse eelnõu kohaselt arvatakse praegu Põlva maakonda kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Võru maakonna koosseisu. Selle sammuga lisandub Võru maakonda veel 292,2 ruutkilomeetrit maad ning 2356 inimest.

Kokku suureneks Võru maakond sel juhul pisut rohkem kui viiendiku võrra ning Põlvamaa territoorium väheneks umbes 15 protsenti, arvestades, et Tartumaalt on Räpina vallaga liitunud Meeksi vald. Elanike poolest kasvaks Võrumaa rahvaarv 37 200ni ning Põlvamaal langeks inimeste arv 25 900ni.

Setomaa passib Võrumaale paremini

Kuigi nii Mikitamäe kui Värska valla elanike igapäevane elu on pigem seotud Põlvaga, tingib tulevase Setomaa valla lisamise Võrumaa koosseisu uue valla geograafiline eripära.

„Kuna tulevasest vallast üks oluline osa on praegu Põlva maakonnas ja teine osa Võru maakonnas, siis tulevase maakondliku kuuluvuse osas ongi kaks arvestatavat võimalust,” selgitas rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner Lõunaeestlasele.

Üks argument Võrumaa kasuks on tema kinnitusel territoriaalne terviklikkus. „Kui osaks tulevasest Setomaa vallast saab Misso valla Luhamaa nulk, siis Põlvamaa valiku puhul maakondliku kuuluvusena tähendaks see lahustükki, millel muu Põlva maakonnaga ühine piir puudub,” märkis Valner. „Võru maakonna puhul seda probleemi ei oleks, kuna vahepealne ala kuulub Võru maakonda.”

Ehk valitsus ei soovi olukorda, kus Põlvamaale kuuluva Setomaa valla Luhamaa nulk oleks kui setode asumaa Võru maakonnas. Sestap peetakse otstarbekamaks kogu Setomaa valla tõstmine Võrumaale.

„Kui vaadata objektiivselt, siis selline tulevik on loogiline ja mõistlik,” ütles Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Tähtis on see, et inimestel läheb elu paremaks.”

Alguses natuke võõras

„Eks ta siit poolt vaadates võõrana tundub,” rääkis Värska vallavolikogu esimees Vello Saar Lõunaeestlasele. „Vahest [pole see] mitte esimene eelistus, aga me ei näe selles ka suurt probleemi.”

Võrumaa on Värska kandi rahvale Saare sõnul võõras, kuna inimeste omavaheline suhtlemine on seni olnud Põlvamaa-sisene. „Nagu võõrasse perekonda minek,” nentis ta. „Samas,” lisas Saar, „ei tea, miks see hea on.”

„Ma olen seda meelt, et olulisem on see, et Setomaa oleks üks omavalitsus. Millises maakonnas [see asub] pole nii tähtis,” sõnas Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo Lõunaeestlasele. „Meile on kõige suurem mõju nagunii Tartu linnal.”

Tema sõnul jäävad Värska ja Mikitamäe inimesed teenuste poolest rohkem seotuks Põlvaga, kus ollakse harjunud käima näiteks poes või arsti juures.

Teenused samast kohast

Ka Vello Saare sõnul oleks raske ette kujutada, et teenuste kättesaadavuses inimeste jaoks maakonnavahetusega midagi muutuks. „Ei kujuta ette, et Mikitamäe inimesed Räpina asemel Võrru poodi hakkaks käima,” lausus ta.

Perearsti valimine on aga Saare sõnul nagunii inimeste jaoks vaba ning peagi kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi võrgustikku Lõuna-Eesti haigla kõrval ka Põlva haigla.

Teenuste kättesaadavuse säilimist rõhutab ka Valner. „Elanike jaoks olulised teenused, nagu näiteks ühistranspordi korraldus, ei tohi tulevikus sõltuda piirkonna maakondlikust kuuluvusest. Ühistranspordi senised liinid jätkavad ja ühistransporti hakatakse kavade kohaselt tulevikus korraldama maakonnapiiride üleselt läbi ühiste ühistranspordikeskuste,” lisas ta.

Arved Breidaks

FOTO: Võrumaa esindus mullusel Seto kuningriigi päeval Värskas.

Meremäe vallavolikogu plaanib kolmapäeval teha Vastseliina vallale ettepaneku vallapiiride muutmiseks, sest 26 küla on avaldanud soovi siduda oma tulevik Vastseliina ning sealtkaudu Võru vallaga.

Meremäe valla koosseisust lahkumise põhjus on kõigil küladel üks. „Inimesed ei soovi kuuluda Setomaa valda, kuhu valitsus meid surub,” lausus Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Kokku on Meremäe vallast tükkis oma külaga lahkulöömise poolt andnud allkirja 169 inimest. Eelnõu kohaselt soovivad lahkuda Hilläkeste, Holdi, Kalatsova, Keerba, Kiislova, Kuigõ, Kuksina, Marinova, Mereküla, Martsina, Miikse, Obinitsa, Olehkova, Palandõ, Paloveere, Pelsi, Poksa, Puista, Rokina, Ruutsi, Sirgova, Teterüvä, Tiklasõ, Tsergondõ, Vaaksaarõ ja Väiko-Serga küla.

Need 26 valda moodustavad Meremäe kokku 87 külast ligi kolmandiku ning asuvad valdavalt valla lõunaosas. Ent näiteks valla suuruselt teine keskus Obinitsa ja Tsergondõ küla jäävad Vastseliina valla piirist kaugemale.

Kuidas sellised külad, millel puudub vahetu kokkupuude Vastseliina või sellega ühineva Orava vallaga, reaalselt uude valda minna saaksid, pole esialgu selge.

„Aga kuidas antakse Luhamaa Värskale?” esitab Vares vastuküsimuse. Tema sõnul on volikogul kavas kolmapäeval algatada 26 küla üleandmine Vastseliina vallale. Kas ja kuidas külade kuuluvus viimaks lahendatakse, selgub n-ö töö käigus.

Opositsioon vastu lahkulöömisele

„Soov lõhkuda Meremäe valda on otsene rahva huvide vastane tegevus Arno Varese poolt,” ütles volikogu opositsiooni kuuluv Rein Järvelill Lõunaeestlasele.

Tema hinnangul mõjuks külade lahkulöömine külaelanike elutingimustele negatiivselt, sest halveneks teenuste kättesaadavus. Samuti tooks see kaasa valla haldusvõime languse, halveneks demograafiline olukord, ümber tuleks teha transpordikorraldus ja muudki.

Ühtlasi viitas Järvelill, et hiljutisel rahvaküsitlusel soovis enamik Meremäe vallarahvast Setomaa valla moodustamist koos Värska ja Mikitamäe valla ning Luhamaa nulgaga.

„Rahvaküsitlusel on rahvas oma arvamuse öelnud ja enamus soovib Setomaa valla moodustamist,” kinnitas Järvelill.

Varese sõnul algas külades allkirjade kogumine juba enne haldusreformi rahvaküsitlust, kui Kalatsova, Kuksina, Miikse ja Ruutsi külast laekus kokku 39 allkirjaga avaldus, milles sooviti Meremäe vallast eraldumist.

„Pärast rahvaküsitlust läks allkirjade kogumisega tuliseks,” lisas Vares.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL: Setu valdade äärekülad kipuvad eralduma

Valitsusele on jõukohane umbes tuhande riigipalgalise töökoha üleviimine Tallinnast maakondadesse, leiab riigikogus moodustatud riigireformi probleemkomisjoni esimees Ivari Padar (SDE).

„Vaieldamatult on riigi kohustus regionaalset tasakaalustatust jälgida,” rääkis Padar Lõunaeestlasele antud videousutluses.

„Vaieldamatult on tähtis see, et elu ei koonduks ainult Tallinnasse ja Tartusse, et vähemalt tänases mõistes maakonnalinnade tasandil oleks aktiivsust, kõrgharidusega töökohti – kõike seda, mis siis ühest maakonnakeskusest maakonnakeskuse loob.”

Padari andmeil kaob omavalitsuste ühinemise ning maavalitsuste kaotamisega umbes 700 töökohta. Samas asub Eesti umbes 54 000 riigipalgalisest töökohast 47 protsenti Tallinnas, kust töökohtade ümberpaigutamisega on võimalik säilitada maakonnalinnades kõrgharidust nõudvad töökohti.

„Seda ei tule kindlasti vaadata ülekohtuse ametnike küüditamisena,” rõhutas Padar. Plaan, kuidas ja milliseid töökohti ümber tõstma hakatakse, peaks tema sõnul paika saama selle aasta jooksul.

Nii töötab juba praegu näiteks maaeluministeeriumi ametnikest Tallinnas vaid 22 protsenti, samas kui on ministeeriume, mille töökohtadest asub pealinnas 70-80 protsenti.

Kolimiseks kulub miljoneid

Töökohtade Tallinnast väljaviimine maksab Padari andmeil arvestuslikult 25 000 eurot ühe ärakolitud töökoha kohta. Ehk 1000 töökoha pealinnast äraviimine läheks riigile maksma umbes 25 miljonit eurot.

„See on regionaalpoliitika hind,” lausus Padar. „Kõik [erakonnad] saavad sellest aru, et tänased maakonnakeskused vajavad tugevdamist.”

Vaata usutlust Ivari Padariga järgnevast videost.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL: Mihhail Korb: liigume riigiasutuste kolimisplaaniga edasi

Valitsus kiitis heaks ühinemisettepaneku tegemise kõikidele mandril asuvatele omavalitsustele, kes ei täida haldusreformi 5000 elaniku miinimumnõuet.

