Sõja ülevaade: 772. päev – 65 vene poole rünnakut tõid mõne pisu muret tekitava edenemise
Avaldatud: 5 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. aprill 2024:
65 vene poole rünnakut tõid mõne pisu muret tekitava edenemise, suurem droonirünnak vene sõjaväelennuväljade pihta. Sellist ühe päevaga ära lastud vene soomukite hulka vist polegi näinud…
1. 120.
2. Venemaal jagus tabamusi kolme sõjaväelennuvälja pihta.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta, kui lõunas survad hullult.
4. Siversk: eile rünnakuid ei tuvastanud.
5. Bahmut: kaks pisu muret tekitavat vene poole edenemist.
6. Donetsk: mitu vene poole edenemist ja üks Ukraina oma.
7. Lõunarinne: vene poole surve tõuseb ning on muutusi rindejoones Ukraina kahjuks.
8. Herson: survet jagus, muutusi rindejoones mitte.
9. „Hakkame kõike ise tootma,” ütles putin.
10. medvedjev tegi ettepaneku anda iga Ukrainas tapetud NATO sõduri eest preemiat.
11. NATO luure: ilma uue mobilisatsioonita ei suuda Venemaa Ukrainas ulatuslikku pealetungi läbi viia.
12. Vaba tööjõuga on Venemaal kehvasti.
13. Venemaa siseministeerium salastas Crocuse terrorirünnaku järel migrantide statistika.
14. Seis Ukraina energiarindel.
15. Saksamaa kavatseb Venemaa ohu tõttu taastada üldise ajateenistuse.
16. Saksamaa ettevõtted aitavad Mariupoli üles ehitada.
17. Lühiuudised
1. Öösel ründas vene pool kahe S-300/S-400 ja kolme ballistilise raketiga Iskander-M, samuti 13 Shahediga. Ukraina kaitseväe mobiilsed tulegrupid tulistasid õhutõrjelahingu tulemusena Zaporižžja, Odessa ja Dnipropetrovski oblastis alla kõik 13 Shahedi. Rakettidega see kahjuks ei õnnestunud.
Isegi Ukraina president palus piiri- ja rindelähedaste asulate elanikel lahkuda, sest seal pole turvaline.
2. Eile õhtul tabas Kurski kanti pisu suurem droonirünnak, kostus mitmeid plahvatusi ning egas tulekahjudestki puudus polnud.
Venemaal Rostovi oblastis asuvas õhuväebaasis Morozovskis oli öösel droonide massilise rünnaku all. Kohalike sõnul kostus enam kui kümme (numbrid kõiguvad 10-60-ni) plahvatust. 1. aprilli satelliidipildi põhjal oli sel päeval sealsel lennuväljal 13 lennukit Su-34 ja 5 Su-35. Linnas endas kadus osaliselt vool.
Krasnodari oblastis Jeiskis olla kostnud ka droonirünnaku tagajärjel plahvatusi, siingi sõjaväelennuväli paikneb.
Hiljem kuuldi plahvatusi Saraatovi oblastis Engelsis, kus baseerub vaenlase strateegiline lennundus.
Kohalike sõnul olla tulnud droonid väga madalalt, sestap vist neid piisavalt varakult ei avastatud.
Ukraina droonirünnakud kahjustasid Venemaa naftatöötlemise infrastruktuuri, lüües välja 10-15% selle võimsusest. Seda väitis anonüümsuse alusel alliansi ametnik pärast Ukraina-NATO nõukogu kohtumise tulemusi, edastab Reuters.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal jälle ühtki vene poole rünnakut polnud ja seni see pisu hämmingut tekitab, et vene poolel ressurssi nagu jaguks…
Ternõ ja Jampolivka suunal mitu väga tugevat (kuni kompanii soomust, 10 ühikut) rünnakut oli, aga edu muhvigi polnud. Pisu üllatas, et üks selline rünnak juba kahe esimese soomuse kaotamisega tagasi pööras. Tavaliselt kulub enamus üksust enne läbi, kui mõni alles jäänu tagasi pöörab. Ikka arvamusel, et seni, kuni Ukrainal staffi jagub ning koostöö toimib, vene pool edasi ei saa. Võib-olla ekslik arvamus, aga viimase kuu videode ja piltide põhjal tundub, et vene tehnika kipub rünnakule suundudes järjest rohkem ise ära lagunema ning pealtnäha terveid soomuselukaid jagub kõigis rindelõikudes. Küll ei jäta neid lõplikult rivist välja viimata Ukraina droonid.
