Sõja ülevaade: 793. päev – 114 vene poole rünnakut ja mitu muret tekitavat edenemist
Avaldatud: 26 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. aprill 2024:
114 vene poole rünnakut mitu muret tekitavat edenemist Donetski rindel tõid ja pisu Ukraina nii Siverski kui Hersoni rindel edenes.
1. 110.
2. Eile 1000 km kaugusel üks Ukraina droon Venemaal alla kukkus.
3. Kupiansk-Kreminna: konveier läks siingi tööle rinde põhja ja keskosas.
4. Siversk: survet vene poolelt jagus aga edenes hoopis Ukraina.
5. Bahmut: no ei saa dessantnikud edasi.
6. Donetsk: rekord rünnakutepäev vist ja tõi see kolm vene poole edenemist.
7. Lõunarinne: pisu lainetust kummagi poole kasuks.
8. Herson: pisu Ukriana enda kontrollitavat ala Krõnkis laiendas.
9. Turu ümberjagamine ja löök šoigule. Mida räägivad valitsuse siseringid kaitseministri asetäitja Ivanovi vahistamise kohta.
10. Kaks vene sõdurit peeti kinni inimeste tapmise ja põletamise eest Hersoni oblastis.
11. Venemaa on kaotanud India relvaturu.
12. NATO peasekretär tunnistas, et Ukrainale lubatud abi ei antud.
13. Ukraina relvajõud eemaldasid USA tarnitud Abramsi tankid kontaktliinilt.
14. Lühiuudised
1. Tavapäraselt üks uitav vene rakett päeval kesk-Ukraina kohal alla lasti. Vene pool andis rünnakuid kogu Ukraina raudtee infrastruktuurile: Donetski oblastis Udatšne küla rünnakus hukkus 3, sai haavata 4, Balaklija raudteejaamas sai haavata 8 inimest, samuti kahjustas Smila raudteed hommikuse raketilöögi tagajärjel.
Harkiv oma tavapärases tihedas sajus ning sama seis enamuuses piiri ja rindelähedastes Ukraina asulates.
2. Venemaal 1000 km kaugusel piirist kukkus alla Ukraina ettevõtte E-300 fikseeritud tiivaga kaugmaa droon. Vene meedia kirjutab, et paigaldatud kaamera ja see kandis õhupommi FAB-100. Tundus olevat pigem kerglennuki tüüpi.
Venemaal Omskis puhkes tulekahju Naftovõki tööstustsoonis. Tulekahju pindala on 500 m² ja levib. Juba on süttinud kolm õlikonteinerit.
Ikka Belgorodi ja Kurski oblastist kurtmist tuli.
3. Kupiansk-Kreminna: esimene suurem rünnakute päev Kupianski suunal algas, neid sinna 10 kanti oli ja toimusid Svatove-Kupiansk maantee ümbruses, sektoris, kus kompimiste arv varasemalt tõusis. Eile küll veel vene pool edu ei saanud aga tugeva surve jätkumist prognoosib. Kaudtuli ja lennunduse töögi tihenes ja mõju ulatus rindest kuni 30 km.
Rinde keskmises osaski rünnakud peale algasid ja siingi u 10 kanti. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Ternõst kuni Siverski Donetsi jõeni jätkus tavapärane üle 10 rünnaku päev u 3 suunal, siingi rinne seisab.
4. Siversk: sama seis siin rindel, et vähemalt 4 suunas üle 10 rünnaku kokku ja rindejoones vene poole edenemisi ei tuvastanud, küll suutsid Ukraina omad Verhnokamianka juures pisu parandada seisu ning kuni 500 m metsasel ala kõrgendiku ülemise servani jõudsid.
5. Bahmut: hull surumine vene poolelt jätkus, rünnakuid 20 kanti ja miks seni enam edasi ei saada, täpselt ei teagi, eks see paljude asjaolude koosmõju vast ole. Küll teeb see tunde optimistikumaks, sest vene poole parimad üksused ei suuda jätkuvalt edu saavutada.
6. Donetsk: u 50 rünnakut ühel päeval kipub sinna rekordite kanti ehk siis hull rünnakukonveier seni töötab ja toob ka kahjuks edenemisi.
Ozeretine juures jätkas vene pool kahes kohas edenemist ja need muret tekitavad. Esmalt suudeti edeneda põhja suunal külast 6 km idas edeneda Novokalinovo külas hõivates seal veel mõned kvartalid ning tõuseb oht, et üks uus kott on võimalik, kui kõrval oleva Keramiku küla kaitse ei pea.
