Sõja ülevaade: 806. päev – 146 vene rünnakut, üks muret tegev edenemine
Avaldatud: 9 mai, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. mai 2024:
146 vene poole rünnakut kipub sinna rekordite kanti, üks muret tegev vene poole edenemine Siverski suunal, Pervomaiske juures paar väikest vene poole sammu edasi ja Staromajorske suunal osa kaotatud possasid Ukraina tagasi sai ning kõike ikka kaela sajab ja Venemaal järgmine naftarajatis pihta sai.
1. Iga öö ja päev ja ikka kõike ning +110.
2. Krasnodari kandis järgmine naftabaas pihta sai.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
4. Siversk: läks tugevamaks vene poole surumiseks Siverski poole ja kahjuks ka edeneti.
5. Bahmut: njah, kuidagi liiga rahulik on Tšassiv Jari juures.
6. Donetsk: vaid Pervomaiske ümber sammhaaval vene pool edenes.
7. Lõunarinne: Staromajorske juures pisu Ukraina kaotatud possasid tagasi sai.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa siseministeerium ähvardas ukrainlasi Venemaalt massilise väljasaatmisega.
10. šoigu asetäitjat süüdistatakse miljardi rubla väärtuses altkäemaksu võtmises.
11. Venemaa siseministeerium ennustas kuritegevuse rekordilist kasvu 15 aastas.
12. Natsionaliseerimine jätkub.
13. Kuidas Venemaa Venemaad pommitab.
14. putin andis korralduse videomängude tsenseerimiseks.
15. Sergei Šelini (sotsiaal- ja majandusanalüütik) sulest lugu „putini tee: mida räägivad trendid”.
16. Lühiuudised
1. Eile öösel õnnestus alla tulistada 71% Venemaa poolt välja lastud rakettidest (55-st 39) ja droonidest 95% (21-st 20). Rünnaku tagajärjel piirati paljus paigus veelgi elektri kasutamist ning lisandus kohti, kus see enam niipea kahjuks võimalik polegi.
Täna öösel ründas vaenlane Tšauda neemelt (Krimm) 20 Shahed tüüpi ründedrooniga. Odessas hävitati 17 ründedroonid ja kahjuks olid ka mõned tabamused.
110 räägib enda eest ja Harkivi kant ikka ööpäevases sajus.
2. Ööl vastu 9. maid teatasid vene propagandakanalid väidetavast Ukraina droonide rünnakust Venemaa Föderatsiooni Krasnodari territooriumil Anapa lähedal asuvas Jurovka külas asuvale naftatöötlemistehasele, mida hiljem kinnitasid ka kohalikud võimud. Propagandistide viidatud Jurovka elanike sõnul toimusid plahvatused kella 02.00 paiku ja kestsid kuni kella 03.00-ni. Seejärel kinnitas Krasnodari oblasti operatiivstaap droonirünnakut Slavjanski naftatöötlemistehasele. „Umbes kuus drooni toodi alla, kuid mitmed kukkusid naftabaasi territooriumile. Selle tagajärjel tekkis tulekahju ja sai kannatada mitu mahutit,” seisab teates. Operatiivstaabi teatel hukkus rünnaku tagajärjel väidetavalt üks inimene.
Vene propagandaressursid teatasid tänaöisest Belgorodi linnas toimunud plahvatustest ja sellele järgnenud tulekahjudest. Kohalikud võimud avaldasid hommikul tabamuste tagajärjed ja teatasid väidetavalt kaheksast ohvrist. Belgorodi jälgivate Telegrami kanalite andmetel kõlas õhuhäire linnas ja piirkonnas terve öö: 00.54-04.00 kohaliku aja järgi. Kella 03.20 paiku hakkasid venelased avaldama fotosid ja videoid, mis näitavad tulekahjusid Belgorodi elurajoonides. Propagandistid väidavad, et need on droonirünnaku tagajärjed. Nad rääkisid, et linnas süttisid autod ja majadel purunesid aknad.
Piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas kella 6 paiku, et väidetavalt tabati korterelamuid ja autosid, vigastada sai kaheksa inimest: seitse täiskasvanut ja üks laps. „Linnas leiti mürskude tagajärjel erinevaid purustusi 19 kortermaja 34 korterist, ühest eraelamust ja 37 sõidukist,” kirjutas ta.
Ikka tuleb droonivideosid, kuidas Ukraina hävitab teisel pool piiri vene seire- ja kaudtuleseadmeid.
3. Kupiansk-Kreminna: 27 vene poole rünnakut tervel rindel ja ei muhvigi. Ka vene blogijate eduteateid edenemistest tuvastada ei suutnud.
vene pool on tõstnud rünnakutesurvet Kreminnast edeleas asuvas suures metsa-alas, et tiivata Ternõ suunda lõunast aga seni see edu pole toonud.
4. Siversk: vene pool asus siiski suuremale pealetungile (kuigi seni lootsin, et pigem Ukraina üksuste sidumine). Võimalik, et vene pool leidis Ukraina kaitses nõrkuse ja seda ära kasutas, millest annab ka aimu Deep State portaali uudis vene poole edenemisest Vesele piirkonnas:
Kahjuks on olukord keeruline ja kipub hullemaks muutuma vaenlase tugeva surve tõttu. Kogu lõigul Rozdolivkast Belohorivkani (L) üritavad moskvalased kaitseväe positsioonidest läbi murda. Eelkõige on vaenlane koondanud õhudessantdiviisi üksused ja on viimasel ajal aktiivselt edasi liikunud Vesele rajoonis, liikudes mööda raudteed külast ida pool. Toimus ühe üksuse läbimurre, mis ammendas oma ressursid üsna pika kaitseperioodi jooksul. Ja üleüldse on brigaad, kes on sealkandis rotatsioonideta üle aasta seisnud, oma jõudude piiril. Rünnakukatseid on ka Bilogorivka (L), Zolotarivka ja Verhnokamianka piirkonnas. Katsapid üritavad läbi murda Siverski linna, et edasiseks edasiliikumiseks ära lõigata Siversky äär, eelkõige siseneda kaitseväe tagalasse Serebrjani metsamajandisse, mida nad teha ei saa. Vaenlase põhijõud on jalavägi, kellega nad sõna otseses mõttes ründavad Ukraina sõjaväe positsioone. Lahingud selles vallas on väga dünaamilised, positsioonid vahelduvad käest kätte ning moskvalased ei kaota võimalust esitleda iga ajutist positsiooni hõivamist meedias kui „suurt” läbimurret.
