Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: AI

Eile 13. mail sai Võru rahvas lõpuks teada selle, millest juba mõnda aega sosinal räägiti – ligi pool inimpõlve püsinud sotsialistlik võim varises kolinal kokku.

Võnkeid oli tunda juba pärast valimisi, kui senine võimuliit vedeles omas rasvas nagu ülesöödetud orikas laudas. Ametikohti jagati nagu laadaplatsi kommi, komisjone rebiti üksteise käest ning rahakraani juures trügiti nii, et küünarnukid välkusid.

Kõrvalt vaadates jäi mulje, et võimuladvik ei teeninud enam linna, vaid iseennast. Kõike näis olevat vähe – kohti, mõjuvõimu ja raha. Lõpuks jõuti isegi selleni, et opositsioonilt napsati revisjonikomisjon ning poetati see kõige aplamale tegelasele pihku. See oli hetk, mil sai selgeks: süsteem oli oma raskuse all kokku vajumas.

Kui osa südametunnistusega saadikuid otsustas sellele priiskamisele pidurit tõmmata ja alustada suurpuhastusega, ilmusid otsekui kopitanud keldrist välja vanad punased röökurid. Esirinnas ka kaua varjusurmas püsinud Vaiko Tigane, kes tormas kibekiirelt volikogu liikmete postkaste täitma sotsialistide ülistuslauludega.

Ent iga uus peremees teab, et enne uue korra loomist tuleb vana laga välja rookida. Ja keldrikoristusel peab olema ettevaatlik – kui liiga hoogsalt tolmu üles keerutada, võib nurgast välja ilmuda roti s…a ning koos sellega ka vana poliitiline tõbi, mis seni vaikselt kopitas. Nüüd näib, et mõned kauaks unustatud tegelased on jälle ellu ärganud.

Õnneks teavad inimesed hästi, millise „viirusega” tegu on. Ning loodetavasti jagub uuel võimul nii kainet mõistust kui ka tugevat rohtu, et linnamaja vanad haigused lõplikult välja ravida.

LE toimetus soovib uuele võimule jõudu, sirget selga ja külma närvi. Võru ei ole monarhia, kus võim liigub isalt pojale või tütrele nagu päranduseks saadud rehealune.

Viimased uudised