Sõja ülevaade: 805. päev – kaks vene poole edenemist
Avaldatud: 8 mai, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. mai 2024:
kaks vene poole edenemist (Krasnohorivkas ja Staromajorskis) ning suurem öine drooni- ja raketirünnak üle Ukraina.
1. Kiiev, Lviv jne + 120.
2. Luhansk.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
4. Siversk: surve pisu tõusis ja ikka muutusteta.
5. Bahmut: peaga, peaga ja peaga ja ikka vastu müüri.
6. Donetsk: kahjuks Krasnohorivka linnas pisu suur edenemine.
7. Lõunarinne: Staromajorskisse sisse saadi.
8. Herson: muutusteta.
9. SBU teatas Zelenski mõrva kavandanud FSB agentide kinnipidamisest.
10. putin allkirjastas dekreedi Venemaa viimise kohta maailma nelja suurima majanduse hulka.
11. Venemaa ostab suurtes kogustes tagasi varem välismaale müüdud sõjatehnikat.
12. Venemaa jätab hüvasti miljardite ruupiatega, mis on Indias nafta pärast kinni jäänud.
13. Seitsme aasta rekordarv venelasi palus ELis varjupaika.
14. Peterburi tudengeid hakati väljaviskamise ähvardusel sundima töötama sõjalises tootmises.
15. FT kirjutas, et Venemaa valmistab ette sabotaaži kogu Euroopas.
16. Lühiuudised
Mida meist igaüks saab teha Ukraina abistamiseks:
1) võimalus toetada rahaliselt,
2) mitte osta kaubamärke, mida müüakse Venemaal ja Valgevenes,
3) mitte osta tooteid, mis on valmistatud Venemaal või Valgevenes,
4) osta tooteid, mis on valmistatud Ukrainas (ja neid on nii toidu- kui tööstuskaupade valdkonnas),
5) avaldada arvamust, et Ukraina ok, kreml mitte,
6) eks me Kaitseliitu oota ka Teid!
Vähemalt üks Ukraina kaudtuleüksus teatas, et mürsud jõudsid rindele.
1. Ukrainlased uurisid Põhja-Korea ballistiliste rakettide rususid, mille Venemaa lasi talvel riigi territooriumi kohale. Tulemused näitasid, et umbes pooled Põhja-Korea õhusihtmärkidest kaotasid oma programmeeritud trajektoori ja plahvatasid õhus. Nii seisab peaprokuratuuri kirjalikus vastuses uudisteagentuuri Reutersi pöördumisele.
Ukrainal on endiselt umbes 70 Leopard 2A4/2A6 tanki.
Öösel alustas Venemaa massiivse kombineeritud rünnakuga: droonirünnak kestis umbes viis tundi, raketirünnak kaks tundi. Ukraina lääne-, põhja- ja keskosas toimusid plahvatused, Kiievis tegutses õhutõrje, millest annavad tunnistust teated õhuväe ametlikest kanalitest, kesk- ja kohalike võimude esindajatelt ning seirekanalitelt.
Kombineeritud rünnak algas südaöö paiku Shaheedide haaranguga, rünnak kestis ligikaudu viis tundi. Hommikul lisati Tu-95MS strateegiliste pommitajate rakette, sealhulgas Kh-101/Kh-555/Kh-55.
Energiaminister Herman Galuštšenko ütles, et rünnaku all olid Poltaava, Kirovohradi, Zaporižja, Lvivi, Ivano-Frankivski ja Vinnõtsa piirkondade elektritootmis- ja ülekanderajatised. „Energeetikatöötajad tegelevad juba kahjustuste likvideerimisega. Vaenlane tahab võtta meilt võimaluse elektrit piisavalt toota ja edastada,” ütles minister.
Kiievis oli hommikul kella viie paiku kuulda mitut tugevat plahvatust. Pealinna sõjaväevalitsuse juht Sergei Popko ütles, et õhutõrje töötab. „Õhutõrje jõudude ja vahenditega hävitati kõik pealinna piirkonna õhusihtmärgid. Esialgsetel andmetel pealinnas inimohvreid ei olnud ja see hävis,” seisab KGVA teates.