Põlvamaal ühendatakse valitsuse kava kohaselt Kanepi vald (Kõlleste, Kanepi, Valgjärve) Põlva vallaga (Põlva, Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste).

Valgamaal teeb valitsus ettepaneku ühendada Puka vald Otepää vallaga (Otepää, Sangaste, Palupera valla külad).

Põlva ja Võru maakonnas tehakse Värska, Mikitamäe, Meremäe vallale ettepanek ühineda, teadmisega, et Misso vald annab loodavale Setomaa vallale üle Luhamaa nulka kuuluvad külad.

Samuti tehakse Antsla vallale (Antsla, Urvaste) ja Vastseliina vallale (Vastseliina, Orava) ettepanek ühendada Võru vallaga (Lasva, Sõmerpalu, Võru vald).

Rahandusministeerium esitab omavalitsustele ühinemisettepanekud hiljemalt 15. veebruariks.

Kõik omavalitsused, kes saavad ühinemissuundade ettepanekud peavad kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitama valitsuse ettepaneku kohta maavanemale omapoolse arvamuse. Pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on varem Lõunaeestlasele kinnitanud, et toetab Kanepi ja Antsla vallale erandi tegemist, et need vallad võiksid jätkata iseseisvalt.

Lõunaeestlane

LOE LISAKS:

Mihhail Korb: Antsla vald võiks jätkata väikevallana

Korb peab Kanepi valla jätkamist üsna tõenäoliseks

 

Kohanimevaidlusega liitvaldade moodustamist arutanud valitsus otsustas teisipäeval, et Võrumaal luuakse Haanjamaa valla asemel Rõuge ning Võhandu valla asemel Võru vald.

Valitsuse otsusel moodustub Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel Rõuge vald. Varem soovisid viis valda võtta endale nimeks Haanjamaa vald, kuid riigi kohanimenõukogu ei toetanud sellist valikut, soovitades võtta valla nimeks kas Rõuge või Haanja.

Samuti otsustas valitsus, et Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald ei saa endale võtta nimeks Võhandu vald, vaid ühineva valla nimeks saab Võru vald, nagu soovitas kohanimenõukogu.

Kokku tuli valitsusel ostustada seitsme vallanime üle, neist viie puhul muudeti nimi vastavalt kohanimenõukogu ettepanekule. Üksnes vaidlustatud Hiiumaa ja Mulgi vald said võtta soovitud nime.

„Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Valitsus on nüüdseks kinnitanud 46 uue valla moodustumise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust, kokku 85 valda ja 17 linna.

Haldusreformi järgnev etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ettepaneku ühinemisteks. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv täis pole.

Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.

Lõunaeestlane

VAATA LISAKS:

Rõuge on nõus valitsuse nimesoovitusega

VALLANIMED: Haanjamaa ja Võhandu vald valitud nimest ei loobu

Riigihalduse minister Mihhail Korb teeb Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ning Luhamaa nulga elanike rahvaküsitluse tulemuse põhjal valitsusele ettepaneku luua Setomaa vald.

„Mul on hea meel, et nii suur hulk inimesi tuli kaasa minu algatusega viia Setomaal läbi küsitlus,” teatas Korb esmaspäeval.

Hääletamas käis üle 57 protsendi inimestest, mis on haldusreformi küsitluste rekord. „Aktiivne osavõtt haldusreformi küsimuses näitab, et elanikud tähtsustavad väga oma kultuurilist eripära,” lisas Korb.

„Nüüd on küsitluse tulemus selge ja teen selle põhjal valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks,” kinnitas minister.

Ajaloolise Setomaa valdade elanikud Eesti pool kontrolljoont said neljapäevast pühapäevani avaldada arvamust, kas nad toetavad Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks.

Küsitlusest võttis osa 1836 inimest, mis tähendab, et hääletusaktiivsus oli 57,5 protsenti. Setomaa valla moodustamiseks anti kokku 1412 poolthäält ehk 76,9 protsenti. Kõige rohkem oli pooldajaid Värska vallas – 94,5 protsenti.

Lõunaeestlane

Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?

PIIRKOND	EI	JAH
Meremäe	230	358
Mikitamäe	142	310
Värska	37	651
Luhamaa	9	93
KOKKU	418	1412

Allikas: rahandusministeerium

 

Urvaste vallaga ühinemise järel 5000 elaniku piiri alla jäävale Antsla vallale tuleks teha erand ning võimaldada sel jätkata iseseisvana, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb intervjuus Lõunaeestlasele.

„Minu seisukohalt on nende osas erand põhjendatud ja selle ettepaneku ma teen [valitsus]kabineti istungil,” kinnitas Korb.

Reede õhtupoolikul Valgamaalt Võrru saabunud riigihalduse ministri sõnul langetab valitsus haldusreformi erandite üle otsused konsensuslikult ehk kõik 15 ministrit peavad asjaga päri olema.

Seetõttu pole Korbi poolt Antsla vallale ega ka nädal varem Põlvamaal Kanepi vallale antud lootus saada väikevalla erand ning jätkata iseseisvana, veel sündinud otsus.

„Kas minu ettepanekuga ollakse [valitsuses] rahul või mitte, see on juba kabineti otsustada. Mina ise arvan, et nad [Antsla ja Kanepi] võivad eraldi olla,” kinnitas Korb.

Haanjamaa ja Võhandu nime sobivus selgumas

Veel enne Antslale ja Kanepile tehtava erandi üle otsustamist tuleb valitsusel võtta seisukoht, milline nimi anda kuuele Eesti omavalitsusele, sealhulgas kahele Võrumaa uuele vallale, kelle endi välja valitud nimevariandi on riigi nimekomisjon sobimatuks tunnistanud.

Nii Lõuna-Võrumaal sündiva Haanjamaa valla (Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge, Varstu) kui ka Põhja-Võrumaal moodustatava Võhandu valla (Lasva, Sõmerpalu, Võru vald) nime asemel on komisjon soovitanud valida midagi muud.

Haanjamaa valla nime asemel võiks komisjoni ettepanekul kaaluda nimesid Haanja ja Rõuge ning Võhandu asemel nime Võru vald.

„Diskussioon seisab meil ees,” kommenteeris Korb. „31. [jaanuaril] on meil laiendatud kabinet, kus konkreetselt see nimede küsimus on laua peal.”

Korbi kinnitusel teeb ta valitsusel ettepaneku jätta valdades praeguseks sõlmitud nimekokkulepped jõusse ehk siis võimaldada Võrumaal nii Haanjamaa kui ka Võhandu valla loomine. „Aga kabinetis on 15 ministrit – igaühel on oma arvamus,” lisas ta.

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kokku seitsme valla moodustamise, kus rahvaarv on väiksem kui haldusreformi seaduses ette nähtud 5000 elanikku.

Teiste seas kiideti heaks Võrumaal Antsla ja Urvaste valla ühinemine, mille tulemusel luuakse 4649 elanikuga Antsla vald.

Kinnitati Võru maakonda kuuluva Vastseliina ja Põlva maakonna Orava valla ühinemine 2690 elanikuga Vastseliina vallaks.

Põlvamaal anti heakskiit Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühinemisel loodava 4962 elanikuga Kanepi valla moodustamiseks.

Sundliitmine tuleb siiski

Valitsuse neljapäevane otsus ei tähenda aga seda, et 5000 elanikust väiksemate valdade sundliitmise protsess ära jääks.

„See ei ole veel erandite kinnitamine,” ütles Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Kolm moodustatavat Kagu-Eesti valda saavad Taro kinnitusel valitsuselt 15. veebruariks sundliitmise ettepaneku vastavalt haldusreformi piirkondliku komisjoni soovitusele.

Piirkondlik komisjon on valitsusele teinud ettepaneku liita loodavad Antsla ja Vastseliina vald Võhandu vallaga (praegused Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald) ning Kanepi vald Põlva vallaga.

Pärast sundliitmise ettepaneku kättesaamist on omavalitsustel aega kolm kuud sellele vastamiseks ning mittenõustumise korral saata maavanemale põhjendused.

„Siis tuleb piirkondlik komisjon taas kokku ning otsustab, kelle puhul võiks teha valitsusele ettepaneku erandit kaaluda,” lisas Taro.

Riigihalduse minister Mihhail Korb on varem öelnud, et peab tõenäoliseks Kanepi vallale erisuse tegemist.

„Hindan Kanepi, Valgajärve ja Kõlleste valdade jätkamist ühe omavalitsusena üsna tõenäoliseks,” ütles minister eelmisel nädalal kohtumisel Põlvamaa omavalitsusjuhtidega.

Erisusele pretendeerib ka Antsla vald, kuid Vastseliina ühendatakse suure tõenäosusega Võru-keskse Võhandu vallaga.

Arved Breidaks

70 Setomaa kultuuriinimest ja avaliku elu tegelast saatis valitsusele ja presidendile pöördumise, milles paluvad riigivõimul moodustada setu omavalitsus.

„Nüüdne maailm on täis näiteid sellest, et toore jõu vastu ei saa alati pikkade küsitlustega,” kirjutatakse pöördumises. „Mõni asi tuleb lahendada terve mõistusega ja see on Seto valla moodustamine vajadusel riigi poolt, et kaitsta ja viia tulevikku ainulaadset elujõulist osa eesti kultuurist.”