4. Siversk: eile rünnakuid ei tuvastanud.
5. Bahmut: vene pool alustas tugevaid rünnakuid rinde põhjapoolsemas osas Soledarist kirdes siinse Bilohorivka ja Vesele-Võimka piirkonnas. Mõni oluline possa siiski oli eile nende valdusesse liikunud ning arvata on, et Siverski suunal hakkab surve tõusma.
Olukord on keerulisem Tšassiv Jari juures (Bahmutist läänes). Vene poole rünnakukolonnid kuni 10 ühikut (väidetavalt olla ühes isegi olnud 30 ühikut) ja suutsid eile jõuda linnani ning vist said kanna maha linna serval. Kaotused olid muidugi vastavad, erinevates videodes eilsest päevas kipuvad need numbrid ainult siin suunal olema ikka 10 kanti. Pisu mures, et vene lennukid siin kohe rinde vahetus läheduses suutsid rünnakut toetada, njah, õnneks osa lööki ka nende enda soomusüksuse pihta läks.
Kuni vene poolel on eelis massi näol nii tehnikas, moonas kui isikkoosseisus ning kaotustest ei hoolita, on läbimurde oht siiski kõrge.
Klisiivka-Andriivka joonel oli eile rahulik.
6. Donetsk: Avdiivkast läänes enne veekogude liini hallis alas vene pool seni sammhaaval edenemist jätkab, Berdõtšis edasi tunginud ja sooritab rünnakuid Semenivka ja Umanski suunas. Kuniks veekogude liinist ei suudeta läbi murda, peaks olukord olema Ukraina kontrolli all ning vene poole üksuste kiire kulumine jätkub.
See-eest oli Nevelski lähedal (Pervomaiskest lõunas asuv keset põlde küla) õnnestus Ukraina omadel suruda mitmelt põldude servadel asuvatest metsaviirgudest vene poole välja.
Kokkupõrked toimuvad Krasnohorivka, Georgiivka, Vuhledari ja Pobeda lähedal, kuid muudatusi rindejoones ei tuvastanud. Olukord Novomõhailivkas halveneb, sest asulast põhjas veel mitu põllulappi vene poole saagiks langes ning asula kaitsmine järjest keerukam.
7. Lõunarinne: Ukraina uus kaitseliin Zaporižja oblastis (tankitõrjekraav ja draakonihambad) on juba muljelt avaldavalt suur…
Berdjanski suund: vene poole rünnak jätkus Urožainest lõunas. Staromajorski lähedal sai vene pool pisu edasi ning kui siit edasi kõrgendikke kaotatakse, siis on võimalik ka küla kaotus.
Tokmaki suund: Robotõne juures on läinud pisu keerulisemaks ning vene pool pole küll püsivalt külas kanda maha saanud, aga pool küla on läinud halli alasse. Verbove juures üritab kumbki pool vastase eesliini ees hallis alas paremaid possasid enda kontrolli alla saada ja nii see lainetus seni jätkus.
Pisu muret teeb ka siin vene lennukite karistamatus ja suudavad toimetada rindest kuni 5 km kaugusel.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: siin vene poole tugevam rünnakutelaine jätkus, mis küll muutusi rindejoones ei toonud, aga pisu muretsema paneb vene poole tõusnud intensiivsus Dnepri deltas asuvate saarte kontrolli püüdluste pärast.