Brovarovi linnapea Igor Sapožko teatas päästjatele viidates tsiviilinfrastruktuuri objekti põlengust ühes Brovarski rajooni asulas.
Poltaava oblastis fikseeriti tabamus energiataristu objektile, kus lendas vene droon. Süttis tulekahju, kuid inimohvreid ega vigastatuid ei olnud. Vinnõtsja piirkonnas asub kriitilise infrastruktuuri objekt.
Neid lennutati ka kriitilise ja tsiviilinfrastruktuuri objektidele. „Seal on häving. Esialgu ohvreid ei ole,” ütles oblasti juht Ivan Fedorov.
Pole ka märke, et väheneks piiri- ja rindelähedaste asulate pommitamine.
2. Öösel tabas Ukraina okupeeritud Luhanskis naftabaasi (u 100 km rindejoonest, vene pool arvas, et ATAMCS).
3. Kupiansk-Kreminna: rinde põhjasektoris survet jagus, muutusi mitte. Lõunasektoris tuntav surve langus, eks näis, kas ajutine.
4. Siversk: vene pool tõstab siin rindel survet ja kaasab tanke rünnakutel. Kui Bilohorivka külasse sisse pole saadud, siis Spirne juures hallis alas on muutusi edasi tagasi.
5. Bahmut: muutusteta ehk siis 9. maiks pole miskit ette näidata…
6. Donetsk: siin siiski surve langust tunda polnud ja head meelt teeb, et rinde põhja- ja loodelõigus pole enam vene pool edasi saanud. Tulekaart näitab tõusnud kaudtulelöökide arvu ehk siis vähemalt osa Tšehhi diilist on siiagi jõudnud. Mitte ainult siin rindel, aga ka mujal näeb videosid hävitatud tank T-90-test ehk siis parimad vene üksused töös, mille siiski kiiret kulumist kipub nägema.
Kahjuks suutis vene pool Krasnohorivka linna kirdeservas saada linna sisse ja liikus kahte paralleelset tänavat pidi edasi u 600 m ja hakkas sellega ohustama kogu linna serva kaitset idatiival.
7. Lõunarinne: üks murelik muutus siingi.
Berdjanski suund: vene pool tungis edasi Staromajorski lähedal, saades enda kontrolli alla ala u 4 km laiuselt 1 km sügavusse ning lisaks põldudele ka asulast u 500×300 m. Pisu ootamatu.
Tokmaki suund: ikka sinna Robotõne tapa-alasse kanda maha elusast peast saada üritatakse, aga seni pole õnnestunud. Hallis alas olevad kaitsekraavide süsteemid on ka nii läbi pommitatud, et pole neil enam sügavust ja sestap ka kaitset ei paku ning kõik hooned suht maatasa, sestap kuhugi pidama saada ongi keeruline.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: tavaline kolme rünnaku päev ja rinne muutusteta.
9. Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) paljastas vastuluure abiga Venemaa FSB luurevõrgustiku ja pidas kinni kaks riikliku julgeolekudirektoraadi (SGO) koloneli, keda kahtlustatakse president Vladimir Zelenski mõrvakatse ettevalmistamises.
Mõlemad edastasid Moskvale salajast teavet, lisaks varustas üks agente relvadega, sealhulgas droonide, granaadiheitja RPG-7 mürskude ja miinidega, täpsustas SBU. Läbiotsimisel konfiskeeriti kinnipeetavatelt laskemoona ja muid tõendeid nende osaluse kohta atentaadi korraldamises, lisas talitus. Kolonelid arreteeriti süüdistatuna riigireetmises ja terrorirünnakuks valmistumises. Neid ootab eluaegne vangistus.
