Eesti Omanike Keskliit: Eluhoonete toetused tekitavad tülgastust
Avaldatud: 7 mai, 2024
2. mail toimus Eesti Omanike Keskliidu volikogu, millel arutas energiatõhusate eluruumide ehitus- ja renoveerimisküsimusi.
Eluhoonete energiatõhususega seoses tõstatus energiamärgise arvutusmetoodika probleem, mille puhul märkis volikogu liige, soojusenergeetika insener Villu Pella (PhD), et energiamärgisei anna infot elamu tegelikust energiatarbimisest, kuna energiamärgise arvutamisel on kasutusel koefitsientide süsteem[1], mis võib hoone energiatarbimist tegelikust kuni 3-korda suuremana näidata. Pella sõnul tekitab selline arvutusmetoodika olukorra, kus eluruumi ehitus- või renoveerimise maksumus ei sõltu tegelikust ehitushinnast, vaid kabinetivaikuses toimuvast numbrimängust. Seejuures enim kaotavad sellest väikeasulate ja maapiirkondade elanikud.
Volikogu liikmetele tutvustati ka 1960-1990 ehitatud tüüpkortermajade renoveerimiskulude uuringut. Kaheksas erinevas asulas läbiviidud tulemused näitasid, et nn Kredexi toetusega C-energiaklassi renoveerides kasvad väikekorterelamute remondifondi kulud mitmekordseteks, kuid suurte korterelamute kulud jäävad endisele tasemele (vt allolev tabel). Olukorda kommenteeris omanike liidu juhatuse esimees Andry Krass, kelle sõnul on väikestes elamutes keskmiselt suuremad energia-, haldus-, ehitus- ja renoveerimistööde finantseerimiskulud m2 kohta. Kulutuste vahet kasvatas ka asjaolu, et väikekorterelamud asuvad valdavalt keskmisest kallima soojusenergiaga piirkondades. Samuti ei tekkinud neil märkimisväärset energiakulude kokkuhoidu, kuna väiksemates kaugküttevõrkudes pole säästetud soojustega midagi peale hakata, ning seetõttu toob sealne soojuse kokkuhoid kaasa soojuse hinnatõusu. Mitme väikeühistu viimaseks „kirstunaelaks” oli energiamärgise andmisel kasutatav koefitsient, mis ehituskulusid suurendas. Krass sõnul oli aga eriti tülgastav, et maapiirkonna ühistutelt, mille kulud olid juba niigi laes, võttis matti ka Kredex, küsides neilt tavapärasest kolm korda suuremat laenulepingutasu ja neljandiku võrra suuremat laenuintressi.
Ettekannetele ja nendele järgnenud otsused võttis kokku volikogu esimees Heiki Hepner,kelle sõnul kelle sõnul kasvatavad nii energiamärgised, kui Kredexi korterelamute toetused omanike vahelist ebavõrdust. Toetuste ja regulatsioonide abil tegeleb riik maal elamise väljasuretamisega. Omanike liit ei saa sellise olukorraga nõustuda, ning nõuab senise eluaseme- ja toetuspoliitika põhimõttelist muutmist. Alustuseks tuleb lõpetada toetuste suunamine isikutele, kelle sissetulekud on iseseisvaks hakkamasaamiseks piisavad, viia energiamärgis vastavusse reaalse energiatarbimisega ning tagada abivajajatele stabiilsed renoveerimistoetused renoveerimispassi alusel, ütles Hepner.
[1] Vt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹” § 9
Tabel: renoveerimise mõju igakuise remondifondi suurusele.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