Lisaks teeb muret teine edenemine, mis võttis suuna Ozeretine juures lõuna poole ja edenes u 1 km. Lisaks saadi enda kontrolli alla mõned täiendavad kvartalid Soloviove külas ja nüüd ohustatakse järjest enam Avdiivkast läänes oleva veekogude liini taga olevat kaitseliini küljelt ja selja tagant.
Krasnohorivka: Ukraina vägede olukord linna sees halveneb. vene poolel õnnestus Krasnohorivka sees asuvas kohalikus materjalitehases kand maha saada (seda väidavad nii mõned vene kui Ukraina blogijad ja Ukraina ametlikud uudised seda ei kinnita). Lisaks mitu kvartalit saadi ja karm lahing jätkub. Ukraina blogijate hinnangul olukord ei paista hea.
7. Lõunarinne: vaid pisu lainetust.
Berdjanski suund: siin lainetus vene poole kasuks.
Tokmaki suund: siin lainetus Ukraina kasuks.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: kolmest vene poole rünnakust Ukraina ametlikud uudised teada andsid ja blogijate väitel Krõnki külas paar kvartalit veel Ukraina kontrolli alla läks.
9. Kõrge vene armeekindrali ja kaitseministri asetäitja Timur Ivanovi vahistamine viitab putini kauaaegse liitlase, minister sergei šoigu bürokraatliku mõju vähenemisele ning luureteenistuste, kahe Venemaa valitsusallika ja ühe isiku mõju tugevnemisele, ütles kremli lähedal asuv inimene Moscow Times-ile. Nad kõik nõustusid rääkima anonüümseks jäädes, kuna neil polnud õigust ajakirjandusele avaldusi teha.
„Esiteks on Ivanovi vahistamine turu ümberjagamine. Ta ei jälginud mitte ainult ehitust, vaid ka sõjalisi lepinguid, see on kõige maitsvam ja suurim. Kuid loomulikult on see šoigu grupeeringule väga tõsine poliitiline ja instrumentaalne löök,” ütles üks valitsusametnik ajalehele Moscow Times.
Päev varem Moskva kohtu poolt vahistatud Ivanov oli šoigu lähedane. Pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse külastas ta sageli Venemaa okupeeritud alasid. Näiteks kontrollis ta hävitatud Mariupolis asuvat elamukompleksi, mida putin külastas 2023. aastal oma ainsa PR-reisi ajal okupeeritud linna, mis korraldati talle turvakaalutlustel öösel.
Koos Moskva otsusega Ukraina Donetski oblasti okupeeritud osa DPR juhiks määratud Deniss Pušiliniga külastas Ivanov ehitusplatsi mitu kuud varem. Seal kiideti mitmeid uusehitisi, mille ümber oli näha vene sissetungi ajal hävinud maju ning süüdistati hävingus „neonatse”. Lisaks jälgis Ivanov veetoru ehitamist Doni jõest Siverski Donetsi kanalisse, mille kaudu Venemaa alustas veega varustamist okupeeritud Donetskit ja Luhanskit. Samuti jälgis ta Ukraina ja Venemaa sõjaväe kokkupuutejoonel 90% kaitserajatiste ehitamist.
Miljoni rubla (10 000 eurot) suuruse altkäemaksu võtmises süüdistatud Ivanovite perekonna jõukus ja luksuslik elu polnud saladus ei luureteenistustele ega Venemaa poliitilisele eliidile. „Armee vara käsutamisel oli palju tõelisi kuritarvitamisi. Kuid ta oleks pidanud selle eest juba aastaid tagasi arreteerima,” ütles kaitseministeeriumile lähedalseisev allikas ajalehele Moscow Times. Ta lisas, et vahistamise ajastus – ja see toimus vaid paar nädalat enne putini ametisseastumist viiendaks ametiajaks ja uue valitsuse moodustamise algust – „räägib rohkem poliitilistest põhjustest ja šoigu mitte kõige tugevamatest positsioonidest”.
Kõik Moscow Timesi allikad nõustuvad, et Ivanovi vahistamine ei mõjuta kuidagi Vene armee võimet jätkata sõjalist sissetungi Ukrainasse, kuna Ivanovil „ei olnud sõjalist osalust”. „Suure tõenäosusega ei takista see isegi šoigul oma positsiooni uues valitsuses säilitamast. Kuid tema positsioon nõrgeneb märgatavalt,” ütles Venemaa valitsusametnik.
„Üldiselt oli see, mis juhtus, putini huvides. Ta ei lase kunagi kummalgi rühmal liiga tugevaks saada. Ja seda tutvustatakse avalikkusele kui võitlust korruptsiooniga,” ütles teine vene ametnik.