SBU luurevõrgu korraldajad nimetasid FSB 5. teenistuse operatiivteabe osakonna 9. direktoraadi töötajad Maksim Mišustini, Dmitri Perlini ja Aleksei Kornevi. Väidetavalt oli nende ülesanne otsida ja värvata presidendi julgeoleku lähedal asuvaid sõjaväelasi, kes võisid ta pantvangi võtta ja tappa. Nad on tegutsenud vähemalt 2022. aasta jaanuarist.
SBU teatel kavatses FSB lisaks Zelenskile kõrvaldada talituse juhi Vassili Maljuki, luure peadirektoraadi (GUR) juhi Kõrõlo Budanovi ja teised Ukraina kõrged ametnikud. Plaan hõlmas ohvri järele luuramist ja seejärel tema asukoha koordinaatide edastamist raketilöögi jaoks. Juhuslikult läheduses viibinud tunnistajad tuli droonidega lõpetada ning seejärel kõrvaldati jäljed teise raketi abil, teatas SBU.
Näiteks Budanovi mõrvakatse plaaniti sooritada enne õigeusu lihavõtteid, kasutades kombineeritud rünnakut hoonele, milles ta sel hetkel viibima pidi. Agendid lootsid saada konkreetset teavet luure peadirektoraadi juhi asukoha kohta värvatud riigijulgeolekuametnikult.
Nagu ütles SBU juht Vassili Maljuk, kontrollis ta isiklikult operatsiooni käiku, et FSB plaanid nurjata. „Terrorirünnak, mis pidi olema kingitus putinile ametisseastumiseks, muutus Venemaa luureteenistuse läbikukkumiseks,” rõhutas ta.
SBU väidab, et hoidis ära Zelenski mõrvakatse teist korda kuu aja jooksul. Varem teatati, et 18. aprillil peeti Poolas kinni vene eriteenistuse agent. SBU teatel kavatses naabervabariigi kodanik koguda ja edastada Moskvale teavet Rzeszow-Jasionka lennujaama turvasüsteemide kohta, et aidata korraldada rünnakut Zelenskile, kui ta Poolasse saabub.
Tänavu 6. märtsil korraldas Venemaa Ukraina presidendi ja Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise linnavisiidi ajal raketirünnaku Odessale. Zelenski nentis, et juhtunu võis olla katse tema elu vastu. 2023. aasta novembri lõpus ütles ta, et alates sõja algusest on nad üritanud teda tappa „vähemalt viis-kuus” korda.
10. putin allkirjastas dekreedi „Vene Föderatsiooni riiklike arengueesmärkide kohta aastani 2030”, milles ta seadis põhiülesanded viiendaks presidendi ametiajaks. kremli kodulehele postitatud dokumendi kohaselt peaks Venemaa 6 aasta pärast jõudma ostujõu pariteedi (PPP) järgi arvutatud SKT-lt maailmas 4. kohale. Samal perioodil peaks investeeringute maht majandusse kasvama „investeerimiskliima pideva paranemise tõttu” 60%, ressurssideta mitteenergia eksport – kaks kolmandikku, põllumajanduslik tootmine – 25% ja selle eksport – 1,5 korda.
Sanktsioonide, tehnoloogilise isolatsiooni ja majanduse militariseerumise tingimustes peaks Venemaa putini dekreedi kohaselt jõudma maailma teadus- ja arendustegevuse 10 parima riigi hulka ning tööstusrobotite kasutamise osas 25 parema hulka.
Samuti nõuab putin määruses, et 2030. aastaks peaks riiki ilmuma kodumaised kõrgtehnoloogilised kaubad, mille turuosa suureneks 1,5 korda. putin nõuab majanduse ressursivaba sektori lisandväärtuse suurendamist 40% võrra ja vastupidi importkaupade osakaalu vähendamist poelettidel 17%-ni – madalaimale tasemele alates NSV Liidu aegadest.
putini dekreedi kohaselt peaks Venemaal kasvama ka aktsiaturg (selle kapitalisatsiooni kästakse suurendada 66%-lt 75%-le SKT-st) ning Venemaa kodanikud peaksid saama rikkamaks. Dokumendis öeldakse, et „tagatakse elanike sissetulekute jätkusuutlik kasv ja inflatsioonimäärast mitte madalam pensionide tase”. Määruse kohaselt tuleb vaesuse tase 2030. aastaks langetada 7 protsendini ja lasterikaste perede seas 12 protsendini. Selle saavutamiseks nõuab putin miinimumpalga kahekordistamist – 2030. aastaks 35 tuhande rublani (350 euroni).