Allakirjutanud viitavad, et Eesti on koos setodega võtnud vastu otsuse säilitada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluv seto leelotraditsioon, mis on nii vaimse kultuuripärandi nimekirjas kui ka tuhandete seto leelotajate südametes. „Selle hoidmise pärast on igal juhul parem ühine omavalitsus – Seto vald.”

Neljapäeval algab Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades rahvaküsitlus Setomaa valla loomise teemal.

Inimestelt küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”.

Rahvaküsitluse tulemus on üheks aluseks, mille järgi valitsusel tuleb otsustada, kuidas haldusreform idapiiri ääres läbi viia.

Lõunaeestlane

Vabaerakonna riigikogu saadikud esitasid peaministrile arupärimise Vastseliina valla saatuse kohta, tuues selle näiteks haldusreformiga kaasnevatest totrustest.

„Me tahame teada peaministrilt, milline on tema seisukoht valitsusjuhina seoses Vastseliina valla tulevikuga Võrumaal,” ütles riigikogu liige Monika Haukanõmm (pildil) arupärimist teisipäeval üle andes.

„Vastseliina, nagu me kõik teame, on ajalooliselt olnud praegusest omavalitsusest oluliselt suurema kihelkonna süda ning 5000 elaniku nõue käib praegusele Vastseliina vallale ilmselgelt üle jõu,” lisas ta.

Vastseliina kihelkonda oma ajaloolistes piirides pole Haukanõmme sõnul võimalik taastada, sest selle eri osad on liitunud teiste loodavate omavalitsustega. Nii on Vastseliina sõlminud ühinemislepingu Orava vallaga, kellega koos suudetaks luua 2690 elanikuga omavalitsus.

„Vastseliina valla võimalik liitumine Orava vallaga Põlvamaal ei anna ka midagi. Teisalt ootab ees ilmselt ka sundliitmine Võhandu vallaga, kus Vastseliina jääb ääremaaks,” lisas Haukanõmm.

Vabaerakond küsib valitsusjuhilt, millist nõu ta praeguses olukorras annab Vastseliina ja Orava valla juhtidele? Samuti küsitakse, miks pole valitsus võtnud midagi ette 5000 elaniku nõude seisukoha ümbervaatamiseks.

Lõunaeestlane

Eelmisel aastal elanikke kaotanud Meremäe valla rahvaarv pööras jaanuaris rutakale kasvule, kui 20 päevaga suurenes meremäelaste arv 36 võrra. Sissekirjutajate rohkust seostatakse nädala teises pooles toimuva valla saatust puudutava rahvaküsitlusega.

Kui 1. jaanuaril oli Meremäe valla elanike arv 1075, siis 20. jaanuari seisuga annab rahvastikuregister valla elanike arvuks juba 1111. Kõigest 20 päevaga kasvas valla rahvaarv 3,4 protsenti, samas kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes elanike arv 18 hinge võrra.

Kiire kasvu teeb erakordseks asjaolu, et naabervaldades Missos ning Värskas on samal ajal elanikke vastavalt ühe ning kolme võrra vähemaks jäänud.

Lõunaeestlasele vihjati, et Meremäe valla rahvaarvu märkimisväärse kasvu põhjust tuleb otsida sel nädalal ees ootava rahvaküsitluse toimumisest. Neljapäeval algavast küsitlusest ootab valitsus vastust küsimusele, kas Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Misso valla Luhamaa nulga inimesed soovivad Setomaa valla moodustamist või mitte.

Pole saladus, et Meremäe vallas on tublisti neid, kes näevad oma valla tulevikku ühes mestis teiste setu valdadega ning neid, kes tahaksid ühinemist Võru suunal. Ühtegi küsitlust sel teemal vallas tehtud pole.

„See näitab, kuidas on võimalik otsust mõjutada,” lausus Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Ta kahtlustab, et mujal elavaid inimesi utsitavad Meremäele end sisse kirjutama need, kes pooldavad valla ühendamist Setomaa vallaga. Samas ühtegi tõendit selle tõestuseks esitada pole. „Ükskõik, kummalt poolelt [inimesi valda kutsutakse], see ei ole aus,” lisas Vares.

Järvelill: me ei tea midagi

Meremäe vallavolikogu liige Rein Järvelill tõrjub kahtlustuse, et Setomaa vallaga ühinemise pooldajad on lühikese ajaga pea reisibussi-täie uusi elanikke Meremäe elanikuks meelitanud.

„Kui inimene tuleb valla elanikuks, siis kust me teame, et nad lähevad hääletama? Kust me teame, kuidas nad hääletavad?” küsib ta vastu. „Kes see nii tark selgeltägija on, et tema teab?”

Järvelille sõnul tuleb sellest rõõmu tunda, kui valda elanikke juurde tuleb. „Viimastel aastatel oli Meremäe rändesaldo positiivne,” meenutas endine vallavanem.

Arvestades, et enne teist maailmasõda oli Meremäe vallas 6500 elanikku, on Järvelille sõnul üle Eesti palju tollaste vallaelanike järeltulijaid, kellele läheb Setomaal toimuv korda. „Äkki on neil mure? Äkki nad tahavad arvamust avaldada?” lisas ta.

26.-29. jaanuaril viiakse Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades läbi rahvaküsitlus Setomaa valla loomise teemal.

Inimestelt küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus riigihalduse minister Mihhail Korb eelmisel teisipäeval Põlvas.

Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Arved Breidaks

Mikitamäe valla Lüübnitsa, Võõpsu, Adjussaare ja Usenitsa külarahvas taotleb liitumist Räpina vallaga, sest kui Mikitamäe peaks liidetama Värskaga, siis viimast ei nähta oma tõmbekeskusena. Ka neli Meremäe valla küla on alustanud vallavahetust.

Võõpsu külast 61 ja Adjussaare külast 8 allkirjaga laekunud avalduses öeldakse: „Oleme tihedalt seotud Räpina vallaga. Räpina vald on meie piirkonnale tõmbekeskuseks. Meie tõmbekeskuseks ei ole Värska alevik.”

Lüübnitsa külast tulnud 51 allkirjaga avalduses lisatakse: „Lüübnitsa küla soovib, et Lüübnitsa küla arvataks Räpina valla koosseisu, kuna küla on tihedalt seotud Räpina vallaga ja Räpina vald on kujunenud Lüübnitsa küla tõmbekeskuseks.”

Kolm Mikitamäest eralduda soovivat küla külgnevad Räpina vallaga ning arvestades, et Lüübnitsast laekunud allkirjalehel on kõik 51 nime kirjutatud slaavi tähestikus, on seda ka keeruline traditsiooniliseks setu külaks pidada.

Räpina valmis piiri kohendama

„Saamine sõltub Mikitamäe volikogust,” lausus Räpina vallavanem Kaido Palu Lõunaeestlasele. Räpina vallavolikogu istungi päevakorda on tema sõnul ette valmistatud külade juurdetulemist pooldav eelnõu.

„Samuti on Räpinas seisukoht läbi arutatud ühinemise juhtkomisjonis oma partneritega,” lisas Palu viidates, et Räpinaga ühinevad Meeksi ja Veriora vald on selleks sammuks valmis.

Mikitamäe hakkab kaaluma

„Meil on kolm kuud aega menetleda,” ütles Mikitamäe vallavolikogu esimees Feliks Raudkett Lõunaeestlasele. „Mina seisan Setomaa terviklikkuse eest. Nad peaks jääma,” lisas ta isikliku seisukoha.

Raudketi sõnul on praeguseks kolmele äratikkuvale külale lisandunud ka neljas, kes Räpinaga ühinemist soovib – Usenitsa küla, kus anti lahkumisavaldusele 11 allkirja.

„Eks see mõnes mõttes ole arusaadav,” nentis Raudkett. „Räpina on neile lähemal.” Samas on vald nendesse küladesse tema sõnul investeerinud. „See oleks hea asja käest andmine,” lisas volikogu esimees.

Põlva maavanem Igor Taro sõnul on külade kaupa valla vahetamine kohalike volikogude kokkuleppe küsimus, kus riigi esindaja ülesanne on jälgida, et kõik seadused saaks järgitud.

„Aga üldiselt ma tahaks rõhutada, et enamasti pole inimeste probleem mitte kuulumine ühte või teise omavalitsusse,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Tavaliselt on selle soovi taga mõne praktilise küsimuse lahendamata jäämine, kus inimesi pole märgatud või nendega piisavalt suheldud. See on alati kohtumistest välja tulnud neis külades, kus olen sarnaste soovide tõttu käinud.”

Tükk Meremäed soovib Vastseliina

Eraldumisplaane peetakse ka Meremäe vallas, kus Kalatsova, Kuksina, Miikse ja Ruutsi külast on kokku 39 allkirjaga laekunud volikogule avaldus võimaldada neil küladel ühineda Vastseliina vallaga.

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares ütles, et külade lahkumisavaldus võetakse tõenäoliselt volikogu 31. jaanuari istungi päevakorda.

Mikitamäe vallavolikogu arutab oma külade lahkumise teemat Felix Raudketi sõnul ilmselt veebruarikuisel istungil.

Arved Breidaks

Regionaalhalduse minister Mihhail Korbi kinnitusel on üsna tõenäoline, et ühinevad Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald saavad valitsuselt erisuse jätkata vähem kui 5000 elanikuga vallana.

„Hindan Kanepi, Valgajärve ja Kõlleste valdade jätkamist ühe omavalitsusena üsna tõenäoliseks,” ütles Korb kohtumisel Põlvamaa omavalitsusjuhtidega, vahendas maavalitsuse pressiesindaja.

