Riigikontroll: kaitsehangete olukord on viimastel aastatel paranenud
Avaldatud: 9 mai, 2024
Võrreldes 2020. aastaga on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kaitsealaste hangete läbiviimisel oma tegevust parandanud igast aspektist, alates hanke eeltööst kuni lepingute täitmise jälgimiseni, leiab Riigikontroll. Samas on näiteks raamlepingu maksumuse ja muude tingimuste oluline muutmine lepingu kehtivuse ajal, nagu toimus näiteks tankitõrjerakettide hankega, vastuolus riigihangete seadusega.
Alates 2022. aastast kaitsevõime tõstmiseks planeeritud lisaraha on kasutatud kokkulepitu kohaselt ehk lisaraha kasutamisel on peetud silmas eesmärki suurendada laskemoonavarusid ja relvastuse tulejõudu. Auditi tulemusel selgus, et lisaraha kasutamiseks korraldatud hanked on üldjuhul tehtud läbipaistvalt, küll aga on kolmel juhul ületatud varem sõlmitud raamlepingu maksimaalset maksumust.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et põhjalikud turu-uuringud on vajalikud, et tagada selgem arusaam, milliseid alternatiive on kaalutud. Turu-uuringute tulemuste korrektne dokumenteerimine on vajalik selleks, et tagada teabe järjepidevus ning et kõik hanke korraldamisega seotud isikud oleksid kursis hanke eeltööga.
„Kui 2020. aastal avaldatud auditiaruandes toodi välja, et enamiku kaitsealaste hangete puhul eelnevaid turu-uuringuid kas ei tehtud või polnud nende tulemused säilinud, siis nüüd võime tõdeda, et hangete eeltöö Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses (RKIK) on läinud paremaks,” ütles riigikontrolör Janar Holm.
15-st auditeeritud hankest kahe puhul polnud siiski vajalikku ja dokumenteeritud turu-uuringut tehtud. Kolme hanke puhul puudub RKIKil teave, millal ja milliste allikate põhjal turgu uuriti ning kas turu-uuringu tulemusel muudeti hanketingimusi.
Audit näitas, et aastatel 2020–2023 läbi viidud 15-st kontrollitud suuremahulisest hankest ühe puhul ei olnud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt avaldatud, mida ja kui palju hankida tahetakse. Snaipripüsside hanke eesmärk oli osta relvakomplekte, kuid sõlmitud 40 miljoni eurosest raamlepingust enamiku kavatseb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus täita hoopis lisavarustuse ostmisega. Hankes said aga osaleda vaid relvakomplekti pakkuvad ettevõtted. Seega polnud lisavarustuse soetamisel konkurents parimal viisil tagatud.
Üldjuhul olid hankelepingud täidetud kontrollitud perioodil kokkulepitu kohaselt, sh on järgitud lepingutes sätestatud hinda, tarnete tähtaegu ja tarnitava varustuse komplektsust. Küll aga on automaattulirelvade hanke raames sõlmitud lepingute täitmisel esinenud probleeme tarnete tähtaegadega. Kuigi tarned hilinesid, ei nõudnud RKIK lepinguga võimaldatud leppetrahvi.
Pikamaa tankitõrjesüsteemide hanke puhul on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus raamlepingu tingimusi oluliselt muutnud, mis ei ole kooskõlas riigihangete seadusega. Suurema osa raamlepingu mahu eest on hangitud hoopis ühekordseid tankitõrjerelvi, mida algselt hankima ei mindudki. Kuigi hanketingimuste järgi taheti soetada tankitõrjerelvastust, millega oleks võimalik tabada sihtmärki minimaalselt 4000 meetri kaugusel, siis sama raamlepingu alt on ostetud ka sama tootja tankitõrjerelvi, mille laskekaugus on vaid 2000 meetrit. Hanke järel on suuendatud hanke algset mahtu viiekordseks ehk 40 miljoni euro asemel on raamleping paisutatud 200 miljoni euro peale.
Hangete tegemise vajadus tulenes üldjuhul sel ajal kehtinud strateegilistest arengudokumentidest – riigikaitse arengukava sõjalise kaitse osast ja Kaitseministeeriumi arengukavast – või olid hanked seotud esmaste õppetundidega, mis on saadud Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu.
Taustaks
Riigikontroll avaldas 2020. aasta sügisel auditi kaitseotstarbeliste hangete korralduse teemal. Sellest on möödas nüüdseks üle kolme aasta ning vahepeal on muutunud julgeolekuolukord, mis on toonud kaitse-eelarvesse palju lisaraha. Seetõttu hindas Riigikontroll, kas 2020. aastal tuvastatud puudused, mida esines hangete eeltööst kuni lepingute täitmiseni, on parandatud.
Selleks valis Riigikontroll analüüsimiseks välja aastatel 2020–2023 RKIKi korraldatud 15 suuremahulist kaitseotstarbelist hanget. Lisaks neile vaatas Riigikontroll kaht hanget varasemast ajast (automaattulirelvade ja pikamaa tankitõrjesüsteemide hange), kuna 2020. aasta auditi ajal ei olnud nende hangete tulemusel veel varustust tarnitud. Riigikontroll hindas nende hangete puhul, kas lepingud on täidetud korrektselt ja kätte on saadud varustus, milles kokku lepiti.
Peale selle tegi Riigikontroll eraldi ülevaate sellest, kuidas on kasutatud lisaraha, mille kohta tehti plaanid 2022. aasta jaanuaris ja märtsis, ajendatuna Venemaa tegevusest ja täiemahulisest sõjast Ukraina vastu. Seejuures kontrolliti ka seda, kas lisarahaga seotud hankeid on RKIKis korraldatud läbipaistvalt.
Järelauditi aruandest „Kaitseotstarbelised hanked” avalikustab Riigikontroll kokkuvõtte, aruande terviktekst kui riigikaitselist teavet sisaldav materjal jääb asutusesiseseks kasutamiseks.
Aruande kokkuvõtte leiab siit: https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19410&AuditId=6572
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