9. Venemaa majandus peab kodanikke iseseisvalt vajalike kaupadega varustama, ütles putin neljapäeval. Tema sõnul peaksid kodumaised tooted importtoodete asemel suurendama oma osakaalu kõigis võtmesegmentides. „Meie siseturul peaks kasvama kodumaiste kaupade osakaal: seadmed, tööpingid, sõidukid, ravimid, tarbekaubad,” loetles putin Venemaa Sõltumatute Ametiühingute Föderatsiooni kongressil esinedes. „Seda kõike saame ja hakkame ise tootma, palju suuremates kogustes kui praegu,” vahendab RIA Novosti presidenti.
Et see juhtuks, peavad putini sõnul järgmised 6 aastat muutuma Venemaal kiirenenud tööstuse arengu ajaks. Oluline on tõsta tööviljakust, moderniseerida tööstust ja agrotööstuskompleksi „digitaaltehnoloogia, tootmise automatiseerimise ja kaasaegsete juhtimisprotsesside abil”, ütles putin. putini majandusplaan uueks kuueaastaseks ametiajaks, mille tulemusena võib temast saada Venemaa staažikaim valitseja pärast Katariina II, hõlmab impordi osakaalu vähendamist Venemaa majanduses Nõukogude Liidu tasemele. 2030. aastaks peaks välismaiste kaupade maht riigis vähenema 17 protsendini SKT-st, vastavalt putini juhistele, mis koostati pärast tema veebruarikuise Föderaalassambleele peetud pöördumise tulemusi.
Viimase 14 aasta jooksul on see näitaja püsinud stabiilsena – umbes 20-21% SKT-st. Ja isegi pärast sissetungi Ukrainasse taastus see pärast möödunud aasta lühiajalist mahavõtmist 19-20% peale. Import 17% SKT-st on Maailmapanga andmetel Nõukogude Liidu viimaste aastate tase. Seega oli see näitaja 1990. aastal 17,9% ja 1991. aastal langes see 13%-ni keset Nõukogude Liidu nõrka majandust tabanud valuutakriisi.
Impordi osatähtsus Venemaal saavutas rekordilise 48,2% SKP-st 1992. aastal, kui Jegor Gaidari valitsus avas piirid kauplemiseks, et poodide riiulid täita. 1990ndate aastate teisel poolel vähenes impordi maht SKP suhtes 24-26%-ni ja 2000ndate aastate esimesel poolel 21-22%-ni, selgub Maailmapanga statistikast. Impordi vähendamine 17%-ni SKT-st eeldab olulise osa importkaupadest ja teenustest loobumist, märgib Astra FM investeeringute direktor Dmitri Polevoi: selleks tuleb tootmisahelad ja lõpptoodang ümber vormistada.
Siiani on impordi asendamine olnud edukas põllumajandussaaduste ja toiduainete puhul, kuid kõrge lisandväärtusega kaupadega on edu olnud palju vähem, nendib Polevoy. Eelmisel aastal imporditi Venemaa Föderatsiooni keskpanga andmetel Venemaale kaupu 303 miljardi dollari väärtuses, mis on Krimmi annekteerimise eelse rekordi lähedal (318-341 miljardit dollarit aastatel 2011-13). Välismaalt osteti masinaid ja seadmeid 24% ning rõivaid ja jalatseid 21%.
10. Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev ütles, et iga Ukraina sõjas hukkunud NATO sõduri eest tuleks maksta maksimaalne preemia. „Ärge võtke vange! Ja iga tapetud, õhku lastud või põletatud NATO liikme eest tuleks maksta maksimaalne preemia. Ja ärge andke neile laipu. Las lähedased kannatavad võõral maal,” kirjutas ta oma lehel sotsiaalvõrgustikus VK, kommenteerides avaldusi NATO Ukraina missiooni loomise kohta.
Ta lisas, et NATO sõdureid tuleks kohelda kui „karistuspataljone nagu Hitleri SS”. Varem teatas Poola välisminister Radoslaw Sikorski Põhja-Atlandi alliansi missiooni loomisest Ukrainas. „Otsustasime asutada NATO missiooni. See ei tähenda, et me sõdima hakkame, kuid nüüd saame kasutada alliansi koordineerimis-, väljaõppe- ja planeerimisvõimet, et toetada Ukrainat koordineeritumalt,” seisis Poola välisministeeriumi avalduses.
