Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Töötukassa nõukogu pidas tänasel koosolekul vajalikuks töötasu hüvitise pikendamist ühe kuu võrra, kuid samas ka kitsendada selle tingimusi. Samuti andis nõukogu põhimõttelise toetuse töötushüvitiste reformile. Ettepanekud esitatakse arutamiseks Vabariigi Valitsusele.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on senine töötasu hüvitamise meede end õigustanud, kuid arvestades töötukassa reservide piiratust ning majanduse olukorda, on meetme jätkamiseks vaja piirata taotlemise tingimusi. „Meie eesmärk on toetada raskustes töötajaid ja tööandjaid ning vältida laiaulatuslikke koondamisi, kuna värbamine hiljem on keerukam ja väljaõpe kulukam. Peame arvestama, et taotlejaid võib lisanduda ning soovime, et hüvitise taotlemise võimalus töötajate töötasu hüvitamiseks oleks eelkõige neil tööandjatel, kelle olukord on kõige raskem,“ sõnas töötukassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Tanel Kiik.

Töötukassa nõukogu pidas vajalikus piirata palgahüvitise saamise kriteeriumeid: kui varem pidi olema käive langenud 30 protsenti siis uue ettepaneku kohaselt peaks käibe langus olema vähemalt 50. Samuti pidi varem olema tööandja vähendanud vähemalt 30 protsendi töötajate töötasu või töökoormust vähemalt 30 protsenti või siis nüüd peaks olema selliseid töötajaid vähemalt pool, või töökoormus peaks olema langenud vähemalt 50 protsendi võrra.

Langeb ka hüvitise kõrgeim määr – endiselt 1000 eurolt 800-le. Langetada on plaanis ka hüvitise asendusmäära varemalt 70 protsendilt 50-le, mis tähendab, et varem võis saada töötaja hüvitist kuni 70 protsenti palgast – kuni 1000 eurot, siis nüüd võib ta saada kuni 50 protsenti palgast kuid kõige rohkem 800 eurot. Samaks jääb  tööandja omaosalus, mis ka varem oli vähemalt 150 eurot. Juuni eest võivad töötasu hüvitist võivad taotleda ka tööandjad, kes said hüvitist kahe kuu eest märts-mai vahemikus.

Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale. Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab palgatoetust taotleda vaid nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.

Töötukassa nõukogu kiitis põhimõtteliselt heaks töötuskindlustusreformi ettepanekud

Lisaks andis töötukassa nõukogu põhimõttelise heakskiidu töötuskindlustushüvitiste süsteemi reformimiseks, millega on plaanis muuta süsteemi paindlikumaks. Kavas lubada ajutist töötamist töötuna arvel oleku ajal, hõlmata töötuskindlustussüsteemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda töötuskindlustushüvitiste maksmise kestus majandustsükliga ning tõsta töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse suurust.

Muudatuste kohaselt oleks ajutine töötamine edaspidi lubatud töötuna arvel oleku ajal kuni viis kalendripäeva kuus ning selle eest oleks lubatud saada tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast, ehk käesoleval aastal 216 eurot. Töötule säilivad ajutisel töötamisel töötu staatus, ravikindlustus ning töötushüvitised.

Sarnaselt täna kindlustatutele, tekib füüsilisest isikust ettevõtjatel ning juhtimis-ja kontrollorgani liikmetel töötuse korral töötuskindlustushüvitise saamise õigus. Ettepaneku kohaselt makstakse neile töötuskindlustushüvitist samas määras kui töölepinguga töötajatele.

Kolmanda muudatusena on plaanis siduda töötuskindlustushüvitise maksmise kestus olukorraga tööturul. Selleks antakse Vabariigi Valitsusele õigus töötukassa nõukogu ettepanekul pikendada hüvitiste kestust, kui registreeritud töötuse määr on kolmel järjestikusel kuul olnud kõrgem kui 10 protsenti või töötute arvu kuine kasv kolmel järjestikusel kuul on olnud vähemalt 10 protsenti.

Viimase ettepaneku kohaselt tõuseks töötuskindlustushüvitise suurus töötuse esimesel 100 päeval 50 protsendilt 60 protsendini senisest keskmisest töötasust ning töötutoetus 35 protsendilt 50 protsendini alampalgast.

Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks töötushüvitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. Selle eesmärgiks on luua senisest paindlikum hüvitiste süsteem, mis arvestab muutustega tööturul ja töösuhetes. Kui töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, võivad need jõustuda juba selle aasta suvel.

Kommentaarid

Viimased uudised