Edenemine oli u 8 km laial alal ja kuni 1 km ja põhi kandvaks teljeks on Siverski poole suunduv raudtee ning linnani jääb u 9 km.
5. Bahmut: Tšassiv Jari suunas kuidagi vaikne, mõned rünnakud siiski Klisiivka ja Andriivka juures olid, rinne muutusteta.
6. Donetsk: 56 rünnakut kogu rindel. Avdiivkast põhjas-loodes rünnakud jätkusid samaaegselt nii lennunduse kui kaudtulega massiliselt rinnet ja rinde sügavusse u 20 km tuld andes. Miks eile see muutusi rindejoones ei toonud ei teagi, pisu küll pidi seoses tugeva pommirahega mõnedelt eesmistelt possadelt Ukraina võitlejad lahkuma, kuid vene poole edenemisi see kaasa ei toonud ehk siis hall ala laienes.
Pervomaiske ümber siiski mitu põllulappi veekogude joonest idas vene pool täiendavalt hõivas, aga ei miskit muret tekitavat ja ühe metsariba põldude vahel asulast lõunas hõivas.
Krasnohorivka linna juures kasvab nn vene kilpkonn tankide arv ja kipuvad isegi kuni 5-stes kolonnides linna sisse jõuda, seni siiski edutult.
Ukraina M2A2 Bradley IFV 47. mehhaniseeritud brigaadist võtab vastu Venemaa tanki T-80, tabab ja hävitab selle tankitõrjeraketiga TOW.
7. Lõunarinne: pisu tuli vene poole kurtmist, et kobarmoon ja droonid liiga teevad.
Berdjanski suund: Staromajorske juures suutis Ukraina eile mõned üleeile kaotatud possad tagasi saada kuigi vene poole uusi rünnakuid olla kokku u 19 ehk siitki suunalt kipub vene poole surve tõusma ja selleks vist hoogu andis üleeilne edenemine.
Tokmaki suund: tapa-ala töötab ja rinne muutusteta. Vene blogija andis teada, et pisu olla tõusnud Ukraina aktiivsus Verbove suunal.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Ukraina neljast vene poole edutust rünnakust teada andis ja jätkuvalt kumab mõne vene blogija ridade vahelt ahastust, et miks ei suudeta…eks kõik Ukraina droonide kaela aetakse.
9. Venemaal ja okupeeritud piirkondades elavad Ukraina kodanikud saadetakse väljasaatmisele, kui nad ei saa „rohelist kaarti”, teatas siseministeerium viitega Vene Föderatsiooni putini dekreedile. Dokument väljastatakse pärast isiku sõrmejälgede esitamist, foto tegemist ja tervisekontrolli läbimist. Kõik see tuleb teha 31. detsembriks 2024. Neid, kel „rohelist kaarti” pole, hakatakse jaanuarist välja saatma. Ülejäänud saavad jääda Venemaale määramata ajaks ja töötada selle territooriumil ilma lubadeta.
Siseministeerium selgitas, et see kord ei kehti endiste kinnipeetavate, riigi või avaliku julgeoleku ohtu kujutavate kodanike ning võltsitud dokumente esitanud või valeandmeid esitanud isikute suhtes.
Samuti kehtib tähtajatu keeld välja saata nelja annekteeritud piirkonna territooriumil elavaid Ukraina kodanikke, kes ei ole taotlenud Venemaa passe, lisaks isikud, kes kujutavad ohtu riigi või avalikule julgeolekule.
Samas tunnistatakse putini määruse kohaselt „välismaalasteks” isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikide, samuti Hersoni ja Zaporožje oblastite elanikud, kellel ei ole Venemaa kodakondsust ja kes peavad saama passi. Siseministeerium pikendas nende elamislubasid ja alalise elamistunnistusi nende olemasolevate (sh aegunud) dokumentide alusel kuni 31. detsembrini 2024 (kaasa arvatud). Ka ajutiselt okupeeritud piirkondade territooriumil viibivad välismaalased saavad seal viibida ilma sanktsioonideta aasta lõpuni.
2023. aasta septembris lubas putin aegunud dokumentidega ukrainlastel Venemaale siseneda. Riiki pääsevad nad aga vaid läbi Šeremetjevo lennujaama ja Pihkva oblastis asuva Ludonka kontrollpunkti. Vastavad piirangud kehtestas valitsus oktoobris. Need puudutavad Ukraina üle 14-aastaseid kodanikke, kes on pärit kolmandatest riikidest.
Neljas annekteeritud piirkonnas asuvad ukrainlased saavad Venemaale siseneda nende subjektide ja naaberterritooriumide vahelisel halduspiiril asuvate kontrollpunktide kaudu.