11. Ilma suurema mobilisatsioonita ei saa Venemaa Ukrainas läbi viia ühtegi suuremahulist pealetungioperatsiooni, rääkis NATO kõrge ametnik alliansi välisministrite Brüsselis toimuva kohtumise kõrval väljaandele Važnõje istorii (Tähtsad lood). Vene sõjaväelastel pole selleks endiselt laskemoona ja manööverdusüksuseid, usub NATO esindaja: „Nad jätkavad suure tõenäosusega rünnakuid, mille eesmärk on Ukraina relvajõudude kurnamine.”
Põhja-Atlandi alliansi luureandmete kohaselt ei suuda vene armee kohalik juhtkond endiselt kohapeal keerulisi operatsioone korraldada ega suuda enam säilitada sõjaväelaste moraali. Samal ajal jääb Venemaa Ukraina ees oluliseks eeliseks isikkoosseisu, laskemoona ja varustuse koguse osas.
Samas ei näe NATO praegu mingeid märke, et Venemaa võimud valmistaksid ette laiaulatuslikku mobilisatsiooni. Lääne luure usub, et putinil on nüüd „palju muid probleeme riigis, millega ta tegeleb”, ja seetõttu peab ta „jätkama pärast valimisi jõu ja enesekindluse demonstreerimisega”. Venemaa võimud tahavad praegu piirduda tavalise ajateenistuse kampaaniaga, ütles allikas.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval, 3. aprillil, et Venemaa Föderatsioon soovib 1. juuniks mobiliseerida täiendavalt 300 tuhat inimest. Märtsi lõpus kirjutas Verstka allikatele viidates samast asjast: väljaande andmetel kavatsevad Venemaa võimud mobiliseerida vähemalt 300 tuhat kodanikku, et alustada pealetungioperatsiooni Harkivis.
Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov kutsus üles mitte uskuma teateid Venemaal ettevalmistatavatest täiendavatest mobilisatsioonidest, nimetades neid valedeks.
13. septembril 2022 ütles peskov toona Vene Föderatsioonis ettevalmistatava mobilisatsiooni kohta käivat infot kommenteerides, et Venemaa võimud ei kavatse seda teha. 21. septembril 2022 teatas putin mobilisatsiooni algusest riigis.
12. Rekordiliselt madal tööpuudus – veebruaris 2,8%, millest Rosstat kolmapäeval teatas, sümboliseerib tööjõuressursside ammendumist majanduses. Töötajate vajadus (töötajate arv pluss vabade töökohtade arv) on võrdsustunud tööjõuga, arvutasid väljaande Hard Figures analüütikud. Tööjõu pakkumise ja nõudluse vahe on viimastel aastatel kahanenud ja jõudnud nüüdseks nullini. Vabade töökohtade arv töötu kohta on saavutanud ajaloolise kõrgeima taseme, ligi viis, ehkki alates 2013. aastast enne sõda pole see ületanud kolme. „Saadaoleva tööjõu osas on tööturg äärmiselt pingeline,” järeldavad Hard Figuresi analüütikud.
Tööjõud jaguneb üle riigi ebaühtlaselt. Põhiline personalireserv on Põhja-Kaukaasias: veebruaris oli seal tööpuudus ligi 10%. Ilma Põhja-Kaukaasiat arvesse võtmata ületas ülejäänud riigis nõudlus tööjõu järele aasta lõpus pakkumist – 250 tuhande inimese võrra, märkisid Hard Figuresi analüütikud.
Tööjõupuudus on majanduse üks peamisi probleeme, millele pole selget lahendust. Sellel on põhimõtteline põhjus – demograafiline, selgitas MSU professor Natalja Zubarevitš: tööturule siseneb väike põlvkond, kuid vanuse tõttu lahkub suur põlvkond ja see olukord kestab 2030. aastani. Sõda raskendas olukorda: mobilisatsiooni ja väljarände tõttu on tööturg kaotanud vähem kui miljon inimest. Tööjõuränne võiks kompenseerida kaotatud tööjõu, kuid see on vähenenud. Eriti tugev on see olnud alates eelmise aasta keskpaigast, mil devalveerimine muutis Venemaal töötamise vähem tulusaks. Huvi selle vastu on heidutanud ka katsed värvata rindele minejaid, ei aita ka julgeolekujõudude huvi migrantide vastu pärast terrorirünnakut Crocuse linnahallis.