Korb soovitas Kanepi vallaks ühineval triol võtta eelkõige ette omavalitsuse võimekust hindavad punktid, mille järgi valitsusele oma sõnumit edastada.

„Üheks heaks argumendiks oleks kindlasti Kanepi kui ajaloolise kihelkonnakeskuse tugevdamine,” lausus maavanem Igor Taro.

9. jaanuaril tegi haldusreformi Lõuna-Eesti komisjon valitsusele ettepaneku sundliita napilt 5000 elaniku piiri alla jäänud Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve ühinemisel tekkiv vald Põlva vallaga. Nädal hiljem kohtus Taro kolme valla juhtidega, et olukorda selgitada.

„Selgitasin vallajuhtidele piirkondliku komisjoni otsust ja ka seda, milliseid asjaolusid oma taotluses rõhutada, et see oleks usutav,” lisas maavanem. „Ka erisuste ettepanekud otsustab piirkondlik komisjon ning olen valmis kaitsma tulevase Kanepi valla inimestele võimalikult head lahendust.”

Lõunaeestlane

Valitsuse neljapäevasel istungil kinnitatakse mitmete omavalitsuste ühinemiste seas ka Põlvamaa ning Valgamaa valdade ühinemised.

Kinnitamisele läheb Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valla ühinemine, mille tulemusel moodustatakse 14 405 elanikuga Põlva vald keskusega Põlva linn.

Põlva valla moodustamisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2,5 miljonit eurot.

Teise Põlvamaad puudutava haldusterritoriaalse muudatusena kinnitab valitsus Meeksi, Räpina ja Veriora valla ühinemise Räpina vallaks.

Ühinevate valdade rahvaarv oli 1. jaanuari seisuga 6660 inimest. Räpina valla moodustamisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks umbes 1,07 miljonit eurot.

Valitsuse istungi päevakorras on ka Otepää ja Sangaste valla ühinemise (pildil) vormistamine. Valga maakonda luuakse kahe valla ühinemisega 5708 elanikuga Otepää vald keskusega Otepää linnas.

Otepää valla moodustamisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 743 000 eurot.

Lõunaeestlane

SEOTUD LOOD

VIDEO: Sangaste lossis sündis uus Otepää vald

VIDEO: kolm volikogu kinnitasid Räpina kihelkonna taastuleku

VIDEO: viis Põlvamaa valda tegid sajandi otsuse

Riigihalduse minister Mihhail Korbi kinnitusel peab valitsus enne Setomaa valla moodustamist olema veendunud, et kohalikud inimesed seda tõesti soovivad ning et väikevald suudab tagada elanikele vajalikud teenused, sest eraldi lisaraha sellele ei planeerita.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso vallast Luhamaa nulga külade ühinemise ehk Setomaa valla loomise plaan on kogunud nii tuliseid pooldajaid kui ka mitte vähem tuliseid vastaseid ning kolm vallavolikogu pole ühisvalla loomise osas ühel meelel, kuulutas rahandusministeerium teisipäeval välja sellekohase rahvaküsitluse.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus Korb teisipäeval Põlvas ERRile ja Lõunaeestlasele antud intervjuus.

Küsitlustulemus aitab otsustada

Otseselt ei kohusta küsitluse tulemus valitsust millekski. Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Samuti peab valitsusel olema veendumus, et Setomaa vald sellisena, nagu seda plaanitakse, suudab pakkuda elanikele neid teenuseid, mida seadus ette näeb. Eraldi lisarahastamist valitsus selleks tarbeks Korbi kinnitusel planeerinud pole.

„Teenustega hakkama saamine on põhieeldus haldusreformi osas,” selgitas Korb. „Aga eraldi mingist täiendavast toetusest või täiendavast rahasummast juttu praegu ei käi. Praegu ikka käib jutt sellest, kas üldse moodustada antud valda või mitte.”

Rahvaküsitlus toimub 26.-29. jaanuaril.

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

VAATA LISAKS: Setu valdades kuulutati välja haldusreformi rahvaküsitlus

Põlva maavanem Igor Taro kohtus Põlvamaal esindatud konfessioonide vaimulikega, et arutada päevateemasid, millest enam tõusis kõneaineks haldusreform.

Esmaspäeval toimunud kohtumist võõrustas Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Tihhon Tammes, teatas maavalitsus.

Vaimulikud leidsid, et haldusreformi tulemused senist koguduste eluolu ei muuda. Põlva maakonnas on tekkimas suuresti kihelkonnapõhised vallad ning uued halduspiirid inimeste liikumisteid ei mõjuta.

Mureks on jumalateenritel pigem viimasel ajal haldusreformi pärast hoogustunud vaidlused, mis kogukondi lõhestavad.

„See aasta saab olema ilmselt üsna rahutu ning kohati on tekkinud asjatuid pingeid,” tõdes Taro.

Tema sõnul on maakonnas kuus piirkonda, kus külad soovivad ühest omavalitsusest teise liikuda ning enamasti kaasnevad sellega ka ebakõlad. Samuti on üheks mureallikaks Setomaa saatus.

„Muutused toovad endaga alati kaasa teatava vastumeelsuse ja segaduse, kuid ajapikku jookseb kõik paika – inimesed harjuvad ning mõistavad, et elu sellepärast seisma ei jää,” lausus Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Tihhon Tammes.

Maakonna eri konfessioonide vaimulikega kohtub Põlva maavanem traditsiooniliselt paar korda aastas.

Lõunaeestlane

Kuigi haldusreformi piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku liita omavahel ühineda soovivad Vastseliina ja Orava vald loodava Võhandu vallaga, on viimasel ajal tehtud lobitööd, et Vastseliina ja Orava valla ühinemine katki jääks.

„Arvestades, kui tõsiselt on omavalitsused haldusreformi suhtunud, pean sellist mõjutamist kohalike kogukondade tehtud otsuste ja töö suhtes lugupidamatuks,” teatas Võru maavanem Andres Kõiv.

Nimesid ja üksikasju avaldamata on riigikogu liikmed Kõivu sõnul viimasel ajal kohalikke inimesi hirmutanud väidetega, mis ei vasta tõele.

„Loomulikult on igal pool külasid ja inimesi, kes tunnevad tugevamat seost muude piirkondadega, aga näiteks Orava valla konkurentsitult suure osalusprotsendiga [rahva]küsitlus, kus 82 protsenti inimesi toetas liitumist Vastseliinaga, näitab selgelt, millises suunas Orava ühineda soovib,” lausus Kõiv.

Vastseliina hoiab Võru poole

Vastseliina vallavanem Raul Tohv jääb teemat kommenteerides napisõnaliseks, öeldes, et Vastseliina ja Orava vald on esitanud valitsusele ühinemistaotluse, mille kinnitamist oodatakse.

„Muidugi on väikest virvendust ka siin,” lisas ta Lõunaeestlasele.

„Teada on, et kuna meie [Vastseliina-Orava] suhtes algatatakse sundliitmine, siis see peaks olema Võru suunal,” kinnitas Tohv. „Oleme alati Võru poole liikunud.”

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi 9. jaanuaril valitsusele ettepaneku Vastseliina ja Orava valla liitmiseks Sõmerpalu, Võru ja Lasva valla ühinemisel loodava Võhandu vallaga.

Teoreetiliselt on valitsusel võimalik aga jätta Orava ja Vastseliina valla omavaheline ühinemisplaan heaks kiitmata ning liita need vallad mõne teise valdade grupiga. Vastseliina-Orava ühinemiskava peaks valitsuse istungile jõudma veebruaris.

Arved Breidaks

Meremäel kogunes ligemale poolsada meeleavaldajat reede õhtul Meremäe mäele, et avaldada protesti nende valla kavandatava sundliitmise vastu Värska vallaga.

„Härrased on otsustanud kuskil tagatubades, et Meremäe vald peab kuuluma Põlvamaa koosseisu ja mingi Setumaa koosseisu,” rääkis Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares kohaletulnuile. „Ei saa olla nõus sellega, et otsustavad mingid tšinovnikud nagu [19]39. aastal.”

Meeleavaldust korraldama ajendas meremäelasi haldusrefomi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni esmaspäeval tehtud otsus, teha valitsusele ettepanek sundliita Meremäe, Värska ja Mikitamäe vald Setomaa vallaks.

Komisjoni seisukoht käib risti vastu Meremäe vallavolikogu mullustele plaanidele liituda Võrumaa valdadega, millest küll naabrite vastuseisu tõttu midagi välja ei tulnud.

Samas vastas Meremäe mitmel puhul eitavalt Värska valla ettepanekule moodustada setu omavalitsus, mistap tuldi uude aastasse olukorras, kus nii Meremäe, Mikitamäe kui ka Värska valla ühinemise üle peab otsustama valitsus.

Seto kultuur elab ka Võrumaal

„Meie elu on kõik seatud Võru poole igapäevaselt ja Meremäe peaks kuuluma Võrumaa koosseisu,” kinnitas Vares reedesel meeleavaldusel.

Tunniajase meeleavalduse jooksul tehtud erinevates sõnavõttudes rõhutasid inimesed, et mitte keegi pole seadnud kahtluse alla seto kultuurielu edendamist, kuid elu on seadnud nad näoga Võru, mitte Värska ega Põlvamaa poole, kuhu neid nüüd vägisi tahetakse tirida.

Vaata pilte ja videolugu Meremäelt.