10. Altkäemaksu suurus, mille kaitseministri asetäitja Timur Ivanov sai uurijate hinnangul, on 1,125 miljardit rubla (11,25 miljonit eurot), ütles tema advokaat Murad Musajev TASS-ile. „See ilmneb töö ja sellele kulunud materjalide maksumusena. Kriminaalasi on seotud ehitusega. Väidetavalt ehitasid teatud kaitseministeeriumi töövõtjad Ivanovile teatud rajatisi,” täpsustas ta.Musajev kinnitas, et Ivanov tagandati ametist. Ta seostas Ivanovi kriminaalvastutusele võtmise „umbes aasta tagasi ilmunud meediainfoga”. Võib-olla on jutt Aleksei Navalnõi korruptsioonivastase fondi (FBK) uurimisest, mis avaldati 2022. aasta detsembris.
Kolmapäeval, 8. mail jättis Moskva linnakohus Ivanovi kaebuse kinnipidamise kohta rahuldamata. Kaitse palus koduarestis süüdistatava toimetada Povarskaja tänaval asuvasse 300-meetrisesse korterisse või Rublevskoje Šosse majja, kuid kohus jättis ta Lefortovo eeluurimisvanglasse, kus talle eraldati kahekohaline kamber. Kohtumine toimus kinniste uste taga, advokaat tõi aseministrile neli pakki autasusid. Kohus jättis vahi alla ka teise asjaga seotud isiku – ANO SK Red Stars peadirektori ja asutaja Sergei Borodini, keda meedia nimetab Ivanovi usaldusisikuks ja rahakotiks.
šoigu asetäitja peeti kinni 23. aprillil otse oma töökohal. Järgmisel päeval vahistas Moskva Basmannõi kohus ta kaheks kuuks suures altkäemaksu võtmises süüdistatuna (kriminaalkoodeksi artikli 290 6. osa). Uurijate sõnul aitas ta töövõtjatel saada kaitseministeeriumilt lepinguid vastutasuks tasuta ehitus- ja remonditööde eest nende objektidel. šoigu tagandas 24. aprillil Ivanovi kaitseministri asetäitja ametikohalt, mida ta täitis alates 2016. aasta maist ja juhtis kõiki sõjalise osakonna suuremaid ehitusprojekte. Nüüd ähvardab endist ametnikku 8-15-aastane vanglakaristus, ta ei ole end süüdi tunnistanud.
Financial Timesi allikad väitsid, et Ivanovi vahistamise sanktsioneeris putin isiklikult, et nõrgestada kaitseministeeriumi ja šoigu positsioone, mis tugevdati pärast Wagneri ERK juhi prigožini surma. putin kartis, et mõni tema eliidi fraktsioon saavutab liiga palju mõju, ütlesid allikad ja ta ei tundnud erilist muret korruptsiooni pärast.
2022. aasta lõpus avaldas FBK uurimise Ivanovi ja tema endise naise Svetlana Zahharova (Maniovitš) luksusliku elu kohta. Materjalis öeldi, et paarile kuulub kallis kinnisvara, sealhulgas datša Rubljovkal (1 miljard rubla), aadlimõis Moskva kesklinnas (600 miljonit rubla) ja kinnistu Tveri oblastis (2 miljardit rubla). Lisaks kuulub Ivanovile elamu pindalaga 1,5 tuhat m² ja rohkem kui tosin autot, sealhulgas haruldane limusiin ZIS-110 hinnangulise väärtusega 18 miljonit rubla – sama, milega Jossif Stalin ja kõrgeim juhtkond NSVL sõitis.
Samuti selgitas FBK välja, et aastatel 2010–2018 rentisid Ivanov ja Zahharova igal suvel Cote d’Azuril villasid ning kulutasid ainuüksi Saint-Tropez’s üürikorteritele vähemalt 850 tuhat eurot. Samal ajal maksid nende eest arveid teised inimesed ja ettevõtted.
11. Venemaa siseministeerium prognoosib kuritegevuse olukorra halvenemist 2024. aastal. Eriti raskete kuritegude arv võib kujuneda viimase 15 aasta kõrgeimaks, ületades 152 tuhande piiri, selgub Layout’i analüüsitud siseministeeriumi teadusinstituudi prognoosist. Eriti raskete kuritegude arv hakkas kasvama 2022. aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Peaprokurör Igor Krasnov ütles, et siis kasvas see näitaja 9,4%, ligi 125 tuhandeni. 2023. aastal on politsei registreerinud juba üle 142 tuhande eriti raske kuriteo, mille prognoos on 133 tuhat. Nüüd ootab siseministeerium kasvuks 7%.
Venemaa kuritegevuse olukorda mõjutavad tegurid olid Siseministeeriumi Teadusuuringute Instituut Ukraina sõda ja selle tagajärjed. Eelkõige juhtisid analüütikud tähelepanu riskidele, mis on seotud relvade musta turu mahu suurenemise ja Wagneri PMC ja kaitseministeeriumi poolt värvatud endiste vangide tagasitulekuga. Siseministeerium pööras erilist tähelepanu projekti „Tee koju” raames mobiliseeritud abikaasade tegevusele. Analüütikute sõnul võib see olla destabiliseeriv tegur, sealhulgas seetõttu, et seda liikumist „kontrollivad väidetavalt välisriigi luureteenistused”.
Lisaks süveneb prognoosi kohaselt kuritegevuse olukord sanktsioonide, venelaste vaesuse ja võlakoormuse, inflatsiooni kasvu ning kõrge alkoholismi tõttu. Teiste riskitegurite hulka kuuluvad rahvustevahelised konfliktid, sõda Lähis-Idas, kommunaalteenustega seotud õnnetused ja poliitik Aleksei Navalnõi surm.