Venemaa kodanikud peaksid presidendi dekreedist tulenevalt olema laste saamisel aktiivsemad ja mitte mõtlema riigist lahkumisele: summaarne sündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) vajab tõstmist 1,6-lt 1,8-le; eneseteostusse uskuvate noorte osakaal on Venemaal kuni 85%.
Aastaks 2030 tuleb putini dekreedi kohaselt Venemaal luua tingimused „harmooniliselt arenenud, patriootliku ja sotsiaalselt vastutustundliku indiviidi harimiseks”. Selleks peaks 6 aasta pärast 70% riigi rahastatavast kultuurisisust olema suunatud selliste „traditsiooniliste vaimsete ja moraalsete väärtuste” edendamisele ja 12 aasta pärast – 80%.
2018. aastal, alustades oma neljandat ametiaega, kirjutas putin alla samalaadsele dekreedile, mille alusel koostati ja kinnitati „Riiklike arengueesmärkide saavutamise kava”. 2024. aastaks nõuti SKP suurendamist 12,5%, vaesuse taseme alandamist 6,5%-ni, investeeringute suurendamist majandusse 25%-ni SKT-st ja rahvastiku loomuliku kahanemise peatamist.
Kõik need eesmärgid ebaõnnestusid. Venemaa majandus kasvas planeeritust veerandi võrra vähem (9,5%), Rosstati andmetel jääb allapoole vaesuspiiri 9,3% elanikkonnast (13,5 miljonit inimest), investeeringute maht ei kasvanud, vaid vähenes (21,4%-lt aastal 2017. aastal 19,7%ni 2022. aastal).
Rahvastiku loomulik kahanemine Venemaal aastatel 2018–2023. jõudis 3,4 miljoni inimeseni ja jätkub Rosstati demograafilise põhiprognoosi järgi ka järgmistel aastakümnetel: 2024.–2046. Sündimust ületava suremuse tõttu kaotab riik veel 12,7 miljonit kodanikku.
11. Lennukitootja Irkut ostis aastatel 2022–2023 tagasi oma välispartneritelt varem neile tarnitud sõjavarustust ligi poole miljardi dollari väärtuses, sai Moscow Times teada pärast Venemaa tollistatistika andmete analüüsi. Sellised tehingud algasid juba 2021. aastal ja viimase kolme aasta jooksul on nende kogusumma ületanud 900 miljonit dollarit.
Irkut, mis eelmisel suvel nimetati ümber Jakovleviks, kuulub United Aircraft Corporation Rosteci koosseisu ja toodab mitmeotstarbelisi hävitajaid Su-30 ja lahinglennukeid Yak-130, samuti tsiviillennukeid SSJ-100, MS-21, Tu-214. , Il-96, Il-114. Tehased asuvad Irkutskis, Voronežis ja Uljanovskis.
Irkuti peamist sõjalennukit, hävitajat Su-30 kasutatakse aktiivselt sõjas Ukrainaga. Eelkõige pakuvad seda tüüpi lennukid kaitset sõjaväe lennuhelikopteritele ning pommi- ja ründelennukitele nende rünnakute ajal, teatas kaitseministeerium. Sõjalise tasakaalu andmetel oli Venemaal 2024. aastaks 124 erineva modifikatsiooniga hävitajat Su-30. Oryxi hinnangul oli Venemaa 2024. aasta alguses Ukrainas kaotanud 11 seda tüüpi lennukit ning kokku on sõja algusest saadik kaotanud üle 70 sõjalennuki.
