SEB asendab kõik plastikkaardid keskkonnale sõbralikumate pangakaartidega – need on tehtud söödamaisist
Avaldatud: 25 aprill, 2024
Pilt: SEB SEB alustab järk-järgult plastkaartide asendamist keskkonnasõbralikumast materjalist pangakaartidega – uued kaardid on 84 protsendi ulatuses valmistatud söödamaisi ülejääkidest, hoides nii aastas kokku veidi üle 1 tonni plastikut. Uutel kaartidel on ka spetsiaalne käegakatsutav sälk, et vaegnägijatel oleks pangakaarti lihtsam kasutada.
„Uued kaardid on suures osas valmistatud keskkonnasõbralikumast taimsest materjalist. Kaartide CO2 jalajälg on tänu sellele väiksem kui senistel plastikust kaartidel – seega astume uue lahenduse kasutuselevõtuga sammu selles suunas, et vähendada plastide põhjustatud reostust. Teine oluline teema on tõsta klientide teadlikkust, et iga väike samm võib muuta keskkonda meie ümber sõbralikumaks. Seda sama on teinud mitmed teised Eesti ettevõtted, kes on kaasajastanud näiteks oma toodete pakendeid – vähendades plastiku osakaalu,” ütles SEB Balti jätkusuutliku panganduse kommunikatsioonijuht Evelin Allas.
Plastile asenduse leidmine esitas väljakutseid
Pangakaartide jätkusuutlikumaks muutmine ei olnud sugugi lihtne. „Ühelt poolt on meie jaoks oluline, et astuksime järjest suuremaid samme kestlikkuse suunas ning säilitaksime samal ajal ka kliendimugavuse ja kaardi pikaealisuse. Lisaks seadis teatud piiranguid see, et funktsionaalsusest tulenevalt peab uus materjal kokku sobima kiibi ja magnetriba tehnoloogiatega,” kirjeldas Allas väljakutseid, millega pangakaartide valmistamiseks uut materjali otsides kokku puututi. Ta rõhutas, et uute 84% söödamaisimassi sisaldavate kaartide puhul pole kvaliteedis sugugi alla tuldud ning pangakaartidele seatud kõrged nõuded on säilitatud – uus kaart on vastupidav, turvaelementidega ja täidab suurepäraselt kõiki funktsioone.
Uusi kaarte kavandades võttis SEB eesmärgiks valida alternatiiv traditsioonilisele plastikule (polüvinüülkloriid– PVC). Lisaks söödamaisi ülejääkidest tehtud kaartidele, kaaluti materjalina ka ookeani kaldalt kogutud plastjäätmetest valmistatud ning tööstuslikest plastijäätmetest toodetud ringlusse võetud plasti, bioplasti ja puitu, mis kõik oleksid kaasa toonud väiksema CO2heitme.
„Usun, et tegime valiku parima võimaliku alternatiivi kasuks – taimse päritoluga bioplast (ehk söödamaisi ülejäägid) on nii vastupidavuse kui ka mugavuse vaates kõige parem alternatiiv PVC-le, mida praegu pangakaartide puhul kasutatakse. SEB andmetel jääb uute maisist pangakaartide kasutuselevõtuga tootmata veidi üle 1 tonni plastikut aastas,” tõi Allas välja.
„Otsime pidevalt võimalusi, kuidas vähendada oma klientide CO2 jalajälge igapäevapanganduses. Näiteks püüame parandada kaartide tarneahelat, otsime parimaid ringlussevõtu lahendusi või muid innovaatilisi materjale, mis on tulevikus tõenäoliselt veelgi keskkonnasõbralikumad ja vastavad samal ajal praktilisuse standarditele,” ütles jätkusuutliku panganduse kommunikatsioonijuht.
Jätkusuutlik ja sotsiaalselt vastutustundlik pangakaart
Uued kaardid eristuvad ka disaini poolest – deebetkaartidel on spetsiaalne käegakatsutav sälk – olles seega vaegnägijatele kasutajasõbralikumad. „Igapäevaselt me ei mõtle selle peale, et poes pangakaardiga maksmine võiks olla väljakutse või nõuaks erilist pingutust. Seda võib see aga olla, kui testida kombates rahakotist õige kaardi leidmist,” kommenteeris Allas ja lisas, et sälk võimaldab vaegnägijatel pangakaarti hõlpsamini sularahaautomaatides ning müügikohtades kasutada. Tema sõnul on väga oluline, et samamoodi nagu me ettevõtetena mõtleme teenuseid ja tooteid arendades looduskeskkonna hoiule, arvestaksime kõikidele inimestega, olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist, kes meie teenuseid ja tooteid vajavad ning kasutavad.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
