Uuring: digisõltuvuse sümptomitega noorte hulk kasvab -lisatud soovitused liikumiseks
Avaldatud: 20 märts, 2024
Henek Tomson. Foto: erakogu Tervise Arengu Instituut viis ülemöödunud aastal pea viie tuhande 11-15-aastase kooliõpilase hulgas läbi tervisekäitumise uuringu (HBSC), millest selgus, et sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaal on võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenenud 6%-lt 8%-le ning arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaalu tõus on olnud oluliselt suurem tüdrukute seas ehk tüdrukute mängusõltuvus on kasvanud varasema uuringuga võrreldes 6%-lt 13%-ni. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus kutsub peresid üles leidma ekraaniaja arvelt rohkem aega koos olemiseks ja liikumiseks.
Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaana Rahno märgib, et 2023. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruandes tuuakse välja, et digiseadmete kasutamine ise ei põhjusta vaimse ja füüsilise tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast. „Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada lapse tervist ja heaolu. Seda on ka pikaajalised uuringud näidanud, et digisõltuvus suurendab noorukitel depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega,” toob Rahno välja.
TAI tervisekäitumise uuringust selgus, et 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81%. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – nimelt 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes, mille kasutamine vanusega aina kasvab.
Sotsiaalse suhtlemise puhul joonistus uuringu tulemustest välja, et 10% võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.
Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest- 19% poistest ja 13% tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%).
Kaks ja enam tundi päevas elektroonilist meediat kasutavad õpilased hindasid oma tervist sagedamini halvaks ja eluga rahuolu madalamaks, nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad ning nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode, võtab uuring kokku.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama, hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda.
SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märgib, et kõigist Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik, mis tähendab, et kogu pere liikumisaktiivsus nädalavahetustel langeb oluliselt ning vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe.
Ta kirjeldab Taanis aastatel 2019-2021 korraldatud eksperimentaalset uuringut, kus analüüsiti 89 pere ekraaniaja vähendamise mõju (sh lapsi 157) erinevatele tervisenäitajatele ning leiti, et sekkumisgrupi lastel, kel vähenes ekraaniaeg oluliselt, suurenes aktiivses tegevuses oleku aeg märkimisväärselt. Sekkumisprogrammis osalenud lastel, kellel lubati vaba sisuga ekraaniaega kolm tundi nädalas (harjumuspärase ca 5 tunni asemel), tõusis aktiivse tegevuse aeg keskmiselt 44,8 minutit päevas. Võrdluseks kontrollrühma lastel oli muutus vaid 1 minutit päevas. „Erinevused laste liikumiskäitumise vahel võimenduvad uuringu järgi eriti tugevalt nädalavahetusel, kus sekkumis- ja kontrollrühma vahel leiti 73,4 minutiline erinevus. Ka on tähelepanuväärne, et lastevanematel kel samamoodi ekraaniaega piirati, muutus oluliselt Maailma Terviseorganisatsiooni heaoluindeks (WHO-5) paremuse suunas ja samuti pikenes statistiliselt olulisel määral uneaeg,” võttis Tomson kokku.
Sellele näitele tuginedes kutsub Tomson peresid üles leidma rohkem aega koos olemiseks ja liikumiseks just ekraaniaja arvelt. „Argipäeval võib proovida lisada igapäevasesse trajektoori rohkem jalgsi liikumisminuteid, näiteks valides pikema marsruudi teel koju, tulles ühistranspordist mõni peatus varem maha või teha ühistel vabadel õhtutel ekraani ees olemise asemel jalutuskäike kogu perega,” lisab Tomson ning märgib, et saabuv kevad pakub ohtralt võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks ka nädalavahetustel – „perega koos saab avastada Eesti loodust jalutades, matkates, orienteerudes või rattaga sõites ning mängida õue- või pallimänge,” toob Tomson välja lihtsaid nõuandeid liikumiseks ning toonitab, et hästi oluline on vähendada istumise aega. „Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ning eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub.”
Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna lasteabi tiimi peaspetsialist Kadi Saar märgib, et 2023. aastal sai lasteabi 35 pöördumist, kus teemaks oli liigne nutiseadmete kasutamine. Peamiselt pöördus lasteabisse lapsevanem murega just lapse digisõltuvuse pärast. Oli ka pöördumisi, kus peamiseks teemaks olid omavahelised suhted või lapse koolikohustusega seotud teemad, kuid selle taustalt kumas alati läbi ka digisõltuvus. „Nutiseadme kasutus ei ole iseenesest ju halb. Küsimus on pigem, kus, millal ja mis mahus seda tehakse. Ekraanist saadavale kiirele stimulatsioonile on eriliselt vastuvõtlik just laste alles arenev aju. Ka puuduvad lastel veel täiskasvanule omased eneseregulatsiooni mehhanismid, mis toetaksid neid valikute tegemisel,” märkis Saar ning lisas, et hästi oluline on lapsevanematele info jagamine nutiseadmete mõju kohta nutisõltuvuse esimeste märkide ära tundmiseks, lapse abistamiseks aga ka vanema enda toetuseks.
Lisainformatsioon ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite ja ennetamise võimaluse kohta on koondatud Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse veebilehele liigume.ee.
SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson: tule levist välja ja õue liikuma!
Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt on peamisteks vähese kehalise aktiivsuse põhjusteks väsimus ja aja puudumine. Uuringutega on tõestatud, et väsimusest aitab kõige paremini üle saada just liikumine. Vaadates, kui palju aega digiseadmetes veedetakse, saab järeldada, et aega meil tegelikult on. Teistpidi aga näitavad uuringud, et pikka aega ekraanis olemine võib mõjutada inimeste tervist ja heaolu. Pikem ekraani taga veedetud aeg seostub ka liigse kehakaaluga ja vähesema kehalise aktiivsusega.
Kuidas vähendada ekraaniaega ja pühendada see hoopis tervislikule liikumisele? Liikumisharjumuse kujundamine võib õige lähenemise korral olla üllatavalt lihtne!
Tee selgeks, kuhu sinu aeg kaob.
Me enamasti ei taju, kui palju aega meil nutiseadmete kasutamisele aega kulub. Andmeid selle kohta leiad oma nutiseadme ekraaniaja ülevaatest. Sealt näed, millistele rakendustele ja veebilehtedele kõige rohkem aega kulub ning saad mõelda, kas kogu seda infot on sul ikka päriselt vaja või parem oleks suunata osa sellest ajast mõnele kasulikumale tegevusele, näiteks liikumisele.
Kontrolli, kas sa liigud oma tervise hoidmiseks piisavalt.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste järgi peaksid täiskasvanud liikuma vähemalt 2,5-5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25-2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. Lisaks soovitatakse teha kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi ning vähendama istudes veedetud aega.
Lastele ja noortele soovitab WHO liikuda vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva aktiivsusega. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega füüsilisi tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning vähem istuda.
Kui sa liigud soovituslikust tasemest vähem, on viimane aeg oma harjumused ja nädalaplaan ümber vaadata!
Alusta väikestest liikumisampsudest.
Liikumisharjumuse kujundamine ei eelda tegelikult suuri muudatusi elus. Piisab ka väikestest sammudest. Paljud meie igapäevastest tegevustest toimuvad poolautomaatselt – hammaste pesu, riidesse panek, autos turvavöö kinnitamine, koeraga jalutamine jne. Samasuguseks rutiiniks võib saada ka liikumine. Alusta väikeste tegevuste juurde lisamisega oma päeva – kasuta trepi asemel lifti, tee tööl olles liikumispause, läbi osa oma teekonnast (tööle, poodi, kinno) iga päev jalgsi, tee õhtul teleri ees harjutusi jne. Alusta esialgu kasvõi 10 minutist. Kui oled piisavalt järjepidev, teed mõne aja pärast kõiki neid samme juba ilma pikemalt järele mõtlemata.
Pane paika kindel rutiin.
Harjumus liikuda kujuneb kiiremini siis, kui teha seda kindlatel päevadel umbes samal ajal. Palju raskem on kujundada harjumust sellistest tegevustest, mida teeme harva või juhuslikult suvalistel aegadel. Algajal on seega mõistlik võtta ette sellised tegevused, mida saab teha rutiinselt samal ajal samades tingimustes nii, et need ei nõuaks eraldi keerulist logistikat ja senise elu ümberkorraldamist. See võib olla igahommikune võimlemine, igapäevane jalutuskäik pärast tööd, kõnniring lõunapausi ajal, bussist ühe peatuse võrra varem väljumine ja tööle kõndimine või harjutuste tegemine õhtuste teleuudiste ajal. Oluline aga on, et see tegevus korduks samadel päevadel ja kellaaegadel.
Tegele sulle meeldivate tegevustega.
Tõenäolisemalt tekib liikumisharjumus nendest tegevustest, mis on sulle meeldivad ja nauditavad. Kui liikumine seostub ebamugavuse, lapsepõlves saadud trauma või hirmuga, siis hambad ristis seda tehes ei õnnestu harjumust tekitada. Mõtle, mis sulle meeldib – muusika, võistlus, seltskond või üksi oma mõtetes olemine? Proovi oma liikumine just nende meeldivate asjadega siduda. Katseta erinevaid tegevusi ja vali välja just see, mis sulle kõige rohkem rõõmu pakub.
Kasvata järk-järgult liikumise ajalist kestust ja intensiivsust.
Kui oled mõnda aega kindlat liikumisviisi regulaarselt harjutanud, näiteks 10 minutit iga päev või mõned korrad nädalas ja tunned, et see õnnestub juba päris kergesti, võid proovida liikumise ajalist kestust tõsta. Kui see õnnestub, siis võid proovida suurendada järk-järgult ka intensiivsust. Eesmärgiks võib esialgu püstitada jõuda WHO liikumissoovituste tasemeni.
Ära oota kiireid tulemusi, naudi protsessi.
Ära oota kiireid tulemusi, vaid anna endale aega ja naudi protsessi. Teekond liikumisharjumuse kujundamiseni võib erinevate uuringute kohaselt võtta aega kuni üheksa kuud. Nii et kui paari kuuga ei teki sul veel liikumisharjumust, ei tähenda see, et sinul on midagi viga või teed midagi valesti. Kui vaja, leia endale kaasaelajad või kaasliikujad – koos on motivatsiooni kergem hoida.
Ja ära unusta, et iga liikumine on parem kui mitte midagi!
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