Tööliste leidmine on probleemiks isegi 2022. aasta sügisel palgavõitlust alustanud sõjatööstuskompleksi ettevõtetele. Enamik töötajaid on seal samad, mis varem, ainult tõstavad töötunde, märkis professor Vladimir Gimpelson Wisconsin-Madisoni ülikoolis: „Neis tööstusharudes, kus tootmine on kasvanud, on töötunnid suurenenud, kuid töötajate arv muutub siiski vähe. See tähendab, et nad lihtsalt ei leia lisatöölisi, mistõttu püütakse tööaega pikendada. Jah, keegi leitakse, mõned augud on kinni topitud.” Kuid töö kestvusel on loomulik piirang ja head lahendust sellele probleemile tema arvates pole.
Puudu on mitte ainult tööjõust, vaid ka tootmisvõimsusest: Keskpanga uuringud registreerivad peaaegu iga kuu tootmisvõimsuse rakendusrekordeid. Majandus töötab oma piiril, kirjeldas olukorda ökonomist Igor Lipsits.
Suutmatus uusi tootmisrajatisi tööjõuga varustada sunnib vähendama nõudeid personali kompetentsidele, mis toob kaasa tootlikkuse ja töökvaliteedi languse, märkisid Gaidari Instituudi eksperdid. Äritegevuse kasvupotentsiaal tööjõu mobiliseerimise kaudu on ammendatud, nentis Bloomberg Economicsi Venemaa ja SRÜ majandusteadlane Aleksandr Isakov.
Keskpank on juba aasta kirjeldanud ressursipuudust majanduses. Veebruaris märkis ta, et pinged tööturul ei ole enam selgelt kasvanud, kuid märtsis märkis ta, et need on taas teravnenud. See väljendub palgatõusus, mis kasvas 2023. aastal 7,8%.
13. Riigi rändeolukorra statistika (vene kodakondsuse saanud välismaalaste arv, väljastatud tähtajaliste elamislubade, elamislubade ja töölubade maht), mida Siseministeerium varem igakuiselt oma veebilehel avaldas, on kadunud riigi veebilehelt, märkisid RTVI ajakirjanikud. Kuidas rändestatistika varem välja nägi, seda näeb veel interneti arhiivis, kuid see info on siseministeeriumi kodulehelt eemaldatud. Just tänu sellele infole võis varem teada saada, et eelmise aasta esimese kuue kuuga kasvas Venemaa Föderatsioonis rekordiliselt sisepassi saajate arv.
Praegu on migratsioonistatistika jaotises saadaval ainult kaks väljalaset. Dokument nimega „Siseministeeriumi territoriaalasutuste rändeüksuste 2023. aasta jaanuari–oktoobri tegevuse tulemuste analüütiline aruanne” on dateeritud 2023. aasta detsembriga. Teine dokument, mis ühtlasi teavitab samade allüksuste 2023. aasta jaanuari-detsembri tegevuse tulemustest, on dateeritud käesoleva aasta veebruariga.
Millal täpselt teave siseministeeriumi kodulehelt eemaldati, pole teada. Teave kadus vahetult pärast terrorirünnakut Crocuses, mille toimepanemises kahtlustatuna peeti kinni mitu Tadžikistani kodanikku.
Vene Föderatsiooni siseministeeriumil on äärmiselt kurb tava massilise sisu varjamise ja hävitamise kohta, märgib infokultuuri ANO peadirektor Ivan Begtin: „Tsentraliseeritud portaali mvd.ru loomisel arvestasid kõik ministeeriumi piirkondlikud portaalid. Siseasjad kustutati pöördumatult, nende sisu pole nüüd enam kusagil saadaval. Pärast FMS-i ja FSKN-i taasühendamist siseministeeriumi struktuuri kadusid nende veebisaidid ja kogu nende sisu sõna otseses mõttes samal päeval. Kirjutasin sellest juba 2016. aastal ja sellest ajast peale pole see praktika lõppenud.”