Ministri asetäitja vahistamine tähendab, et FSB kogub süüstavaid tõendeid kogu ministeeriumi ja selle juhi kohta, ütles Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemteadur Andrei Soldatov ajalehele Moscow Times. „Ivanov annab nüüd kõigi vastu tunnistusi. Tavaliselt on see kontrolli vahend, mitte kui repressiooni meetod. Nii lahendab kremli režiim kontrollitavuse säilitamise probleemi,” ütles Soldatov.
10. Ukrainas okupeeritud Hersoni oblastis peeti kinni kaks vene sõdurit nelja inimese mõrva eest Podo-Kalinovka ja Abrikosovka külas, kirjutab Kommersant. Kuriteo sai teatavaks pärast seda, kui Podo-Kalinovka haigla parameedik teatas politseile. Ühest majast leiti naise surnukeha, kes tapeti Kalašnikovi automaadilaskudega. Kuriteo jälgede varjamiseks valasid süüdistatavad surnukeha üle kütusega ja viskasid granaadi, kuid hukkunu tuvastati siiski.
Sõjaväelased Aleksandr Osipov ja Aleksandr Kaygorodtsev peeti viivitamata kinni, nad tunnistasid mõrvad üles ja kirjutasid ülestunnistuse. Nad rääkisid, et naaberkülas Abrikosovkas tapsid nad oma kolleegi ja veel ühe naise, kelle surnukehad samuti õhku lasti ja seejärel põletati. Üks ohvritest oli Abrikosovka administratsiooni juht Ljubov Tõmtšak. Varem teatati, et ta võis langeda Ukraina relvajõudude mürskude ohvriks ning munitsipaalrajoonis kuulutati seoses tema surmaga välja lein, täpsustab Kommersant.
Kinnipeetavad teenisid 144. motolaskurbrigaadis ning kuritegu võis toime panna alkoholijoobe tõttu. Novosibirski oblastist pärit Kaygorodtsev on varem mõrvas ja narkoäris süüdi mõistetud. Ta vabanes vanglast 2020. aastal. Süüdistatavaid ähvardab eluaegne vanglakaristus. Baza täpsustab, et sõjaväelaste ohvriks võis langeda viis inimest: kaks naist ja kolm meest, kellest kaks olid süüdistatava kolleegid.
11. Venemaa relvade eksport Indiasse, mis on kodumaise sõjatööstuskompleksi suurim välisturg, langes Ukraina sõja ohvriks. Riik, mille armeed NSV Liit 1960. aastatel praktiliselt üksi sõjatehnikaga varustas ja mida Venemaa on viimase 30 aasta jooksul varustanud, ei kavatse sealt enam ühtegi suuremat ostu teha. Juba maailma suurimaks relvaimportijaks tõusnud India on eraldanud edasisteks ostudeks 100 miljardit dollarit, kuid Venemaa saab sellest rahast vähe, vahendab Politico viidates juhtivatele ekspertidele ja India kaitsetööstuse esindajatele.
Sõda Ukrainas, lääneriikide sanktsioonid, India mure Vene varustuse kvaliteedi pärast, mis reaalsetes lahingutingimustes nii halvasti toimis, Moskva suutmatus kindlustada isegi juba tehtuid lepinguid, aga ka Delhi soov arendada oma kaitsetööstust – kõik see mängis rolli otsustamisel minna koostööle teiste, eelkõige lääne relvatootjatega.
Kuigi hoolduses olevate seadmete varuosi ostetakse jätkuvalt Venemaalt, ei pea Delhi riiki enam peamiseks tarnijaks, kirjutab Politico. Nandan Unnikrishnan Observer Research Foundationi mõttekojast välistas „suurte ostude” võimaluse Venemaalt, samas kui India kaitseministeeriumi endine nõunik Amit Koushish ütles, et Moskva ei ole enam „võimeline” vajadusi rahuldama.
Koostöö katkestamise protsess on juba alanud. Kui 2009.–2013 moodustas Venemaa 76% India relvaimpordist, siis aastatel 2019–2023 Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel vaid 36%. Viimane viieaastane plaan oli esimene pärast 1960–1964, mille kohaselt Venemaa (või tema eelkäija NSV Liit) andis vähem kui poole India ostudest.
