Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Põlva ja Veriora vald ei jõudnud Soohara ja Viira küla ülemineku hinnas kokkuleppele, mistõttu tuleb Põlva valda ihanud kahe küla elanikel esialgu leppida eesootava kuulumisega Räpina valda.

Mullu sügisel algatasid kolme Veriora valla küla – Viira, Soohara ja Süvahavva – elanikud vallavahetuse protsessi, soovides haldusreformi käigus liita külad laieneva Põlva vallaga, samas kui nende koduvald Veriora oli liitumas Räpina vallaga.

„Meie asume tegelikult Põlva valla külje all ja meie igapäevased toimetused ja liikumine on seotud ikkagi Põlva linna ja vallaga,” selgitas Viira külas elav, Wiera käsitööküünalde valmistamisega tegelev Merilin Alve sügisel Lõunaeestlasele.

„Veriora alevik jääb Viira ja Soohara külast kaugemale kui Põlva ning sel põhjusel on selle kandi inimeste tegelikuks tõmbekeskuseks Põlva,” kinnitas Alve toona.

Veriora kaalus külade loovutamist

Aasta lõpus toimunud Räpina, Veriora ja Meeksi valla ühinemislepingu allkirjastamisel kinnitas Veriora vallavolikogu esimees Rein Raadla Lõunaeestlasele, et Viira ja Soohara küla asjus on volikogu otsustanud algatada üleandmise menetluse, millega plaaniti ühele poole saada märtsi lõpuks.

Oktoobris läbi viidud rahvaküsitluse tulemused andsid üheselt mõistetava tulemuse: 95 protsenti Soohara küla elanikest ja kõik Viira küla elanikud soovisid liitumist Põlva vallaga.

Süvahavva küla suhtes võttis Veriora volikogu aga mullu detsembris seisukoha, et seda käest ei anta ning Süvahavva ühineb Veriora koosseisus Räpinaga.

Läbirääkimised Viira ja Soohara küla vallavahetuse tingimuste üle peeti 14. märtsil toimunud Põlva ja Veriora valla läbirääkimiskomisjoni koosolekul, kus läks „üleminekutasu” üle kauplemiseks.

Vallad tingivad külade hinna üle

Veriora soovis kahe küla loovutamise eest saada Põlvalt hüvituseks 31 208 eurot, mis kataks 2011. ja 2014. aastal tehtud kulutused nelja teelõigu remondiks, mis koos küladega Põlva valda üle lähevad.

Põlva lükkas pakkumise tagasi, mille peale langetas Veriora hinda 23 544 euroni, mis tuletati kui võeti arvesse ka investeeringu 7-protsendine amortisatsioon aastas.

Lükanud ka selle pakkumise tagasi, tegi Põlva omalt poolt vastupakkumise: Veriorale makstakse Viira ja Soohara külades elava 51 inimese pealt sama palju, kui Veriora vald saab aastas nende inimeste pealt riigi tasandusfondist raha ehk 8542 eurot ja 85 senti.

Seda summat pidas Veriora liiga madalaks ning esitas omapoolse pakkumise: Põlva duubeldagu pakkumine ning maksku Viira ja Soohara eest kahe aasta tasandusfondi summa ehk 17 085 eurot ja 70 senti. Põlva selle pakkumisega nõus ei olnud, mistõttu otsustati jätta otsustamine volikogude ainupädevusse.

Volikogu polnud üksmeelel

Veriora volikogu arutas Viira ja Soohara küla saatust 30. märtsil toimunud istungil ja jõudis pärast tunnipikkust arutelu hääletuseni, kus peale jäid külade loovutamise vastu olnud saadikud.

Nimelisel hääletusel toetasid kahe küla Põlvale loovutamist volikogu esimees Rein Raadla ja Peeter Sibul. Vastu olid Piret Raag, Kalle Kannel, Meelis Jaemaa ja Kaarel Tiganik; Karmen Oidermaa jäi erapooletuks.

Põlva jätab ukse lahti

Põlva vallavolikogu arutab läbirääkimiste tulemusi kolmapäeval. Volikogu esimehe Kuldar Leisi sõnul plaanib volikogu jätta kahe küla ülemineku Põlva poolt lõpetamata, millega jäetakse Viirale ja Sooharale tuleviku tarbeks uks lahti.

ARVED BREIDAKS

VAREM SAMAL TEEMAL:

Kolm Veriora valla küla soovivad liituda Põlva vallaga

Kolm volikogu kinnitasid Räpina kihelkonna taastuleku

VAATA LISAKS: Vabaerakond: küladel olgu rohkem õigusi valla valikul

Kommentaarid

Viimased uudised