Begtin usub, et andmed oleks võinud igal ajal eemaldada. Tema sõnul on Venemaa valitsusasutused viimase kahe aasta jooksul kustutanud palju avalikult kättesaadavat teavet, sealhulgas statistikat, osakondade andmeid, registreid ja palju muud. „Peamiselt neid andmeid kasutavate uurivate ajakirjanike kohaloleku tõttu. Ja ka sellepärast, et Venemaa ettevõtted ja valitsusasutused püüavad sanktsioonidest kõrvale hiilida,” ütles Begtin.
Begtini sõnul ei pruugi teabele juurdepääsu taastamine toimuda: „riigiasutused jätkavad andmete regulaarset varjamist” ja lihtsalt puuduvad avalikud kontrollimehhanismid, mis seda takistaksid.
Suurenenud tähelepanu migrantidele Venemaal on keskendunud pärast Crocuse terrorirünnakut, milles hukkus 144 ja sai vigastada üle 550 inimese. Tadžikistani kodanikud peeti kinni kahtlustatuna kuriteo toimepanemises, mis põhjustas Venemaa ühiskonnas ksenofoobia tõusu ja arutelu Kesk-Aasia elanikele viisade kehtestamise üle.
Julgeolekujõud kogu Venemaal hakkasid sagedamini korraldama haaranguid migrantide kogunemispaikadesse, mille tulemusena saadeti mõne päevaga riigist välja tuhanded välismaalased ning migrandid hakkasid Venemaa territooriumilt omal jõul lahkuma. Tadžikistani rahvastiku töö-, rände- ja tööhõiveministeerium teatas, et pärast Crocuse terrorirünnakut algas nende kodanike väljavool Vene Föderatsioonist. Ministeeriumi teatel tuleb neile palju kõnesid, kus inimesed ütlevad, et kardavad Venemaal viibida.
14. Kuues Ukraina regioonis on kehtestatud graafik õhtuseks tulede kustutamiseks, vahendab UNIAN. Ukrenergo katkestab elektrienergia kella 18.20-22.00 riigi Dnipropetrovski, Donetski, Zaporižja, Kirovohradi, Poltaava ja Sumõ piirkondades.
22. märtsil alustas vene armee ulatuslikku raketirünnakut Ukraina energiaobjektidele. Rünnaku tagajärjel lõpetas töö Dnipro hüdroelektrijaam (DneproGES), mis on riigi suurim hüdroelektrijaam. Ukraina energeetikaministeeriumi juht German Galuštšenko teatas, et Venemaa korraldas viimase aja suurima rünnaku Ukraina energiasektori vastu.
Ukraina energiaettevõte DTEK teatas, et kaotas 80% oma tootmisvõimsusest. „5 meie soojuselektrijaama kuuest on tõsiselt kahjustatud,” teatas ettevõte. Rünnak Ukrainale hõlmas 90 raketti ja 60 kamikaze drooni, teatas riigi president Volodõmõr Zelenski. Massiivse mürsu sihtmärkideks nimetas ta elektrijaamu ja elektriliine, „hüdroelektritammi, tavalisi elamuid, isegi trollibussi”. Harkivi linnapea Igor Terehhov märkis omakorda, et linnas hävis peaaegu kogu kriitiline energiataristu.
15. Euroopa riigid mõistavad aeglaselt, kuid kindlalt, et nad ei tule toime agressiivse Venemaa valitsusega ilma oma relvajõude laiendamata ja kaitsekulutusi suurendamata. Balti riigid kutsusid märtsis oma Euroopa NATO kolleege ajateenijaarmeed taaselustama. Kümme päeva hiljem teatas Saksamaa Bundeswehri suurest reformist, mis võib hõlmata ka kohustusliku ajateenistuse kehtestamist.