India ametnike sõnul kiirendab Ukraina sõda seda protsessi. Ühest küljest ei taha Delhi Unnikrishnani sõnul ületada lääne, eriti Ameerika Ühendriikide seatud punaseid jooni. Teisest küljest on India eksperdid Svasti Rao Manohar Parrikari Kaitseuuringute ja Analüüsi Instituudist üllatunud, kuidas Venemaa varustus lahingutingimustes käitub:
Kuidas on juhtunud, et Patriot tulistas alla Kinžali raketid, mida esitleti haavamatutena? Miks saavad vene laevad nii lihtsaks sihtmärgiks riigile, millel pole oma mereväge? Ja kui tõhusalt tulistavad ukrainlased alla varajase hoiatamise lennukeid A-50 ja hävitajaid, nagu Suhhoi! X-47M2 Kinžal rakette kiitis putin isiklikult 2018. aastal, nimetades neid „imerelvaks”. Kuid ukrainlased õppisid neid alla tulistama 1970ndatel aastatel välja töötatud rakettide abil. Hiina ja Briti sõjaväeeksperdid isegi keeldusid neid ülihelikiirusel põhinevateks pidamast, nagu väitis putin.
Venemaa sõjatööstuskompleks töötab praegu Ukraina sõja heaks ja on Lääne sanktsioonidega piiratud, mistõttu ei suuda see tagada isegi lihtsa varustuse tarnimist. 2019. aastal loodi Indias ühisettevõte Indo-Russian Rifles Private Limited; 2021. aasta lõpus avas ta tehase, mis peaks tootma Venemaa saadetud komplektidest Kalašnikovi AK-203 automaatrelvi. Tehas ootab endiselt esimest tarnet, kuigi 2024. aasta märtsiks pidi see andma India armeele esimesed 5000 kuulipildujat (kokku pidi tootma 750 000). Selle tulemusena oli India kaitseministeerium sunnitud kiiresti ostma USA-st 73 000 kuulipildujat.
See on vaid üks näidetest, „millest keegi avalikult ei räägi, sest see on väga tundlik teema,” ütleb Delhis asuv kaitseajakirjanik Rahul Bedi. Ta tõi Politicole muid näiteid:
Venemaa on tarninud vaid kolm viiest lubatud õhutõrjeraketisüsteemist S-400;
India soovis alates 2025. aastast rentida tuumaallveelaeva, kuid see plaan näib olevat katkenud; oli kokkulepe nelja fregati tarnimise kohta: kaks pidi saatma Venemaa, kaks ehitatama veel Goa osariigis, kuid ka siin ei tehtud midagi.
India läheb üle Pariisist ostmisele („Prantsusmaa on saamas uueks Venemaaks ja veelgi enam,” ütleb Svasti Rao): hiljuti ostis ta 26 Rafale hävitajat. Lisaks on kavas suurendada importi Iisraelist ja Lõuna-Koreast ning kaalutakse ka võimalust tellida uus allveelaev Saksamaa ja Hispaania ettevõtetelt. Peaminister Narendra Modi eelmise aasta Washingtoni visiidi ajal allkirjastas president Joe Biden lepingu, mis lubab General Electricul viia mootoritehnoloogia New Delhisse, et seda kasutada Indias toodetud hävitajates.
India ei ole ainus klient, kelle Venemaa kaitsetööstus kaotab. SIPRI andmetel kukkus Venemaa kogu relvaeksport aastatel 2014-2018 ja 2019-2023 kokku 53%. Protsess on sõja tõttu eriti kiirenenud viimasel viie aastasel perioodil: kui 2019. aastal müüs Venemaa relvi 31 riigile, siis 2023. aastal – vaid 12. Maailma relvaeksportijate edetabelis on Venemaa esimest korda kolmandal kohal Prantsusmaa taga.
12. Põhja-Atlandi alliansi riigid ei andnud Kiievile lubatud sõjalist abi, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. „Olgem ausad. Reaalsus on see, et viimastel kuudel ei ole NATO liitlased Ukrainale lubanud abi osutanud,” ütles ta. Tema sõnul ei varustanud EL riigid Kiievile piisaval hulgal mürske ja USA ei suutnud pikka aega kokku leppida Ukrainale sõjalise abi paketis.
Päev varem allkirjastas USA president Joe Biden seaduseelnõu, millega eraldatakse Ukrainale sõjaliseks abiks 60,64 miljardit dollarit. Nagu märkis USA senati luurekomitee juht Mark Warner, võivad esimesed sõjalise abi tarned Ukrainale alata juba sel nädalal. Muuhulgas hõlmab uus osa ATACMS-i rakette, mis on võimelised tabama sihtmärke kuni 300 km kaugusel.
