Eesti eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks on Kliimaministeeriumis koostamisel kliimakindla majanduse seadus, mis kehtestab eesmärkide saavutamiseks üldised raamid. Arvestades, et 45 protsenti Eesti kasvuhoonegaasidest tekib põlevkivi töötlemisel, tuleb kliimaeesmärkide raamistiku väljatöötamise ajaks lubade andmine uute põlevkivikaevanduste rajamiseks peatada. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluse peatamine ei piira.
„Kehtivate kaevandamislubadega on põlevkivi varu kokku kuni 247 miljonit tonni. Eesti aastane kaevandamise maht on umbes 10 miljonit tonni. See tähendab, et üksnes lubadega kaetud varust jätkuks põlevkiviettevõtetele sellest kogusest umbes 25 aastaks,” nentis kliimaminister Kristen Michal. „Samas on praegu menetluses taotlusi ligi 680 miljoni tonni täiendava põlevkivivaru kaeveõiguse saamiseks. Sellest jätkuks juba palju pikemaks ajaks kui 2050. aastani.”
Ettevõtetel on menetluste peatumise ajaks olemas piisav põlevkivivaru. Näiteks on Enefitil varu 173 mln tonni, VKG-l 62 mln tonni, Kiviõli Keemiatööstusel 9 mln tonni. Ettevõtetel, kellel on kehtiva loaga varukogus väiksem, jätkuks varusid kuni viieks aastaks.
Erandid on lubatud, kui soovitakse laiendada olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse ainult juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.
Loading ...