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius esitas relvajõudude ümberkujundamise kava, mille põhisäte oli ühtse operatiivjuhatuse loomine. See tagab „ühtse juhtimise kõigis Bundeswehri operatsioonides” nii Saksamaal kui ka välismaal, sealhulgas kontaktides rahvusvaheliste partneritega. Talle alluvad nelja tüüpi väed – maa-, õhu-, mereväe, aga ka küber- ja infokaitseväelased. Viimased, uut tüüpi väed hakkavad võitlema desinformatsiooniga, kaitsma Bundeswehri võrgustikke häkkerite rünnakute eest, tagama elektroonilise sõja kasutamise jne.
Plaani elluviimiseks on ette nähtud kuus kuud. Samas on kaitseministeeriumi põhinõue sõjaväele Pistoriuse sõnul, et relvajõud oleksid valmis universaalse ajateenistuse kehtestamiseks. See tühistati 2011. aastal, selle tagastamise otsust arutatakse parlamendiga lähinädalatel, märkis minister. Nüüd värvatakse sõjaväge lepingu alusel. Külma sõja ajal teenis Saksa relvajõududes umbes pool miljonit inimest, eelmise aasta lõpus oli neid alla 182 000. Varasemad plaanid nägid ette Bundeswehri suuruse suurendamist 2025. aastaks 203 000-ni.
2023. aasta lõpus ajalehele Die Welt antud intervjuus ütles Pistorius, et kaalub erinevaid ajateenistuse mudeleid, sealhulgas Rootsi oma. „Seal on ajateenistuskohustuslikud kõik noored, kuid lõpuks läheb ajateenistusse ainult osa. Peame mõtlema, kas see on meie riigis võimalik,” ütles minister. Sõjaväeeksperdi Thomas Wiegoldi sõnul on Rootsi mudel kõigi sõjaväelaste unistus. „Sealsed relvajõud ei vaja kõiki, kes on ajateenistuse all. Nad valivad ainult need, kes vastavad nende võimetele,” ütles ta Deutsche Welle’ile.
Pistoriuse ideed ajateenistuse taastamisest toetas varem eelkõige konservatiivne opositsioon. Kantsler Olaf Scholz ütles aga aasta tagasi Bildile antud intervjuus: „Bundeswehr on muudetud professionaalseks armeeks. Seetõttu pole ajateenistuse naasmisel mõtet.”
Pistorius nimetas neljapäeval relvajõudude reformi ajalooliseks: Meie eesmärk on Bundeswehri reformimine selliselt, et see oleks kaitseks kõige paremini valmis, sõjaks valmis. Keegi ei tohiks isegi mõelda rünnakule NATO territooriumile – seda me tahame edasi anda. putini sõja tõttu Ukrainas on oht Euroopale suurenenud. Saksamaa ja tema liitlased peavad tagama usaldusväärse heidutuse, ütles Pistorius.
Selge on see, et sõjaväelased ja poliitikud eelistaksid elukutselist sõjaväge, kuid kohustuslik ajateenistus võimaldab täiendada külma sõja lõpust oluliselt vähenenud reservväelaste ridu, ütles Läti president Edgars Rinkevics: „Keegi ei taha sõdida. Kuid probleem on selles, et ka keegi ei taha langeda sissetungi ohvriks. Ja keegi ei taha, et see, mis toimub Ukrainas, korduks siin.”
Lätis, Leedus ja Rootsis on hiljuti taaskehtestatud ajateenistus ning Taanis alustati naiste kohustusliku ajateenistuse kehtestamise üle arutlemist veebruaris. Eestis, Soomes ja Norras ajateenistust pärast külma sõja lõppu ei kaotatud.
16. Saksamaa ettevõtted aitavad Mariupoli üles ehitada: Venemaa on ulatuslikult hävitanud Ukrainas asuva Mariupoli linna, mille tagajärjel on hukkunud ja ümber asunud kümned tuhanded tsiviilisikud. Ülesehitustööd mängivad Venemaa propagandas keskset rolli, väidetavalt osalesid protsessis Saksa ettevõtted. Vaatamata vene vägede tekitatud jõhkrale hävingule on kreml algatanud Venemaa valitsuse rahastatava „uue” Vene elanikega Mariupoli ehitamise.