Irkut ostis välismaalt oma sõjavarustust kõrghetk aastal 2021, mil ta kulutas selleks 581 miljonit dollarit. 2022. aastal ulatus import 322,3 miljoni dollarini, 2023. aastal 95,1 miljoni dollarini. Enamasti tagastati sõjalennukite tootmisel kasutatud komponendid – radarseadmed ja programmeeritavad kontrollerid. Enamiku kaupade konkreetsed nimetused on deklaratsioonides peidetud kui „sõjavarustus”.
„Vene sõjatööstuskompleks on võimeline tootma vaid kümneid lahingulennukeid, see tähendab Su-30, Su-34 ja Su-35. See on iga lennuki pikaajaline ehitamine, see on suur raha, on kõikvõimalikud kitsaskohad, kus olulisi komponente väga kiiresti toota ei saa,” selgitab sõjaanalüütik David Sharp Irkuti tehingute võimalikke põhjuseid.
Lisaks Irkutile ostis sõjatehnikat välismaalt 2021–2023 aastatel ostis NPO Mašinostroenije (toodab rakette) ja NPP Automated Measuring Complexes (toodab mõõteseadmeid ja navigatsioonisüsteeme), millest igaüks impordib seadmeid 25 miljoni dollari väärtuses. Kokku on alates 2021. aastast sellistele tehingutele kulutatud veidi üle miljardi dollari.
Müüjad olid Aasia ja Aafrika riigid, kes olid varem aktiivselt Venemaalt relvi ostnud: Bangladesh (352 miljonit dollarit), Alžeeria (255 miljonit dollarit), Myanmar (150 miljonit dollarit), Vietnam (63 miljonit dollarit), Laos (89 miljonit dollarit) ja Malaisia (14 miljonit dollarit).
Aastatel 2013–2016 tarnis Rosoboronexport Bangladeshi helikoptereid Mi-17, lahingõppelennukeid Yak-130 ja soomusmasinaid. 2018. aastal sõlmiti leping ka Mi-171Sh helikopterite tarnimiseks. Alžeeria ja Vietnam on Stockholmi Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) andmetel viimastel aastatel olnud Venemaa sõjavarustuse peamised importijad. Aastatel 1991–2016 ostis Alžeeria Venemaalt relvi umbes 10 miljardi dollari väärtuses. Vietnam 2012–2016 importis Venemaalt relvi rohkem kui 3,5 miljardi dollari väärtuses. Venemaa tarnis Myanmarile hävitajaid MiG-29, lahingtreenereid Jak-130, helikoptereid Mi-24 ja hävitajaid Su-30.
„See meetod on üsna alandav. Peate ühendust võtma nendega, kellele selle müüsite, pakkuma raha, mis võib olla suurem, kui samad riigid Venemaale maksid ja lubama veel mingeid asju. Kõik selleks, et kiiresti kätte saada, mida vajate. Kõik see viitab pehmelt öeldes probleemidele,” ütleb Sharp.
SIPRI hinnangul langes Venemaa relvaeksport aastatel 2014–2018 ja 2019–2023 53% ning Venemaa kaotas Prantsusmaale suunatud relvatarnete osas maailmas teise koha. Kui 2019. aastal eksportis Venemaa „märgatavas mahus relvi” 31 riiki, siis 2023. aastal – 12 riiki. Aasia ja Okeaania riigid moodustavad 68% Venemaa relvaekspordi kogumahust, millest 34% Indiasse, 21% Hiinasse ja 7,5% Egiptusesse. 2023. aastal lõpetas Venemaa ametlikult relvade tarnimise riikidele, kes võiksid need Ukrainale üle anda, ning kehtestas ka mürskude ja padrunite ekspordikeelu.
12. Rohkem kui aasta kestnud läbirääkimised Indiaga Venemaa nafta eest riiki takerdunud miljardite ruupiate saatuse üle lõppesid kremli jaoks fiaskoga. Ühtegi Moskva propageeritud varianti ei rakendatud kunagi. Ja otsustati, et Venemaa ettevõtete raha jääb Indiasse, vahendab Hundu Businessline viidates kõrgemale teadlikule allikale.