Arved Breidaks

VAATA LISAKS: Jüri Ratas vihjas võimalusele luua Setomaa vald Meremäeta

 

Valitsus otsustas lõpetada maavalitsuste tegevuse 1. jaanuarist 2018, jagades nende ülesanded kohalike omavalitsuste ning riigiametite vahel.

Riigihalduse minister Mihhail Korb põhjendas, et praegune regionaalhalduse korraldus vajab muutmist, sest maavalitsuste ülesannete hulk on jäänud liiga väikseks ning see väheneb haldusreformi järel veelgi.

„Maavalitsuste reformiga suurendame kohaliku tasandi otsustusõigust, loome selguse riigiasutuste ülesannete jaotuses ning kaotame dubleerimise ametkondade vahel,” ütles Korb.

„Sealjuures säilivad maakonnad jätkuvalt riikliku haldamise üksustena, kus riik oma elanikele vajalikke teenuseid pakub. Ükski vajalik riigi teenus ära ei kao, kuid ühtlustub teenuste osutamise kvaliteet ja kättesaadavus maakonnakeskustes. Kohapealseid vajalikke teenuseid hakkavad osutama kohalikud omavalitsused,” lisas Korb.

Reformi järgselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tegelema maakonna arendustegevuse kavandamisega ja maakondliku koostöö koordineerimisega, rahvastikutoimingutega, täiendavate kultuurivaldkonna ülesannetega ning suunata piirkonna ühistransporti.

Ministeeriumide vastustusalasse jääb ennekõike erinevates valdkondades järelevalve korraldamine, maatoimingud, regionaalarengu programmide rakendamine ja riiklike planeeringute koostamine.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamist hakkab ette valmistama rahandusministeerium, kes peab esitama kava valitsusele märtsiks 2017.

Lõunaeestlane

Riigihalduse minister Mihhail Korb esitas valitsusele ettepaneku lõpetada maavalitsuste tegevus 2018. aasta 1. juulist.

Maavalitsuste reformi eesmärk on suurendada kohaliku tasandi otsustusõigust, luua selgust riigiasutuste ülesannete jaotuses, ühtlustada maakondades pakutavate riigiteenuste kvaliteeti ja muuta riigiteenuste kättesaadavus maakonnakeskustes kliendile mugavamaks, vahendas valitsuse pressibüroo.

Reformi läbiviimiseks on välja pakutud kaks võimalust. Neist esimese stsenaariumi kohaselt luuakse maavalitsuste asemele Regionaalamet, mis hakkab täitma maavalitsuste seni täidetud regionaalvaldkonna ülesandeid.

Teine stsenaarium on jagada maavalitsuste ülesanded olemasolevate asutuste vahel.

Rahandusministeeriumi hinnangul on maavalitsuste ülesannetest võimalik haldusreformi järgselt omavalitsustele üle anda järgmised ülesanded: maakonna arendustegevus, maakonna turvalisuse nõukogude ja liikluskomisjonide koordineerimine, tervisedenduse ülesanded, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded, saarevahi töö, maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni töö korraldamine, kultuuri- ja spordiprogrammi korraldamine, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ning rahvastikutoimingute läbiviimine.

Lõunaeestlane

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon tegi valitsusele ettepaneku liita 5000 elaniku piiri alla jäänud Antsla-Urvaste ja Vastseliina-Orava vald loodava Võhandu vallaga.

Antsla ja Urvaste vallas elas aasta alguse seisuga kokku 4649 inimest ning maakonna teises servas ühinevates Vastseliina ja Orava vallas kahe peale kokku 2690 inimest.

Kuna kumbki uus ühendus ei täitnud aastavahetuseks 5000 elaniku nõuet, ei jätnud seadus piirkondlikule reformikomisjonile teist võimalust, kui teha valitsusele ettepanek algatada valdade sundliitmine. Seda esmaspäeval Põlvas kogunenud komisjon ka tegi.

Maavanem Andres Kõivu sõnul otsustati teha valitsusele ettepanek, et nii Antsla-Urvaste kui ka Vastseliina-Orava liidetaks Võhandu vallaga, mille moodustavad Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald.

Kuue Võrumaa ja ühe Põlvamaa valla ühinemise korral tekiks Võrumaa suurim omavalitsus, kus 1. jaanuari seisuga elas 15 639 inimest. Juhul kui Meremäe volikogul peaks õnnestuma nurjata valla plaanitav lisamine Setomaa valla koosseisu ning ka nemad liidetaks selle kooslusega, suureneks elanike arv 16 700ni. Võrdluseks: Võru linnas elas 1. jaanuaril 12 367 inimest.

Antslal lootus erisusele

Siiski pole taolise supervalla loomine otsustatud, sest Antsla-Urvaste ühendvald loodab saada valitsuselt erikohtlemise ning jätkata iseseisvalt.

„Kuna nad 5000 elaniku kriteeriumi ei täida, tehti küll ettepanek liita Antsla Võhandu vallaga, kuid ääremärkusega, et nad võiksid jätkata iseseisvalt,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Maavanema sõnul algatab vabariigi valitsus küll sundliitmise protsessi, kuid omavalitsustel on võimalik selle käigus tõestada, miks neil iseseisvalt jätkates parem on ning kuidas nad tagavad teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse.

Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp on varem Lõunaeestlasele kinnitanud, et sellist erisust kindlasti taotletakse ning mitteametlikult on valitsuse liikmed Antsla eraldijäämist ka toetanud.

„Antsla, Urvaste liitumisel on tänapäevases mõistes jätkusuutlik omavalitsus olemas,” lausus Müürsepp.

Orava tuleb ühendada Võrumaaga

Seevastu Vastseliina ja Orava ühendvald on oma kokku 2690 elanikuga kaugel võimalusest saada erisus ning jätkata iseseisvalt. Seetõttu ootab neid Kõivu kinnitusel ees ühinemine Võhandu vallaga, kellega on varem ka liituda soovitud.

See toob maavanema sõnul kaasa vajaduse viia mustkatte alla Hänikese-Lepassaare umbes kuue kilomeetrine teelõik, et tagada Orava inimestele parem ühendus vallakeskuseks saava Võru linnaga.

Meremäel püütakse liituda Võhanduga

Kuigi reformikomisjon tegi esmaspäeval ettepaneku liita Meremäe vald loodava Setomaa vallaga, mis jääb Põlva maakonna koosseisu, lubab Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares igal juhul selle otsuse vastu võidelda.

„Meremäe volikogu on mitmel korral andnud selge sõnumi, et me soovime ühineda Võrumaa omavalitsustega ning jääda Võru maakonna koosseisu,” lausus Vares Lõunaeestlasele. „Millise mandaadi alusel otsustas komisjon eirata Meremäe volikogu soovi?”

Varese sõnul on Meremäe vald valmis pöörduma ka kohtu poole, et taotleda õigust liituda Vastseliina ning sedakaudu Võhandu vallaga.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL:

Komisjon: valitsus võiks moodustada Setomaa valla

Meremäel koguti 217 allkirja Vastseliinaga liitumise poolt

Valitsuse poolt tõenäoliselt algatatav Setomaa valla moodustamine toob teema taas kohalike volikogude päevakorda ning läbi viiakse ka rahvaküsitlus.

Setomaa valla moodustaksid haldusreformi piirkondliku komisjoni poolt esmaspäeval valitsusele tehtud ettepaneku kohaselt Meremäe, Mikitamäe ja Värska vald ning Misso vallast Luhamaa nulga külad.

Kolme valla ja Luhamaa vabatahtlik ühinemine jäi piirkonna sisemiste vastuolude tõttu toimumata, ent kui valitsus algatab sundliitmise, saavad kolm volikogu taas selles küsimuses seisukoha võtta. Samuti viiakse kohalike elanike seas läbi rahvaküsitlus.

„Meremäe poolelt on erinevaid algatusi, mis räägivad nii Meremäe valla Võru-suunalise liikumise poolt, kuid rohkem on neid eestkõnelejaid, kelle meelest võiks moodustada ühtse setu valla,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv pärast komisjoni istungit Lõunaeestlasele.

Rahvaküsitlus viiakse maavanema sõnul läbi kolmes vallas ning Luhamaa nulga külades ja kui selge enamus soovib Setomaa valla loomist, siis küllap see ka tehakse. Kui inimeste hääled peaksid aga minema enam-vähem pooleks, on Kõivu sõnul valitsuse otsust raske ennustada.

„Sada protsenti vaevalt kuskil keegi kõigega nõus on,” tõdes ta.

Misso valmis Luhamaast loobuma

Misso vald, kes aasta lõpus otsustas ühineda moodustatava Haanjamaa vallaga, on Kõivu sõnul valmis oma idaservas asuvast Luhamaa nulgast Setomaa valla kasuks loobuma.

„Misso vallavolikogu liikmed olid saatnud komisjonile allkirjadega kirja, et ollakse valmis Luhamaa ära andma,” kinnitas Kõiv.

Pärast seda, kui valitsus teeb kolmele vallale ettepaneku ühinemiseks, on volikogudel vastamiseks aega kolm kuud.

Arved Breidaks

Haanjamaa ja Võhandu valla asutajad said juba oktoobris riigi kohanimenõukogult soovituse loobuda plaanitud nime kasutuselevõtust ning eelistada vastavalt kas Rõuge või Võru valla nime. Ümbermõtlemiseks on nüüd aga hilja, leiavad kohalikud otsustajad.