Saksa ettevõtted, sealhulgas juhtiv kipsitoodete tootja Knauf on seotud materjalide pakkumisega rekonstrueerimiseks. Kuigi Knauf on Venemaa agressiooni hukka mõistnud ja väidab, et järgib EL-i sanktsioone, tekitab tema osalemine projektides ebaseaduslikult Venemaa okupeeritud aladel eetilisi probleeme. Väärib märkimist, et ettevõtte patriarh Nikolaus Knauf oli rohkem kui kaks aastakümmet Venemaa aukonsul.
Lisaks on Saksa ettevõte WKB Systems GmbH tarninud ehitusmaterjale WKB Systems GmbH peaaktsionäri, Venemaa oligarhi Viktor Konstantinovitš Budariniga seotud projektidele. Budarin kasutas oma Saksa firmat Venemaa ehitustööstuse tarnijana. Vaatamata EL-i sanktsioonidele, mis on suunatud erinevatele Venemaa oligarhidele, jääb Budarin sellest puutumata.
17. Lühiuudised
NATO liikmesriigid on kokku leppinud Ukraina abistamiseks alliansi erimissiooni loomises. Seda väitis Brüsselis Poola välisminister Radoslaw Sikorski, vahendab TVN24. Tema sõnul on missiooni loomise eesmärk suurendada sõjalise ja rahalise abi andmist Ukrainale. „See ei tähenda, et me sõtta läheme, kuid see tähendab, et saame nüüd kasutada alliansi võimeid, et koordineerida, valmistuda ja planeerida Ukraina toetamist koordineeritumalt,” ütles Sikorski. Eelkõige on oodata, et Ukraina sõjaväelased hakkavad Poolas „aktiivsemalt” õppima, selgitas Poola diplomaatia juht.
ÜRO peasekretäri pressiesindaja Stephane Dujarric lükkas tagasi tema eilse avalduse, milles mõistis hukka löögid Tatarstani pihta: tema sõnul kuulis ta seda küsimust valesti. Ta märkis seda Ameerika Häälele antud kommentaaris. Ta väitis, et „kuulis küsimust valesti” ja kui temalt uuesti küsitaks, ei vastaks ta nii: „Meil on selge seisukoht – me tahame sellele konfliktile lõppu vastavalt Peaassamblee resolutsioonidele, rahvusvahelisele õigusele ja Ukraina territoriaalsele terviklikkusele,” lisas ametnik.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Wang Wenbin ütles pressikonverentsil, et Vene-Ukraina sõja lahendamisel „ei tohiks olla võitjaid ega kaotajaid”, kutsudes taas üles rahu saavutama. Wangi sõnul on „eskaleerumise oht, mistõttu on vaja teha jõupingutusi, et konflikt lõpetada läbirääkimiste, mitte sõjalise tegevuse teel.”
„Poliitilises lahenduses ei tohiks olla võitjaid ega kaotajaid. Selle asemel peaks valitsema rahu. Hiina ei ole konflikti algataja ega selle osapool ning pole kunagi varustanud ühelegi poolele surmavaid relvi või varustust <…> Meie jätkab selle [rahulahenduse] osas konstruktiivset rolli,” ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja. Tema sõnul ei taotlenud ega hakka Peking sellest sõjast kasu otsima.
Juba mitmeid kuid arutlusel olnud Ukraina mobilisatsiooniseadus tuleb lõpuks peagi Raadas hääletusele. Mobilisatsiooniseaduse eelnõu saab parlamendis arutusele võtta juba sel nädalal, ütles ülemraada esimees Stefanchuk. „Seda seaduseelnõud on ülemraada komisjonis juba arutatud ja nüüd on koostamisel võrdlustabel teiseks lugemiseks.”
Soome otsustas, et Soome ja Venemaa vahelised maismaapiiripunktid jäävad suletuks ka peale 15. aprilli 2024. Lisaks suletakse 15. aprillil lõbusõidulaevade liiklusele Haapasaari, Nuijamaa sadama ja Santio veeliikluse piiripunktid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