Siseministeerium registreeris 2023. aastal terrorikuritegude, inimröövide, tänavamõrvade, vägistamiste ja peksmiste arvu kasvu. Migrandid panid toime kolmandiku võrra rohkem eriti raskeid kuritegusid kui 2022. aastal. Aktiivsemad olid ka organiseeritud kuritegelikud grupeeringud (+18%).
Analüütikute hinnangul jääb mõrvade, vägistamiste ja raskete kehavigastuste juhtumite arv ligikaudu 2023. aasta tasemele, kuid rohkem on sabotaaži-, narko-, terrori-, äärmuskuritegusid ja varavastaseid kuritegusid. Siseministeerium prognoosib ka organiseeritud kuritegevuse kasvu ja rahvustevahelistest suhetest ajendatud kuritegude arvu kasvu seoses suurenenud migrantidevastase meeleoluga.
Üldiselt registreeriti siseministeeriumi andmetel 2023. aastal Venemaal 12 aasta jooksul suurim arv raskeid ja eriti raskeid kuritegusid – 579 089 antireitingu liidrid olid Moskva (50 196), Moskva piirkond (22 212). ja Krasnodari territoorium (21 671). Eristus ka Ukrainaga piirnev Belgorodi piirkond, kus avastati 5614 rasket ja eriti rasket kuritegu, mis oli kõrgeim näitaja alates vähemalt 2010. aastast.
Varem hoiatas riigiduuma kuritegevuse suurenemise eest pärast Ukrainaga sõjas osalejate naasmist. „Kuskil võib-olla kuritegevuse olukord suureneb. Inimesed naasevad SVO-st („sõjaline erioperatsioon”). Keegi oli näiteks sõjas. Mõned neist läksid korrigeerimise teele, teised aga mitte,” ütles Ühtse Venemaa asetäitja Maksim Ivanov.
Sõjast osavõtjaid on juba praegu regulaarselt kuriteoteadetes kirjas. 11. märtsil peeti Kurgani oblastis kinni endine vang Ivan Kalinin, kes värvati rindele ja kellele Vladimir Putin hiljem armu andis, süüdistatuna 7-aastase tüdruku vägistamises. 25. veebruaril tappis sõjast naasnud Nikita Sidorov Tšeljabinskis oma eksnaise oma kolmeaastase poja silme all. Ta tabati teolt ja saadeti eeluurimisvanglasse. Teine sissetungis osaleja, Wagneri PMC endine palgasõdur, murdis oma eksabikaasa silmakoopad, kuid tõi kohtusse medali „Bahmuti võtmise eest” ja pääses vaid 5 tuhande rubla suuruse trahviga.
12. Venemaa võimud jätkavad oma kurssi suurte eraettevõtete varade hiiliva natsionaliseerimise suunas, hoolimata putini kinnitusest, et 1990. aastate erastamise tulemusi riigis ei revideerita. Pärast 15 kaitsetehast ja veel kolmesadat ettevõtet, mille väärtus on üle triljoni rubla, läks riigi suurim pastatootja Makfa JSC riigi omandisse. Tšeljabinski keskringkonnakohus rahuldas kolmapäeval peaprokuratuuri nõude konverteerida kogu Makfa ja tema sidusettevõtete varad riigituludeks, ütles advokaat Igor Trunov Interfaxile.
Hagis väitis peaprokuratuur, et Makfa ja veel kümmekond ettevõtet, sealhulgas Smak ja Tšeljabinskoblgaz, tuleks natsionaliseerida, kuna nende kasusaajad Mihhail Jurevitš ja Vadim Beloussov tegelesid äritegevusega, töötades samal ajal valitsusasutustes. Kohtualused kasutasid aastaid oma kõrgeid ametikohti „oma ärihuvide edendamiseks”, rikkudes sellega korruptsioonivastaste seadustega kehtestatud keelde ja piiranguid, rõhutasid prokurörid. Seega oli Jurevitš aastatel 2000–2005 riigiduuma saadik, juhtis kuni 2010. aastani Tšeljabinskit ja hiljem kuni 2014. aastani Tšeljabinski oblastit. Beloussov oli aastatel 2011–2023 riigiduuma kolme kokkukutsumise saadik.
JSC Makfa on üks viiest suurimast pastatootjast maailmas ja on kantud Venemaa agrotööstuskompleksi süsteemselt oluliste ettevõtete nimekirja. Peaprokuratuur hindas Makfa varade kapitalisatsiooniks 22 miljardit rubla, Esimese Leivatehase varade kapitalisatsiooniks 3,7 miljardit rubla. Osakonna andmetel ületab mõlema ettevõtte aastakäive 31 miljardit rubla.
Jurevitš ja Beloussov olid varem Venemaalt lahkunud ning on kantud ligi 3,3 miljardi rubla väärtuses altkäemaksu asjus rahvusvahelisse tagaotsitavate nimekirja. 2022. aastal määrati Beloussovile 10 aastat maksimaalse turvalisusega koloonias viibimist, kuid mullu detsembris tühistas ülemkohus karistuse ja saatis asja uueks arutamiseks.
Eraettevõtete varade natsionaliseerimine Venemaal on õigustatud, kui omanikud tekitasid riigile kahju, ütles putin aprillis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil. putini sõnul ei saa sadu suurte tööstusettevõtete riigi omandisse naasmise juhtumeid pidada 1990. aastate erastamise tulemuste revideerimiseks. „See ei puuduta erastamise ülevaatamist, vaid juhtumeid, kus ettevõtete ja kinnisvarakomplekside omanike tegevus või tegevusetus kahjustab otsest riigi julgeolekut ja rahvuslikke huve,” ütles putin.