Kohanimenõukogu on seitsmele ühinevale Eesti omavalitsusele teinud ettepaneku muuta ära uuele omavalitsusele pandav nimi. Kaks sellist asuvad Võrumaal, mille lõunaservas asutatav Haanjamaa kui ka maakonna põhjaosas loodav Võhandu vald võiksid asjatundjate hinnangul kanda mõnd teist nime.

Võhandu valla nime peetakse sobimatuks põhjusel, et Eesti pikim jõgi läbib hoopis suuremat hulka omavalitsusi, kui need kolm valda, kes ühinedes Võhandu nime endale himustavad. Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvald võiks nõukogu hinnangul saada nimeks Võru vald.

Lasva Võhandust ei loobu

Kui Võru vallal poleks oma nime säilimise vastu midagi ning ka Sõmerpalu esindajad on Võhandu järel teise nime-eelistusena nimetanud just Võru valda, siis Lasva ei kavatse Võhandust lihtsalt loobuda.

„Ei plaani küll seda muuta,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Võhandu vald on täiesti loogiline nimi.”

Pealegi pole tema sõnul ükski teine Võhandu-äärne uus ühendvald sellele nimele pretendeerinud, mistõttu ei tohiks see kellelegi probleemiks olla.

Probleeme ei tekkinud Võhandu nimega ka ühinemisläbirääkimiste ajal ning see polnud ka rahvakoosolekutel enamusele vastukarva. „Miks peaks nüüd veel midagi välja hakkama pakkuma?” küsis Juhansoo.

Tema hinnangul teeb lõpliku otsuse nime sobivuse üle vabariigi valitsus ning kui valitsusele on Võhandu nimi vastuvõetamatu, tuleks kolmele vallale Juhansoo sõnul anda lisaaega uue nime valikuks.

„Peame kogu protsessi kordama,” rõhutas Juhansoo, viidates, et Lasval ei olda nõus automaatselt teise valikuna nime Võru vald poolt hääletama.

Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden on varem Lõunaeestlasele rääkinud, et Võru valla inimesed kalduvad eelistama praeguse nime säilitamist ning selle poolt räägib ka argument, et 58 protsenti uue valla inimestest elab just praeguses Võru vallas.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” ütles Süüden detsembris (vt videot).

Uus Haanjamaa või vana Rõuge?

Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valla ühinemisel loodav Haanjamaa vald võib samuti saada teise nime, kui ühinejad kokku leppisid.

Viie volikogu ühisel hääletusel edestas nimi Haanjamaa vald vaid ühe häälega Rõuget ning riigi kohanimenõukogu hinnangul valisid rahvaesindajad oma uuele vallale halvima nime võimalikest.

„Et kohanimenõukogu ei poolda Haanjamaa nime, oli teada oktoobris,” kinnitas Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna Lõunaeestlasele. „Seda teadsid kõik partnerid.”

Lisaks Haanjamaale ja Rõugele oli ühinejatel kaalumisel ka nimi Lõuna-Võrumaa vald. Viimast pidas kohanimenõukogu Saarna sõnul isegi paremaks kui viimaks sõelale jäänud Haanjamaad.

Haanjamaa on kohanimenõukogu hinnangul selleks liiga kitsas mõiste, et Valgamaast Setumaani ulatuvale omavalitsusele selle järgi nimi anda. Nõukogu soovitab vahetada see välja vana kihelkonnanime vastu ning nimetada uus vald Rõuge vallaks.

„Pall on vabariigi valitsuse käes,” ütles Saarna. Kui valitsus peaks Haanjamaa nimele eitavalt vastama, tullakse selle teema juurde tema kinnitusel tagasi.

Haanjamaa on kompromiss

Misso valla poolt läbirääkimistel osalenud ettevõtja Tiit Niilo hinnangul oleks mõistlik, kui ühinejad nime-teemat uuesti üles ei võtaks, vaid ootaks ära valitsuse otsuse.

„Meie inimeste silmis oli see [nimi] kompromiss,” lausus Niilo.

Millal Võrumaa valdade ühinemisdokumendid valitsuse istungile jõuavad, pole praegu teada. Juhul kui valitsus jätab ühinemise nime tõttu kinnitamata, teeb rahandusministeerim asjaomastele omavalitsustele ettepaneku kohanimenõukogu suunised uuesti läbi arutada.

Arved Breidaks

Vabatahtliku ühinemise otsuseni jõudis mullu 160 Eesti omavalitsust 213st, mis jätaks praegusel juhul alles sada, kuid peale sundliitmisi 75 omavalitsust.

„Tunnustan kõiki neid, kes on ühinemisotsused tänaseks ära teinud,” teatas riigihalduse minister Mihhail Korb. „Leian, et haldusreformi esimest etappi võib lugeda õnnestunuks, sest omavalitsustest ligi 80 protsenti jõudsid omaalgatuslikult ühinemisotsusteni.”

Rahandusministeeriumi andmetel saab ühinejatest suurima elanike arvu ja pindalaga linnaks Pärnu – üle 50 000 elaniku ja pindala 594 ruutkilomeetrit. Suurima elanike arvu ja pindalaga vallaks saab Saaremaa vald – üle 32 000 elaniku ja pindala 2580 ruutkilomeetrit.

Haldusreformi teine etapp näeb ette, et jaanuari jooksul annavad piirkondlikud komisjonid valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku nõuet. Hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Omavalitsused saavad kuni 15. maini esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse seisukoha. Seejärel teeb valitsus lõpliku otsuse.

Lõunaeestlane

KOVid, ühinemispiirkonnad alla 5000 elaniku piiri (elanike arv 1. jaanuar 2017)

Häädemeeste, Tahkuranna (4982)

Kõlleste, Valgjärve, Kanepi (4962)

Keila vald (4906)

Surju, Saarde (4873)

Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme (4849)

Antsla, Urvaste (4649)

Vaivara, Narva-Jõesuu (4772)

Väike-Maarja vald (4486)

Vihula, Haljala (4389)

Luunja (4251)

Nõo (4170)

Alatskivi, Vara, Peipsiääre (3843)

Paldiski (3806)

Lüganuse (2945)

Loksa (2738)

Vastseliina, Orava (2690)

Tähtvere (2609)

Kambja (2586)

Vasalemma (2498)

Tabivere (2240)

Koeru (2111)

Padise (1740)

Rakke vald (1626)

Pühalepa (1590)

Puka (1556)

Juuru (1462)

Värska (1371)

Tõstamaa (1310)

Emmaste (1241)

Pala (1089)

Meremäe (1075)

Illuka (1072)

Mikitamäe (985)

Pöide (876)

Kallaste (844)

Võru maavanem Andres Kõiv teeb ettepaneku liita ühinevad Vastseliina-Orava vald Võhandu vallaga, Meremäe vald Mikitamäe ja Värskaga ning soovitab valitsusel jätta Antsla-Urvaste sundliitmata.

„Olen seda meelt, ja keegi pole komisjonis vastu olnud, et Vastseliina-Orava vald liidetakse nn Võhandu vallaga,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele.

Võhandu valla moodustaksid sellisel juhul Võru, Sõmerpalu, Lasva, Vastseliina ja Orava vald, kuid tänini pole täit selgust, kas nad võivad nime Võhandu vald ka tegelikult kasutusele võtta, sest riiklik nimekomisjon sellist nime ei soovita.

Antsla võiks jääda erandiks

Kuigi Võrumaa omavalitsuste elanike arv aastavahetuse seisuga pole veel teada, on kindel, et lisaks Vastseliina-Orava ühendusele jäi 5000 elaniku piiri nõue täitmata ka maakonna teises servas asuval Antsla-Urvaste tulevasel ühendvallal.

Loodava Antsla valla osas tuleks Kõivu hinnangul valitsusel teha erand ning jätta see vald sundliitmata.

„Kui vaadata territooriumi ja asustustihedust, siis Antsla-Urvaste vallal on 11,2 inimest ruutkilomeetri kohta, samas näiteks Haanjamaa valla asustustihedus on 5,6 inimest ruutkilomeetri kohta,” rääkis Kõiv. „See näitab, et haldusvõimekus on [Antslal] täiesti olemas.”

Meremäe ja Luhamaa liigub Setomaa poole

Põlva maavanem Igor Taro teatas esmaspäeval, et teeb nädala pärast kogunevale haldusreformi Lõuna-Eesti komisjonile ettepaneku sundliita Mikitamäe, Värska, Meremäe ning Misso valla Luhamaa nulk Setomaa vallaks.

„Toetan seda,” kinnitas Kõiv Lõunaeestlasele. Tema sõnul on nii peaminister kui riigihalduse minister avaldanud valmisolekut asutada Setomaa vald.

Riigihalduse minister Mihhail Korb teatas eelmisel nädalal, et Eestis ootab sundliitmine eest 25 omavalitsust. Neile valdadele tehakse ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.

Alamõõdulistele omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.

„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega,” selgitas Korb valitsuse pressikonverentsil. „Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku.”

Arved Breidaks

 

Põlva maavanem Igor Taro teeb valitsusele ettepaneku moodustada sundliidetavatest Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallast ning Misso valla Luhamaa nulga küladest Setomaa vald.

„Tegu on Setomaa jaoks ajaloolise võimalusega. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik haldusreformi käigus Setomaa vahele piire tõmbama,” teatas Taro. „Ühise valla loomiseks on avaldanud soovi nii kohaliku elu eestvedajad, kui ka seadusandja on niisuguse võimaluse ette näinud.”