Rohkem kui kolmandik kogusummast – 23,2 miljardit dollarit – suunatakse USA reservide täiendamiseks. 13,8 miljardit dollarit kulutatakse Ukrainale relvade ostmiseks, veel 11,3 miljardit dollarit kulutatakse „USA käimasolevatele sõjalistele operatsioonidele piirkonnas” ja 26 miljonit dollarit kulutatakse Kiievile antava abi jätkuvale järelevalvele. Lisaks läheb 7,9 miljardit dollarit Ukraina valitsuse toimimise säilitamiseks ja 1,58 miljardit dollarit „abiks Euroopale, Euraasiale ja Kesk-Aasiale”, kuid laenuna.
Pentagon teatas varem, et nad suudavad esimesed relvad Kiievisse toimetada mõne päeva jooksul pärast Bideni seaduseelnõu allkirjastamist. Associated Pressi teatel valmistas USA kaitseministeerium juba mitu kuud tagasi Kiievisse toimetamiseks ette vajalikud relvad ja laskemoona, kuid ootas, et Kongress eraldaks selleks raha.
Mitmed olukorraga kursis olevad allikad omalt poolt ütlesid CNN-ile, et Bideni administratsioon on juba alustanud uue sõjalise abipaketi ettevalmistamist Ukrainale, mis peaks maksma umbes miljard dollarit.
13. Ukraina relvajõud eemaldasid USA tarnitud Abramsi tankid kontaktliinilt, kuna Vene droonid tuvastavad ja hävitavad kiiresti rasketehnika, ütlesid kaks USA ametnikku Associated Pressile.
Seda teavet kinnitas Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee aseesimees admiral Christopher Grady. Tema sõnul töötab USA koos Ukraina poolega taktika muutmise nimel.
Üks AP Pentagoni allikatest märkis, et Ukraina väed pole veel võtnud kasutusele taktikat, mis võiks Abramsi tanke tõhusamaks muuta. Nagu ütles teine USA sõjaväeametnik, tähendab droonide laialdane kasutamine Ukraina sõjapiirkonnas seda, et „ei ole avatud maastikku, millest saaks lihtsalt läbi sõita, kartmata avastamist”.
Enne seda nähti Abramsit 47. mehhaniseeritud brigaadi osana, mis pidas kaitselahinguid Avdiivka piirkonnas, mille Ukraina väed veebruari keskel maha jätsid.
AP andmetel kaotasid Ukraina relvajõud viis 31 Abramsi tankist, mille Ukraina sai 2023. aasta septembris. Samas, nagu New York Times varem kirjutas, on Ukraina väed kaotanud nii mõnegi tanki vaid viimase kahe kuu jooksul.
Nagu NYT selgitas, kaotas Ukraina kogu sõja jooksul umbes 140 tanki, mille andsid NATO riigid. Suurema osa kaotustest põhjustasid Saksa leopardid – umbes 30 ära lasti ära.
Tankid on Ameerika sõjalise jõu üks olulisi sümboleid ning viis, kuidas suhteliselt odavad droonid neid sõidukeid hävitavad, muudab arusaama tänapäeva konfliktidest ja ohustab tankide rolli neis, märkis NYT. Seega võivad droonid maksta umbes 500 dollarit, samas kui ühe Abramsi maksumus on umbes 10 miljonit dollarit.
Vaatamata oma võimsusele on tankid üsna kergesti tabatavad: nende haavatavate kohtade hulgas on ülemine osa, mootoriruum ning kere ja torni vaheline ala, kus soomus on kõige õhem, ütleb sõjaväeanalüütik, instruktor, Austria kolonel Markus Reisner. Tema sõnul saadetakse pärast tanki tavapärasemat tüüpi relvadega pihta saamist see drooniga lõpetama, et vältida selle lahinguväljalt remonti viimist.
14. Lühiuudised
Euroopa Liit ei kehtesta sanktsioone Venemaa vedelgaasi otseostmisel, kirjutab Bloomberg.
Lääne partnerid palusid Kreekal saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemid S-300 või Patriot. Kreeka neid aga ei tarni, sest riik ütleb, et vajab neid enda kaitseks.
Taani võimud on nõustunud suurendama Ukrainale sõjalist abi andva Ukraina fondi 2024. aasta rahastamist 590 miljoni euro võrra.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse üles mitte tunnustama pseudovalimisi Venemaal ja ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel. Samuti väljendasid nad kahetsust, et Ungari peaminister Viktor Orban õnnitles putinit tema tagasivalimise puhul.
Hiinas on väidetavalt sildunud USA sanktsioonide all olev vene kaubalaev Angara, mis on seotud Põhja-Korea relvavedudega Venemaale. Satelliidipiltidel on näha, et laev on alates veebruarist ankrus Hiina laevatehases Zhejiangi idaosas.
Stoltenberg: Hiina peab lõpetama Venemaa toetamise, kui ta soovib läänele lähenemist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