Novaja Gazeta arvutuste kohaselt läks aastatel 2022–2023 üle 180 eraettevõtte riigi kontrolli alla ning kahe aastaga kohtusse jõudnud riigistamisnõuded puudutasid ligi kahtsada ettevõtet. Need on peamiselt militaartooteid tootvad ettevõtted, aga ka riigist lahkunud ärimeeste vara.
2024. aastal läksid riigi kontrolli alla kolm Tšeljabinski elektrometallurgiatehase (CHEMK) tehast, misjärel peeti pettuses kinni ettevõtte omanik Juri Antipov. Samuti natsionaliseeriti riigi suurim veinitootja (Kuban-Vino) ja kaheksa krabiturgu kontrollinud kalandusettevõtet Kaug-Idas.
13. Vene ründedroon Lancet kukkus Belgorodi oblastis Oktjabrski külas lasteaia nr 1 territooriumile. Juhtum oli 7. mai hommikul, kirjutab Astra. Droon ei plahvatanud. Selle hõivasid julgeolekujõud, olles eelnevalt evakueerinud 47 last ja 30 asutuse töötajat. Ohvreid ega purustusi ei olnud. Kuidas sattus lasteaia territooriumile kamikaze-droon, mis on võimeline lendama kiirusega 80–110 km/h kuni 70 km kaugusele ja kandma kuni 3 kg lõhkeainet, ei täpsustata. Viimasel ajal on aga Venemaa väed hakanud Ukraina ründamiseks sagedamini kasutama Lanceti droone. Arendaja sõnul on viimase kolme kuu jooksul neid droone kasutatud üle 500 korra, peamisteks sihtmärkideks on soomusmasinad ja sidejaamad. Enne seda lasti kahe sõjaaasta jooksul Lanceti droone üle Ukraina umbes 1000 korda.
Ka 7. mail viskas vene lennuk Krasnodari oblastis Vorontsovka külale pommi. Ta kukkus ja plahvatas. Kahju polnud. Kohaliku meedia teatel on see esimene juhtum, kus Kubanis tehakse õhupommi „plaanivälist vabastamist”. Varem leiti aga piirkonnast tiibrakette Kalibr, mis tõenäoliselt rünnakute käigus Ukrainasse ei jõudnud.
Kõige sagedamini viskavad kaitseministeeriumi lennukid Belgorodi oblastile plahvatusohtlikke õhupomme (FAB). Mai alguses juhtus kaks sellist juhtumit korraga. 4. päeval kukkus Belgorodi pihta pomm FAB-500. Vigastada sai 7 inimest, sealhulgas laps, kannatada sai üle 30 maja ja 10 autot. Plahvatusest teatas ka piirkonna kuberner Vjatšeslav Gladkov, kuid vaikis selle põhjusest. 3. mail avastati Krutoi Logi küla lähedalt FAB-250. Purustusi ega inimohvreid ei olnud. Laskemoon anti hävitamiseks sõjaväele üle.
Kokku on Venemaa sõjalennukid kevade algusest peale visanud Venemaa piirkondadele vähemalt 25 õhupommi. Ja alates jaanuarist on selliseid juhtumeid olnud 33. Lisaks langes okupeeritud aladele mitu pommi. Viimane taoline juhtum oli 10. aprillil: Donetski oblastis Jenakijevos kukkus alla kaupluse peale vene õhujõudude arsenali raskeim, 1,5 tonni kaaluv liugpomm FAB-1500.
Vene sõjavägi alustas eelmisel aastal Nõukogude pommide muutmist liugpommideks, lisades neile tiivad ja satelliitnavigatsioonisüsteemi. Lennukid suudavad neid välja lasta 60–70 km kauguselt rindejoonest, misjärel mürsud lendavad sihtmärgini.
Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on Venemaa lennukid alates selle aasta algusest visanud Ukraina positsioonidele 3500 liugpommi – 16 korda rohkem kui kogu 2023. aastal. Ainuüksi märtsi kolmandal nädalal lasti välja umbes 700 sellist mürsku.
14. putin andis korralduse kehtestada kontroll arvutimängude turu üle, et vältida „moonutatud ideede” levikut ajaloosündmuste ja „Venemaa koha ja rolli kohta maailmas”. Vastav juhis sisaldub dekreedis „Vene Föderatsiooni ajaloohariduse valdkonna riikliku poliitika aluste kinnitamise kohta”. Lisaks nimetas putin ülesannete hulgas välismaiste hariduslike digiteenuste asendamist kodumaiste analoogidega, ühtse platvormi loomist Venemaa ajalugu käsitlevate materjalidega ja kodumaiste ajaloofilmide tootmist.
Dekreedis räägitakse ka vajadusest parandada venelaste ajaloolist kirjaoskust. See hõlmab kodanikke, kes on väljaspool riiki. Selleks töötavad nad välja ajaloolise ja kultuurilise standardi, ühtse ajaloo õpetamise metoodika ning loovad teoseid, mis „kujundavad negatiivset suhtumist natsismi ideoloogiasse”.
putini sõnul on see kõik vajalik seoses „välisriikide ebasõbraliku tegevusega, mille eesmärk on eitada või alahinnata Venemaa ajaloolist panust maailma tsivilisatsiooni arengusse”. Ta süüdistas läänt ajaloo moonutamise katses ja „ajaloovõltsingute kasutamises infosõjas relvana”. Riigi poliitika põhiprintsiibid ajaloohariduse valdkonnas hõlmavad dekreedis traditsioonilistele väärtustele tuginemist, Venemaa arengu mõistmist algupärasel teel ja riigi rahvaste ajaloolise ühtsuse teadvustamist.
Varem toetas putin ettepanekut kohustada välismaiseid võrgumängude arendajaid viima servereid Venemaa territooriumile. Samuti andis ta ülesandeks ette valmistada meetmed, et jälgida selliste digitaalsete toodete vastavust Venemaa seadustele.