Kinnijäänud ruupiatulu, mis oli hinnanguliselt miljardeid dollareid, investeeritakse India majandusse, ütles ta. Venemaa pangad, kes on avanud arved India valuutas, sealhulgas Rosbank ja Gazprombank, võivad investeerida ruupiaid väärtpaberitesse, aga ka suurtesse investeerimisprojektidesse.
Nafta ruupiate kogunemine jätkub, kuid Venemaa ei ürita neid enam riigist välja tuua, räägib Businessline’ile allikas. Kaaluti ruupiate ja Hiina jüaani või AÜE dirhamide konverteerimise võimalusi, kuid nüüd on India valuuta „investeeritud kasumiga”, ütles väljaande allikas. Vene rahaga rahastatud projektide hulgas on Vande Bharati raudteede rongide ehitamine.
Esialgu lootsid Venemaa võimud, et India keskpank lubab ruupiad välja võtta ja kaubelda nendega Moskva börsil – börsi äriarenduse tegevdirektor Kirill Pestov rääkis sellest juba 2023. aasta märtsis.
Teine võimalus oli kasutada naftaruupiaid India kaupade ostmiseks. 2022. aasta novembris sõitis vene ametnike delegatsioon New Delhisse ja esitas nimekirja umbes 500 kaubast, mida India võiks Venemaa Föderatsioonile müüa. Siia kuulusid kolvid, õlipumbad, süütepoolid, kaitserauad, tekstiilitööstuse seadmed, sealhulgas niidid ja värvained, samuti ligi 200 metallurgia toodet. Kordusvisiit toimus 2023. aasta jaanuaris, kuid protsessi ei õnnestunud käivitada.
Sõja algusest saadik Venemaa nafta importi 33 korda suurendanud ja Venemaa naftakompaniide suuruselt teiseks kliendiks saades India Venemaale kaupu siiani praktiliselt ei tarni. Selle eksport 2023.–2024. ulatus vaid 4,26 miljardi dollarini, import Venemaalt aga 61,44 miljardi dollarini.
See tekitab vastastikuses kaubanduses hiiglasliku tasakaalustamatuse, mis tuleb sanktsioonide tõttu läbi viia maailma valuutadest mööda minnes. Selle tulemusena koguvad Venemaa ettevõtted India kontodele ruupiaid kiirusega 3 miljardit dollarit kuus, hindas Bloomberg Economics varem.
Reutersi Venemaa pangandusringkondade allika sõnul ulatus „kinnijäänud” summa eelmise aasta augusti seisuga 39 miljardi dollarini, mis on peaaegu kümnendik Venemaa majanduse aastasest eksporditulust. Venemaa võimud väitsid, et summa oli oluliselt väiksem, kuid ei esitanud konkreetseid arve.
Venemaa eksportijate kontodel olevad ruupiates olevad saldod on ekspordimahtude suhtes ebaolulised, ütles Vene Föderatsiooni Keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin eelmise aasta septembris.
13. Eelmisel aastal taotles EL-i riikides asüüli umbes 19 tuhat venelast, mis oli viimase seitsme aasta rekord. Antud juhul räägime ainult nendest Venemaa kodanikest, kes esimest korda varjupaika palusid. Eurostati andmetel taotles 2023. aastal EL-i liikmesriikide võimudelt esimest korda asüüli vähemalt 18 820 venelast, märkis Verstka. See on rekord alates 2016. aastast, mil Euroopas taotles varjupaika 22 930 Venemaa kodanikku, kellest enamik olid Tšetšeenia elanikud, kes põgenesid Venemaalt vabariigis toimunud massirepressioonide tõttu.
Seejärel ei ületanud venelastelt kolme aasta jooksul varjupaigataotluste arv Euroopas 12,5 tuhat ning COVID-19 pandeemia ajal aastatel 2020 ja 2021 langes see alla 5,5 tuhande 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, kasvas selliste taotluste arv järsult – 13,3 tuhandeni.