Haldusreformi seadus nägi vabatahtliku ühendamise ajal ette erandite tegemise, millest üks oli nn Setomaa-erand, kus 3500 elanikuga omavalitsuse said moodustada neli Eesti piiri ääres asuvat, eripärase kultuuri ja ajalooga valda.

Vabatahtliku ühinemise käigus Setomaa valda ei sündinud eelkõige Meremäe vallavolikogu enamuse vastuseisu tõttu.

Tulevane Setomaa vald ühendaks Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnast ning Meremäe valda Võru maakonnast, millega oleks liidetud ka Misso valla Luhamaa nulga ajaloolised setode külad. Ennesõjaaegses Eestis kuulusid need piirkonnad Petseri maakonna koosseisu.

Lõunaeestlane

Riigikohtu teisipäeval välja kuulutatud otsuses, mis tunnistas haldusreformi seaduse enamjaolt põhiseaduspäraseks, sisaldub tugev poliitiline element, leiab riigikogu Vabaerakonna liige Jüri Adams.

„Rumalus või lollus ei ole tingimata põhiseaduse vastane,” lausus Adams. „Rumaluse ja lolluse vastu tuleb tegutseda eraldi, mitte püüda neid tõrjuda kohtu kaudu. Küll aga võime kindlalt prognoosida, et Eesti riigil ja ühiskonnal tuleb tulevikus palju tegeleda selle „reformi” mitmesuguste negatiivsete tagajärgedega.”

Riigikohtu otsus, mis jättis jõusse omavalitsustele esitatud 5000 elaniku miinimumnõude, nõuab Vabaerakonna saadikute arvates, et reform kulgeks edasi täpselt kavandatud kujul ja tähtaegadel. See aga teeb väga raskeks vahepeal ametisse astunud Jüri Ratase valitsuse ja eriti reformi suhtes kriitiliselt meelestatud Keskerakonna tegevuse.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul on vähim signaal, mille valitsus andma peaks see, et alla 5000 elanikuga omavalitsus ei ole automaatselt haldussuutmatu ning omavalitsuste liitmisel ja liitmata jätmisel tuleb arvestada mitmesuguste geograafiliste, kultuuriliste jt eripäradega.

Lõunaeestlane

Võru vallavolikogu kiitis kolmapäeval heaks ühinemislepingu Lasva ja Sõmerpalu vallaga, kellega kolme peale soovitakse moodustada 8300 elanikuga Võhandu vald. Millised mõõtmed ja nime Võrumaa suurim vald lõpuks saab, pole veel selge.

Kolmest ühinejast oli Lasva valla volikogu ühinemisotsuse heaks kiitnud juba 25. novembril ning kui üllatusi ei juhtu, annab Sõmerpalu volikogu oma õnnistuse uuele omavalitsusele 16. detsembril.

„Kõige raskem oli algus, sest see oli meie jaoks täiesti uus teema,” tunnistas Võru vallavolikogu esimees Priit Süüden Lõunaeestlasele liitumisläbirääkimisi kokku võttes. „Keegi meist ei tahtnud vabatahtlikult kellegagi liituda – kõik kolm valda on tegelikult sellised, kes saavad iseendaga väga hästi hakkama.”

Praeguseks ollakse Süüdeni kinnitusel ühinemismõttega juba harjunud ning seda võetakse paratamatusena. „Kui on käsk ja teisiti ei saa, siis tuleb see ära teha,” lausus ta.

Võhandu või Võru?

Kuigi ühinejad on otsustanud panna uuele vallale nime Eesti pikima jõe järgi, pole praeguseks veel kindlust, et nii ka läheb.

„Nime poolest on meil, jah, praegugi veel teema üleval,” nentis Süüden. Tema sõnul ei poolda riigi kohanimekomisjon uutele omavalitsustele nimede panekut, mis tuletatakse mõnest suurest loodusobjektist, nagu näiteks Peipsi järv või ka Võhandu jõgi.

Seega pole võimatu, et kolme valla esindajail tuleb nime-küsimuse juurde tagasi tulla ning siis tõstetakse lauale Võru valla nimi.

„Ei rutta asjakäikudest ette, vaatame, mida otsustab vabariigi valitsus,” rõhutas Süüden. „Kui vabariigi valitsus otsustab, et see ei sobi, siis ma olen aru saanud, et meie partnerid on valmis sellisel juhul kaaluma Võru valla nime.”

Süüdeni hinnangul räägib Võru valla nime säilitamise poolt tõik, et ligi 58 protsenti tulevase valla elanikest on praegused Võru valla elanikud, kes ühtlasi oma vallanimest loobuda ei soovi.

Teisalt pole ka selgust, kas Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald saavadki vaid kolmekesi uude valda kuuluma, sest pole võimatu, et nendega liidetakse ka haldusrefomi seaduse mõistes alamõõdulised Vastseliina-Orava ühendvald ning Meremäe vald.

Sellisel juhul tõuseks uue valla elanike arv suurusjärku 11 400, mis ei jääks enam palju maha Võru linnast, kus tänavu aasta alguses elas pealt 12 600 inimese.

„See oli selge, et tekivad kohad, kus lihtsalt ei ole võimalik 5000 elaniku künnist täita,” on Võru vallavanem Georg Ruuda varem Lõunaeestlasele öelnud. „Kui sundliidetakse, siis on meil veel võimalik natuke vaielda, aga seadus on seadus ja kui sundliidetakse, siis tuleb sellega leppida.”

Arved Breidaks

Riigihalduse minister Mihhail Korb kutsub omavalitsusi ühinemistega sel aastal ise lõpuni minema, et mitte jääda valitsuse algatatud ühinemiste vooru, kus tingimused on ühinejate jaoks ebasoodsamad.

„Kutsun kõiki omavalitsusi üles leidma ühiselt parim lahendus oma kodukandi jaoks,” ütles Korb omavalitsustele saadetud kirjas. „Vaid teie ise teate, kellega koostöös saate kõige paremini edendada oma piirkonna arengut. Kohalike elanike huvides on, et võimalikult paljud kokkulepped, kellega ja mis tingimustel ühinetakse, sünniksid veel enne selle aasta lõppu ehk seaduses määratud omaalgatuslike ühinemiste tähtaega.”

Vastavalt haldusreformi seadusele tuleb kohalike volikogude endi algatatud ühinemised lõpule viia selle aasta lõpuks. Järgmises etapis esitab juba valitsus hiljemalt tuleva aasta 15. veebruariks seaduses seatud miinimumkriteeriumist väiksematele omavalitsustele ettepaneku nende ühendamiseks naaberomavalitsusega.

Sel aastal volikogude endi algatusel toimuvaid ühinemisi toetab ka haldusreformi seaduse kohaselt ühinemistoetus, mis on olenevalt elanike arvust vahemikus 300 000 kuni 800 000 eurot iga ühineva omavalitsuse kohta, kui ühinemise järgses omavalitsuses elab vähemalt 5000 inimest. Lisaks kaasneb täiendav ühinemistoetus 500 000 eurot iga enam kui 11 000 elanikuga uue omavalitsuse sünniga. Seevastu valitsuse algatatud ühinemiste vooru jäädes kaetakse ühinejatele ainult ühinemisega seotud otsesed kulud.

Üle Eesti toimuvad praegu umbes 140 valla ja linna vahel liitumisläbirääkimised 40 piirkonnas, teatas rahandusministeerium. Eestis on 213 omavalitsust, eeldatavalt väheneb nende arv ühinemiste tulemusena kuni kolm korda.

Lõunaeestlane

Riigikogu Vabaerakonna saadik Jüri Adams leiab, et valitsus peaks Setumaa halduskorraldust käsitlema eraldi küsimusena, kuna piirkond on keeruline.

Adamsi sõnul on kiiduväärt, et peaminister Ratas on haldusreformi puhul otsustanud loobuda põhimõttest, et kõik otsused peavad sündima kohapeal vabatahtlikkuse alusel.

„Kriminaalõiguses on tuntud olukorrad, kus kuritegelikkus seisneb just selles, et ei tegutseta, ei sekkuta,” rääkis Adams Lõunaeestlasele. „Minu isiklik arvamus on olnud, et ühinemise nn vabatahtlikkuse põhimõte oli juba algusest peale vale, sest sellega kaasnevad paratamatult ka negatiivsed tagajärjed.”

Kunagisest Petserimaast praeguse Eesti Vabariigi koosseisu jäänud maa-alade olukord on Adamsi hinnangul olnud üle 70 aasta ebanormaalne. Seetõttu pole tema sõnul imestada, et setu valla küsimus tekitab erinevaid arvamusi ja vastuolusid.

„Seda kõige rohkem praeguse Meremäe valla alal,” rääkis Adams. „Nõukogude aja lõpu Meremäe külanõukogul ei olnud mingit tähtsust ega sisu. Selle maa-ala, kuhu kuulusid ka ajaloolise Võrumaa Kapera kandi külad, suurema osa tegelik keskus oli Vastseliina asundus, kus oli tollase sovhoosi „Võit” keskus. Olen kuulnud, et Vastseliina-poolsetes Meremäe valla külades on tõusnud küsimus, kas oleks vaja muuta sealset vallapiiri ja algatatud ka vastav allkirjade kogumine.”

Adamsi sõnul on mõte koondada setu vallad haldusreformi käigus üheks omavalitsuseks tekkinud ja arenenud setu rahva juhtide ja setu kultuurilise omapära säilimise eest võitlejate hulgas.