Riigiduuma asetäitja Aleksander Hinštein ütles, et videomängude valdkonnas ei tohiks ajaloo moonutamist lubada, kuna need „ei ole ainult spordidistsipliin, vaid ka üks noortekasvatuse elemente”. „Me ei tohi lubada ajalooliste faktide asendamist videomängude vallas. Seetõttu on sellise mehhanismi väljatöötamine lihtsalt vajalik, eriti praegu. Kes, kui mitte meie ise, kaitseme meie ajalugu valede ja räpaste tõlgenduste eest,” märkis ta.
Riigiduuma asespiiker Boriss Tšernõšov kutsus omakorda üles suurendama vene esteetikaga arvutimängude arvu. „Projektid, mis räägivad meie riigist, on väga head. Vajame rohkem vene esteetikaga mänge. See meelitab meid seda või teist pilti uurima ja sellest rääkima. Nende sündmuste ümber saab isegi kunstlikult skandaale tekitada, võib-olla isegi midagi kuskil ära keelata. Teate, see, mis on keelatud, tekitab tavaliselt suurimat huvi,” rääkis Tšernõšov.
15. putini viienda ametiaja ehk täpsemalt kahekümne viienda valitsemisaasta puhul kordame üle kõigile tuttavad küsimused. Kas teda saab välja vahetada? Kas ta hakkab valitsema igavesti? Ja kas ta on võimeline oma kurssi muutma? Näiteks muuta see rahumeelseks või isegi perestroikaks? Või, vastupidi, mobiliseerida oma jõud totaalseks sõjaks?
Tehniliselt öeldes on peaaegu kõik, mida putin ütleb, vale. Kuid sellest ei järeldu, et tema kavatsused on salapärased ja tegevuse loogika arusaamatu. Vastupidi.
Teod sobisid ajaga
Üheksakümnendate putin ei olnud nagu Julius Caesar, kes oli pikka aega valmistunud võimuhaaramiseks ja hõivas selleks järjekindlalt ühe poliitilise tipu teise järel. putin sai Jeltsini järglaseks saamise võimalusest teada iseendalt või tema klanni liikmetelt vaid paar kuud enne selle toimumist. Ilmselgelt polnud ta läbimõeldud valitsusplaaniga mees.
Jeltsin ei näinud temas tulevast igavest diktaatorit ja see on muidugi andestamatu. putin aga end sel hetkel sellisena ei näinud. Ta hakkas lihtsalt valitsema vastavalt oma arusaamadele vene võimu toimimisest ja võimalusel kõrvaldas või tõrjus kõrvale kõik, kes sekkusid. Riigipöörde võimalus hirmutas putinit algusest peale ja ta ei võtnud kunagi aega, et muuta riigipöörde tõenäosus minimaalseks.
Tema tehniliste ettevaatusabinõude maht on selle veerandsajandi jooksul pidevalt kasvanud. Kuid tegelikkuses tekkis mingi oht vaid korra ja see oli ammu. 2003. aastal moodustati tipus midagi koalitsiooni taolist, mille eesmärk ei olnud isegi kukutada, vaid pigem rahumeelne ja seaduslik võimuvahetus.
Vastuseks oli Mihhail Hodorkovski vahistamine 2003. aasta sügisel, administratsiooni juhi Aleksandr Vološini ametist vabastamine vahetult pärast seda ja peaminister Mihhail Kasjanovi vallandamine 2004. aasta alguses. Eelmiselt valitsejalt päritud konflikti tipul peaministriga tekitas olukord ilmselt putinis isegi paanika.
Ta ei lubanud enam kunagi sellistel hädadel juhtuda.
Alates 2004. aastast on putini valimistega tagandamine muutunud tema režiimiga kokkusobimatuks. See sai talle kuidagi iseenesest selgeks. Ta oli üsna valmis loobuma (esinemise pärast) oma presidendi staatusest. Olles 2008. aastal esilinastusele lahkunud, polnud tal ilmselt mingit kategoorilist kavatsust 2012. aastal naasta.
Tollal oli ülesanne tagasihoidlikum – reaalselt valitseda iseennast, paigaldades ametisse ilmselgelt nõrk, kuid isiklikult lojaalne president. Olles ärilise sobimatuse kriteeriumi alusel hoolikalt välja valinud kaks oma kaaslast, sergei ivanovi ja dmitri medvedevi, kõhkles valitseja kaua, kumba neist edutada.
Selle tulemusel kõrvaldati ivanov oma tülitseva iseloomu tõttu, mis stiililiselt sarnanes mittetäieliku lojaalsusega. Ning tahtejõuetu ja abitu medvedev vastas esiteks täielikult ootustele ning teiseks veenis ta oma segadusega „araabia kevade” (2011) ajal juhti viivitamatult presidendiametisse tagasi pöörduma.
putini ja medvedjevi nn lossimine kuulutati välja 2011. aasta septembris. Ja kukutatud Liibüa diktaator Gaddafi tapeti kuu aega hiljem. Tema surmast sai 21. sajandi Venemaa ajaloo kõige olulisem sündmus. Hiljemalt siis otsustas putin igavesti valitseda ja mitte mingil juhul võimu käest anda, isegi kõrvalepõikena. Pärast seda olid kõik ülalt levivad kuulujutud võimalusest, et trooni antakse edasi kellelegi teisele, puhtalt häirivat laadi. putin tuli 2018. aastal paratamatult „taasvalida” ja sama paratamatusega tuli siis põhiseadus ümber kirjutada, et mitte segada tema jätkuvat valitsemist.