Suhtumine Venemaalt Venemaalt põgenevatesse kodanikesse ei ole kõigis EL-i riikides ühesugune. Kõige keerulisemad kohad pagulasstaatuse saamiseks on Balti riikides, Soomes ja Tšehhis. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles pärast 2022. aasta septembris Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni, et Leedu ei paku varjupaika neile, kes lihtsalt põgenevad vastutuse eest, märkides, et „venelased peavad jääma ja võitlema putini vastu”. Kõige sagedamini taotlesid 2023. aastal Saksamaalt asüüli Venemaa kodanikud – 7655 taotlust. Teisel kohal on Prantsusmaa 4125 taotlusega ja kolmandal kohal Hispaania (1615).
Venelased ei põgene aga ainult Euroopasse. Näiteks 2022. eelarveaasta jooksul (1. oktoobrist 30. septembrini) peeti USA lõunapiiril kinni 21 763 Venemaa kodanikku – seda on 47 korda rohkem kui 2020. aastal ja oktoobris 2022, kui Venemaal toimus mobilisatsioon, hõlmas ebaseaduslike migrantidega töötamise süsteem peaaegu 4 tuhat venelast, võrreldes 467-ga kogu 2020. aastal. Eelmise aasta jaanuaris lõpetasid Mehhiko võimud seoses kasvava migrantide vooluga USA-sse mõne riigi kodanike, sealhulgas venelaste riiki lubamise.
Pärast Ukraina sõja puhkemist ja mobilisatsiooni koges Venemaal uus väljarände laine, mis sai rekordiks pärast NSV Liidu lagunemist. Alfa panga andmetel võib ainuüksi 2022. aasta üheksa kuuga Vene Föderatsioonist lahkuda 1,1 miljonit inimest. Enamik neist läks Gruusiasse ja Kasahstani.
14. Peterburis asuva Balti Riikliku Tehnikaülikooli „Voenmech” üliõpilased suunatakse praktikale sõjaväeettevõtetesse LLC „Special Technology Center”, JSC „Research Institute of Command Devices” ja JSC „Research and Production Enterprise Radar mms”, kus nad on sunnitud sõlmima töölepinguid ja riigisaladusele juurdepääsu dokumente. Sellest rääkisid Grozaga vesteldes ülikooli tudengid.
Noored peavad riigisaladusele juurdepääsu dokumentide täitmisel esitama oma isikuandmed, sealhulgas andmed välisreiside kohta ja teavet oma lähimate sugulaste kohta. Õpilastele ei öelda, mida nad tootmises tegema hakkavad, kuid nad ise usuvad, et töö hõlmab droonide ja muu sõjatehnika kokkupanemist. Selle eest lubatakse neile palka 60 tuhat rubla (600 eurot). Õpilased kurdavad, et kui nad keelduvad, ähvardatakse neid „praktikavõla pärast” väljaheitmisega.
See juhtum pole Venemaal viimasel ajal esimene kord, kui noori inimesi kaitsetööstuse ettevõtetesse tööle sundida üritatakse. Nii kuulutasid Tatarstani võimud aprillis välja uue noorte tööhõive edendamise programmi, mille kohaselt plaanib piirkond meelitada sõjatööstuskompleksi ettevõtetesse tööle noori alates 14. eluaastast: alaealiste leidmist lihtsustatakse ja neil lubatakse koolist vabal ajal tehastes töötada. Möödunud aastal valmistas Vabariigi Riigivolikogu ette tööseadustiku muutmise eelnõu, mis lubab alates 16. eluaastast noorukite töötada ohtlikes tööstusharudes. Veebruaris tegi Alabuga SEZi peadirektor Timur Šagivalejev ettepaneku viia päevase õppe üliõpilased üle kaugõppesse, et neil jääks päevasel ajal aega ettevõtetes töötada.