„Nüüd on poliitiline põhiküsimus selles, kui paljud Setumaal elavad inimesed, kes kõik ei ole mitte setud või setu eripära säilitamise ihalejad, annavad neile oma toetuse?”

Arved Breidaks

Vaata lisaks: Jüri Adams: Setomaad pole haldusreformi seaduse silmis olemas

Ametist lahkuv riigihalduse minister Arto Aas ootab uuelt valitsuselt haldusreformi lõpuleviimist ning teiste reformidega edasiminekut.

„Oleme riigihalduse valdkonnas algatanud ja ära teinud pooleteise aastaga rohkem reforme kui viimase kümne aasta jooksul kokku,” teatas Aas. „Ootan uuelt võimuliidult jätkamist oluliste reformidega, mis tugevdavad Eesti omavalitsusi, vähendavad bürokraatiat ja muudavad valitsussektori tõhusamaks.”

Aasa sõnul tuleb kindlasti lõpuni viia haldusreform. „Igasugune ebakindluse tekitamine ja omavalitsustele antud lubaduste murdmine on reformile hukatuslik. Vastu tuleb võtta juba valitsusele esitatud valdkonnaseadused ja omavalitsuste uus rahastamismudel,” rõhutas Aas.

Tema sõnul tuleb kiirelt lõpule viia maavalitsuste reform ja depolitiseerida see ametkond. Samuti peaks uus valitsus jätkama riigimajade rajamise, kaugtöökohtade loomise ja asutuste pealinnast väljaviimise programmiga.

Lõunaeestlane

Riigikogu lükkas kolmapäeval tagasi Vabaerakonna algatatud seaduseelnõu, millega oleks seto valdadele tehtud veel üks erand seto ühise omavalitsuse moodustamiseks.

Eelnõu nägi ette muudatuste tegemise haldusreformi seadusse, et seto valla võiksid moodustada soovi korral ka näiteks kaks kunagist Petseri maakonna omavalitsust, mitte neli, nagu seadus praegu nõuab.

Eelnõu koostaja Jüri Adamsi sõnul tegutsevad seto haritlased ja juhid selle nimel, et kõik setodega asustatud vallad ühineksid Seto ühisvallaks, kuid praegune haldusreformi seadus takistab seda.

„Kui seadust muuta ei õnnestu, siis võiks kas vabariigi uus president või peaminister selle ühendamise ürituse enda vedada võtta,” ütles Adams.

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul tekitab imestust see, et kõikide fraktsioonide esindajatest koosnev Setomaa toetusrühma teisipäevane jõuline avaldus Setomaa terviklikkuse toetuseks ei avaldanud hääletustulemusele mingit mõju.

„Paljud Setomaa toetusrühma kuuluvad riigikogu liikmed ei tulnud hääletuse ajaks saali või hääletasid hoopiski eelnõu menetlusest välja arvamise poolt, nagu näiteks reformierakondlased Kersna ja Mälberg,” ütles Herkel.

Tema sõnul on haldusreformi seaduse täiendamine vähim, mida parlament Setomaa kultuurilise ja geograafilise terviklikkuse säilitamise heaks teha saab. Ta juhtis tähelepanu, et Seto Kongressi Vanemate Kogu on tellinud mitmeid ekspertarvamusi ajaloolastelt ja juristidelt, et saada kinnitust Setomaa valla moodustamise õiguspärasusele.

„Sisuliselt on Seto Kongressi pandud tõestama midagi, mis on enesestmõistetav. Endast ja oma rahvast lugu pidav riigivõim peaks selliseid iseolemise taotlusi igal juhul toetama, mitte nende tahtmisele kaikaid kodarasse panema,” lisas Herkel.

Lõunaeestlane

Kolm Veriora valla küla soovivad haldusreformi käigus lüüa koduvallast lahku ja liituda Põlva vallaga, kuna Veriora vald on liitumas Räpinaga, mis Põlva poole tikkuvatele Viira, Soohara ja Süvahavva küladele aga tõmbekeskuseks pole.

„Meie asume tegelikult Põlva valla külje all ja meie igapäevased toimetused ja liikumine on seotud ikkagi Põlva linna ja vallaga,” rääkis Viira külas elav, Wiera käsitööküünalde valmistamisega tegelev Merilin Alve Lõunaeestlasele.

Kuna aga haldusreform viib nende praeguse koduvalla Veriora kokku Räpina vallaga, nihkub vallakeskus Viira, Soohara ning Süvahavva küladest umbes 25 kilomeetri kaugusele.

„Veriora alevik jääb Viira ja Soohara külast kaugemale kui Põlva ning sel põhjusel on selle kandi inimeste tegelikuks tõmbekeskuseks Põlva,” kinnitas Alve.

Põlva vallavanem Georg Pelisaare kinnitusel vaatab Põlva uute külade võimalikule lisandumisele positiivselt. „Selge on see, et need külad on ka seni rohkem liikunud Põlva suunas,” lausus Pelisaar. „Nende otsus on mõistlik.”

Kuigi inimesi elab Võhandu ürgoru lähistel asuvates külades hõredalt, on Pelisaare sõnul tegemist tegusate inimestega, kellele suur vald saab pakkuda lisandväärtust.

Veriora volikogu, kes külade ülemineku Põlva valda heaks kiidab või vetostab, koguneb teemat arutama novembrikuu istungil.

Veriora vallavanem Enel Liini sõnul tegi vald lõpliku valiku liitumise osas augusti lõpus, mistap ei olnud varem mõistlik külade lahkumisavaldusi arutada. Kuna volikogu otsustas ühineda Räpina, mitte Põlvaga, mis samuti oli kaalumisel, siis tuleb külade lahkumise teema nüüd päevakorda.

„Veriora vallavolikogu ja vallavalitsus on läbi viinud kaks rahvakoosolekut Räpna piirkonna ühinemislepingu aruteluks, kus muuhulgas räägiti ka külade avaldustes ja külade elanikud rääkisid oma pöördumise sisust,” sõnas Liin.

Samuti on vallavolikogu liikmed tema sõnul soovinud ära oodata, millised tulemused annab ametlik rahvaküsitlus, mis toimub novembris, nagu ka volikogu istung, kus külade saatuse üle otsustatakse.

Arved Breidaks

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas esmaspäeval alustada ekspertarvamuse koostamist puhuks, kui neli Põlvamaa valda tuleb järgmisel aastal elanike vähese arvu tõttu sundliita.

Praeguse seisuga on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald otsustanud moodustada uue omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla seadusega pandud 5000 elaniku piiri. Kolmes vallas elas aasta alguses kokku 4869 inimest.

Samuti on lahtine Orava valla saatus, kes peab liitumiskõnelusi Vastseliina vallaga, et moodustada pealt 2700 elanikuga omavalitsus.

„Põhimõtteliselt öeldi eilsel [esmaspäevasel] istungil välja, et hakkame siis mõtlema selles võtmes, et keda kellega sundliita,” ütles komisjoni kuuluv Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Neljal vallal on võimalik sundliitmisest pääseda, liitudes vabatahtlikult näiteks Põlva vallaga või Orava puhul Räpina vallaga. Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve vallal on samuti võimalus leida umbes 130 puuduolevat inimest, et täita 5000 elaniku nõue.

„Maavanemana olen Põlvamaa inimeste poolel ning soovin, et omavalitsused kasutaksid maksimaalselt ära riigi poolt pakutavaid hüved vabatahtliku ühinemise korral,” sõnas Taro. „Kriteeriumidele vastav ühinemine kindlustaks lisaks rahalistele toetustele ka ühiselt sõlmitud kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas.”

Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon on üks kolmest riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud komisjonist, kelle ülesandeks on esitada soovitusi kohalikele volikogudele ja vabariigi valitsusele haldusreformi läbiviimiseks. Komisjoni kuuluvad maavanemad, ministeeriumi ametnikud ning ühinemiseksperdid.

Arved Breidaks

Otepää vallavolikogu saatis esmaspäeval avalikule väljapanekule Otepää ja Sangaste valla ühinemislepingu, kuigi täit selgust, kui suureks ja milliseks tulevane Otepää vald kujuneb, veel pole.

„Otepää on jõudnud nii kaugele, et Sangaste vallaga on ühinemisläbirääkimised sisuliselt lõpusirgel – leping on valmis, vormistatud ja on minemas avalikule väljapanekule,” rääkis Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda Lõunaeestlasele.

Kahe omavalitsuse ühinemise aluseks on Sangaste valla kevadine ettepanek, millega kutsuti ühinema lisaks Otepääle ka Palupera, Puka, Rõngu, Urvaste ja Õru vald. Hiljem osales läbirääkimistel ka Kanepi vald, ent tegelikke ühinejaid jäi järele vaid kaks.

„Tänaseks on meid kaks ja pool,” täpsustas Kalda. Tema sõnul on Palupera vald valmis loovutama Otepääle kokku seitse küla, mille elanikud soovisid ühinemist Otepääga, et ülejäänud osa Palupera vallast võiks ühineda Elvaga. Otepää koosseisu on tulemas Lutike, Makita, Miti, Neeruti, Nõuni, Päidla ja Räbi küla.

Otepää ja Sangaste valla ühinemisel moodustub 5250 elanikuga omavalitsus, kuhu lisandub elanikke Palupera valla küladest ning võimalik, et valitsusel tuleb Otepääga ka mõni vald sundliita.

Vaata järgnevast jutuajamist Siim Kaldaga järgnevast videoloost.

Arved Breidaks