2036. aastal saab valitseja vaid 83-aastaseks. Ta jätkab kahtlemata valitsemist. Isiklik kogemus veenab teda, et see on võimalik. Ta lähenes oma praegusele staatusele ilma kiirustamata, samm-sammult, kontrollides iga kord ülemise ja alumise reaktsiooni. Ja ma ei kohanud kunagi vastupanu, mille suurust võiks nimetada kriitiliseks.
Hirmude ja püüdluste kooskõla
Nii et kas keegi saab ta kukutada? Lähitulevikus – ei.
Kõrgemad tsiviilametnikud ja eriti oligarhid on argpüksid ja allaheitlikud. Need purustati 20 aastat tagasi. Väga naiivne on selles ringis mässumeelseid kavatsusi otsida ja leida.
Kindralite mäss? Selle tõenäosus ei ole null. Aga see on ka putinile selge. Ta püüab selgelt vältida Prigozini eepose kordumist, mis teda nii hirmutas. Kuid seni, kuni rinnetel pole tõsiseid lüüasaamisi, on mäss vaevalt võimalik.
Mis puudutab rohujuuretasandi rahutusi, siis kõigi nende aastakümnete jooksul tegi putin, kui ta taganes altpoolt tulevate nõudmiste eest, vaid taktikaliselt ja maksis siis alati kätte. Just selline on rahutuste kogemus 2005. aasta „hüvitiste monetiseerimisest”, 2011–2012 valimispettusest, 2020. aastal Habarovski kuberneri tagandamisest, Aleksei Navalnõi vahistamisest 2021. aastal.
See ei tähenda, et Putin ei arvestaks oma alamate meeleoludega. Ta kiirustab harva ja püüab alati vältida olukordi, kus ta kohtab suurt vastupanu. Ütleme nii, et pärast 2022. aasta sügisel korraldatud mobilisatsiooni, mis avalikkuses väga elevust tekitas, uusi laineid sellest ei tulnud. Ja selleks, et edaspidi ilma nendeta hakkama saada, tahab valitseja ilmselt vältida sõja mastaabi järsku kasvu.
Muidu läheb tal suhetes laiade massidega hästi. Kui uskuda inauguratsiooniks avaldatud VTsIOM-i aruannet, siis peaaegu kõik tema alamad peavad valitsejat rahulikuks (90%), otsustavaks (90%) ja energiliseks (89%). Ja veidi harvem, aga ka väga sageli – tark (81%), aus (78%) ja isegi aldis kuulama teiste arvamust (76%).
Võib muidugi öelda, et VTsIOM on valitsusstruktuur. Kuid siin on küsitlusagentuur ExtremeScan, mida ei saa kahtlustada lämbumises:
„Vaid kahe nädalaga veenis propaganda oma publikut argumente esitamata, et terrorirünnak (Crocuse kontserdimajas) oli Lääne ja Ukraina töö… Terrorirünnak osutus materiaalseks kinnituseks putini müüdi tsivilisatsioonilisest eksistentsiaalsest sõja olemusest, milles ideoloogilisel vaenlasel pole tavapäraseid piiranguid. Vastuseks „vaenlase poole” terroriaktidele ei kasvanud mitte ainult toetus sõjale, vaid ka vastumeelsus Ukrainast vägede väljaviimise ja rahuläbirääkimiste alustamise suhtes…”
Nii et asi pole mitte ainult putini režiimi jultumuses ja pettuses, vaid ka juhi ja tema alamate märgatava enamuse põhitunnete kooskõlas.
Omanik on imelik
Ja lõpuks putini kursi eelseisvatest käänakutest. Mida oodata?
putin ei ole doktrinäär, mitte mingi detailse poliitilise plaani kandja. Kui oleks, oleks ta seda juba mitu korda ellu viia püüdnud. Tal ei ole niivõrd ideid, kuivõrd püüdlusi ja hirme.
Ja Venemaa pole tema jaoks mingite juhtimisalaste jõupingutuste eesmärk, vaid vahend enda hirmude eest kaitsmiseks ja isiklike püüdluste elluviimiseks. Ta kasutab seda enda jaoks. Ja ta käitub temaga nii, nagu naine lubab, püüdes iga kord mitte liiga kaugele minna.
Selge on see, et selles koordinaatsüsteemis pole tal vaja parlamenti, näiteks Teaduste Akadeemiat ega muid institutsioone. Neid säilitatakse ainult niivõrd, kuivõrd need teda ei sega ja toovad mõnikord isegi kasu, aidates tema suhtekorraldusteenust.
Ja rünnak Ukrainale (ja sellega justkui kogu läänele) on Venemaa jaoks Reaalpoliitika seisukohalt raisatud seiklus, kuid tema isiklikus raamistikus täiesti ratsionaalne tegevus. putin kardab läänt, usub, et see tahab seda hävitada, nagu see hävitas Gaddafi ja võitleb vastu tema käsutuses olevate võimu jõududega.
Seetõttu ei tohiks putinilt oodata ei rahu Ukraina ja läänega ega mingit „perestroikat”. Isiklikult ei saa ta maailmast kasu. Ainult siis, kui nad panevad sind lootusetusse olukorda ja sunnivad sind selleks. Ja Gorbatšovi perestroika on tema jaoks õpikuline viis võimu kaotamiseks, see tähendab midagi vastikut ja ilmselgelt kohatut.
Stalinlikku tüüpi mobilisatsioonimudeli taastamine on küll raske, kuid ette kujutatav. See pole aga sugugi see, mille poole putin südamest püüdlema hakkab. See on tülikas ja võib isegi alt ja ülalt vastupanu osutada. Midagi sellist juhtub ainult kõige äärmuslikumas olukorras, millest praegu pole märke.
putin kasutas oma veerandsajandi jooksul turule orienteeritud endisi sislibiste ja tehnokraate enda huvides ega näinud neis muud kui mugavust. Miks ta peaks nii kasulikud teenijad vallandama?