2022. aasta augustis lubas Venemaa valitsus sõjatööstuskompleksi ja kõigi riigikaitsekorraldusi andvate ettevõtete töötajatel ilma nende nõusolekuta ületunnitöö tegemist. Määruse järgi võib lisatöö kesta kuni 4 tundi päevas. Samal ajal sai ettevõtte juhtkond õiguse muuta oma äranägemise järgi töötajate graafikuid, samuti töötajaid puhkuselt tagasi kutsuda.
Seejärel teatas riigiduuma, et see resolutsioon võeti vastu Ukraina sõja tõttu. Tööstuskomisjoni esimees Vladimir Gutenev märkis, et kui Venemaa kaitsetööstus ei suuda kõiki riigi vajadusi rahuldada, peaks võimudel olema võimalik „vastuvõetud määruste alusel meelitada piiratud arv inimesi koolivälisele tööle”.
15. Venemaa eriteenistused jätkavad tööd demokraatliku maailma „õõnestamise” nimel, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi esindaja Andri Jusov saates Svoboda Ranok. Nii kommenteeris ta Financial Timesi raportit, mis kirjutas, et kreml valmistub aktiivselt sabotaažiks Euroopas. FT ajakirjanikud kirjutasid 5. mail Euroopa luureteenistustele viidates, et Venemaa kavatseb EL-i riike saboteerida. Eeldatavasti võivad need olla plahvatused, tulekahjud ja muud infrastruktuuri kahjustused.
Väljaanne toetas neid väiteid näidetega: Suurbritannias süüdati Ukrainale mõeldud humanitaarabi ladu, Rootsis juhtus rida raudteeõnnetusi, Tšehhis üritati kahjustada raudtee signalisatsiooni, Eestis toimus rünnak siseministri autole, Saksamaal hoiti ära rünnak sõjaväe- ja logistikaobjektide vastu
Küsimusele, kas Ukraina luure teab sellest midagi, vastas Jusov jaatavalt. GUR-i esindaja rõhutas, et „üksikuid meediasõnumeid ei ole täiesti kohane kommenteerida”, kuid midagi võib välja öelda: Venemaa eriteenistused jätkavad oma võrgu ülesehitamist, peatamata oma tegevust välismaal. „Selle operatsiooni eesmärk on destabiliseerida olukord Euro-Atlandi kogukonnas, üksikutes riikides, mõjutada nende riikide valitsusi, diskrediteerida Ukrainat ja nõrgestada Ukraina-meelset koalitsiooni ning nõrgestada kogu vaba demokraatlikku maailma tervikuna,” ütles Jusov.
Seetõttu resümeeris ta, et FT info „pole uudis” ja kõike jälgib ka Ukraina. Enne täiemahulist sissetungi oli Venemaa aastaid saboteerinud Ukraina ja selle tarnijate laskemoonaladusid ja arsenale Ida-Euroopas.
16. Lühiuudised
Ukraina pääses Eurovisooni lauluvõistlusel finaali.
ÜRO toel loodud sõltumatu Rahvusvaheline Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) ei leidnud ühtegi tõendit selle kohta, et ükski osapool oleks kasutanud keemiarelvi Venemaa sõjas Ukraina vastu. See on kirjas organisatsiooni avalduses.
Itaalia valitsus teatas, et kõik relvad, mida riik Ukraina relvajõududele annab, on mõeldud kasutamiseks ainult Ukraina piirides.
Euroopa Liit on välja pakkunud plaani kasutada Venemaa külmutatud varade kasumit Ukrainale relvade ostmiseks, kusjuures neutraalsetel riikidel on võimalus anda selle asemel mittesõjalist abi. Ettepanekut kavatsevad arutada ELi saadikud, lootes jõuda kokkuleppele Ukraina rahastamise vabastamiseks. Riigid, kes on sõjalise abi vastu nagu Ungari, Slovakkia, Austria, Malta, Küpros ja Iirimaa võivad selle asemel valida humanitaarabi andmise.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