Ja lihtrahvale eraldatavate vahendite kärpimine on lihtne ja praeguse mudeli raames. Järgmine, kolmas (pärast 2012. ja 2018. aastat) „Mai dekreet”, mille juht just välja andis, räägib sellest.
Koos veebruarikuise „pöördusega föderaalassambleele” on see „dekreet” vastuolus samalaadsete kuue aasta taguste dokumentidega, mille eesmärk on selgelt vähendada tsiviilkulutusi ja välditakse seega peaaegu igasugust kuluparameetrite spetsiifikat.
Selle asemel kästakse „dekreedis” kiirendada kasvutempot kõigis mõeldavates valdkondades ja anda bürokraatlikele eduaruannetele väärikam ilme. Nende hulgas on näiteks „aastaks 2030 eneseteostusvõimalustesse uskuvate noorte osakaal Venemaal vähemalt 85%-ni”. Saate seda abrakadabra endale kergesti lubada. Juba mainitud VTsIOM raporti järgi usub ju 76% venelastest, et putinil on riigi jaoks läbimõeldud majandusprogramm. Kui jah, siis miks seista tseremoonial?
Ja samas „dekreedis” on lõputu hulk ideoloogilisi punkte, mille eesmärk on tugevdada igapäevast õppeainete väljaõpet, sealhulgas isegi ahvatlev lubadus „edendada ja kaitsta traditsioonilisi vene vaimseid ja moraalseid väärtusi vähemalt 70 % kultuuri-, kunsti- ja rahvakunstivaldkonna projektidest, rahastasid riigi arendusasutused”.
See suurtes annustes manustatud „traditsionalism” pole masside seas nii populaarne. Ja selle pealesurumisel ei tohiks näha võimude mingit utilitaarset kavatsust. See kõik lihtsalt meeldib putinile, ta tunneb end Venemaa peremehena ja käitub sellega nagu lemmikloomakoera omanik, kes vastavalt oma veidrustele oma lemmikut lõikab, värvib ja treenib.
Veerand sajandi pikkune kogemus näitab putinile, kui palju ta saab endale lubada. Tal pole riigile millegi pealesurumisel läbikukkumiste kogemust – siserindel on alati kõik korda läinud. Kõik need aastakümned liikus ta ühes suunas – maksimeeris oma võimu, vältides tarbetuid liigutusi, püüdlemata revolutsioonide poole, hävitades kõik, mis teele jäi, ja lootes vastu pidada tipus, kuni saab Venemaa mõnele omadest (salalapsed või lapselapsed) üle anda.
Teist poliitilist doktriini pole näha. Valitseja ja võimu sümbioos osutus ettearvamatult tugevaks, putinile väga kasulikuks, Venemaad sügavalt korrumpeerivaks ja välismaailmale äärmiselt ohtlikuks.
Täna pole selle kriisi märke näha.
16. Lühiuudised
Ukrainlased kutsuvad ametivõime üles viima kiiremas korras läbirääkimisi USA-ga rahvuskaardi 12. Aasovi eriüksuslaste brigaadile relvade tarnimise piirangute kaotamise üle. Vastav petitsioon avaldati presidendi kantselei veebilehel, see on juba saanud president Vladimir Zelenski poolt läbivaatamiseks nõutavad 25 000 allkirja. USA konsolideeritud assigneeringute seadus sisaldab sätet, mis blokeerib võimaluse kasutada Ameerika rahasid Azovi pataljonile relvade, väljaõppe ja muu abi andmiseks.
NATO sõjalise komitee juht admiral Rob Bauer ütles, et Ukraina „saab ikkagi” võita sõja Venemaa vastu, kuna okupantide edu on olnud piiratud. Ta ütles seda intervjuus Belgia ringhäälingule VRT. „Ukraina jaoks pole veel hilja. Venelased on küll edusamme teinud, kuid see on siiski üsna piiratud ega ole ikkagi strateegiline,” ütles ta. Baueri sõnul olid lääne toetuse puudumisel Ukraina rindel tagajärjed. „Kõige tähtsam on see, et me jätkame abi saatmist, seda raskemaks läheb paljud riigid oma reservidest relvi ja laskemoona, kuid ka need pole lõputud,” ütles admiral. Ta lisas, et selles olukorras saab teha kahte asja: kaevata veelgi sügavamale meie enda tarnetesse ja suruda veelgi rohkem, et kaitsetööstus toodaks palju rohkem ja kiiremini.
Leedu on valmis saatma oma sõdurid Ukrainasse väljaõppemissioonile. Valitsusjuht Ingrida Simonyte ütles, et parlamendilt on selleks luba juba olemas, kuid seni pole Ukraina seda küsinud.
Kreeka peaminister Mitsotakis ütles taas, et Kreeka ei saa saata Ukrainale oma Patriot ega S-300. „Me toetame Ukrainat ja meil on kaitsevarustuse ülejääk. Aga see ei kehti ei Patrioti ega S-300 kohta, sest me vajame neid.”
Suurbritannia saadab välja Venemaa kaitseatašee, kaotab mõnelt kinnisvaralt diplomaatilise staatuse ja piirab Venemaa diplomaatiliste viisade pikkust vastuseks siseministri James Cleverly sõnul Moskva „pahaloomulikule tegevusele”.
Tšehhi president: Ukraina saab juunis liitlastelt esimese partii suurtükimürske. Petr Pavel ütles, et jutt on esimesest 180 000 suurtükimürsuga partiist, mis osteti Tšehhi algatuse raames.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
