MTA: Kolme kuuga laekus makse 3,6 miljardit eurot. Märtsi maksulaekumist vedasid käibe- ja sotsiaalmaks
Avaldatud: 14 mai, 2026
Maksude laekumine 2025. ja 2026. aasta kolmel esimesel kuul. Allikas: MTA Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus märtsis riigieelarvesse 1,1 miljardit eurot makse. Eelmise aastaga võrreldes suurenes laekumine 5,4 protsendi võrra.
MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul suurenes kogulaekumine eelkõige käibemaksu ja sotsiaalmaksu mõjul.
Käibemaksu laekus märtsis kokku ligi 387 miljonit eurot, mida on üle 65,6 miljoni euro enam kui mullu. „Kogu esimese kvartali käibemaksulaekumine on olnud väga tugev, kolme kuuga on laekunud 172 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga,” ütles Roosimaa. „Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutasid käibemaksulaekumist enim laekumised jae- ja hulgikaubanduse sektorites. Muu hulgas avaldasid olulist mõju kütuse hinna tõus ja mootorsõidukite müük,” lisas ta. Siseriiklik müük tervikuna suurenes märtsis enim kaubanduses ja ehitussektoris.
Palgafond kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes 6,3% ning see suurendas sotsiaalmaksu laekumist 440 miljoni euroni. Sotsiaalmaksu laekus ca 25,3 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus märtsis veidi üle 39 miljoni euro, mida on 57,4 miljonit eurot vähem kui mullu samal kuul. Väiksema laekumise põhjus on tuludeklaratsioonide põhjal enammakstud tulumaksu tagastamine. MTA tagastas sel aastal inimestele tulumaksu varasemast kiiremini ning suur osa sellest jäi märtsikuusse.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus märtsis 63,7 miljonit eurot, mida on üle 7 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu mõjutasid ennekõike suuremad dividendi väljamaksed ning krediidiasutuste avansilise tulumaksu suurem laekumine. Laekumisse panustasid enim finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ja töötlev tööstus.
Kütuseaktsiisi laekus märtsis üle 49 miljoni euro, mida on ca 6,5 miljonit eurot enam kui aasta varem samal ajal. Raili Roosimaa sõnul mõjutas kasvu enim suurem nõudlus, mistõttu suurenes aasta tagusega võrreldes tarbimisse lubatud kütuse kogus 11 miljoni liitri võrra. See kajastub ka kütuse jaemüügi andmetes – bensiini jaemüük suurenes märtsis 6,2% ja diislikütuse jaemüük 4,2%.
Märtsis suurenes bensiini jaemüük eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmeteistkümnes maakonnas, enim Harjumaal (6,4%). Bensiini jaemüük vähenes kahes Eesti maakonnas, kõige rohkem Raplamaal (2,5%). Diislikütuse jaemüük vähenes samal perioodil kuues maakonnas, suurim langus oli Jõgevamaal (8,4%). Üheksas maakonnas diislikütuse jaemüük suurenes, enim Pärnumaal (18,1%).
„Eelmise kuuga võrreldes märtsis nõudlus ja ka kütuseaktsiisi laekumine siiski vähenes kütuse hinnatõusu tõttu. Kõrgemad hinnad muutsid tarbijad hinnatundlikumaks, mille tõttu vähenesid mõnevõrra tankimismahud ja kütuseaktsiisi laekumine vähenes ca 1,6 miljoni euro võrra,” selgitas Roosimaa.
Kvartaalses vaates on kütuseaktsiisi võrreldes eelmise aasta I kvartaliga laekunud 27 mln eurot rohkem ning tarbimisse on lubatud ca 41 mln liitrit kütust rohkem.
Tubakaaktsiisi laekus märtsis ca 20 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal, millest lõviosa laekub sigarettidelt (ca 19 miljonit eurot). Laekumise kasv on tingitud nii aktsiisimäärade tõusust aasta alguses kui ka märtsis tarbimisse lubatud tubakatoodete koguse väikest kasvust võrreldes eelmise aastaga.
Alkoholiaktsiisi laekus märtsis ca 15 miljonit eurot, mida on üle 900 000 eurot rohkem kui aasta tagasi. Muutust mõjutas muu hulgas osaline ettevarumine enne hinnatõuse ning lahjemate alkohoolsete jookide suurem tarbimisse lubamine. Kui tarbimisse lubatud õlle maht suurenes aastases võrdluses 4%, siis kange alkoholi tarbimisse lubatud maht vähenes 5%.
Maksude laekumine 2026. aasta märtsis võrrelduna 2025. aasta märtsiga valitud maksudes. Allikas: MTA
Maksuvõlg oli 1. aprilli 2026 seisuga 352,8 miljonit eurot, millest 51,3 miljonit eurot oli ajatatud.
Maksuvõlg vähenes märtsikuus 3,6 miljoni euro võrra. Enim vähenes võlg käibemaksus (3,7 mln eurot) ning kütuseaktsiisis (1,9 mln eurot), mis on peamiselt seotud ettevõtete maksukohustuste täitmisega. Seevastu suurenes maamaksus 3,8 mln euro võrra, mis on seotud maamaksu esimese osamakse tähtaja saabumisega 31. märtsil ning puudutas eeskätt füüsilistest isikutest maksukohustuslasi.
Märtsis koondus peamine osa maksuvõlast hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse, töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritesse. Nende sektorite maksuvõlg moodustas ligikaudu 63,4% kogu maksuvõlast. Suurem osa nende sektorite võlgadest oli seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.
Maksuvõlglasi oli märtsi lõpus kokku 80 800, mida on 26 300 võrra enam kui kuu varem. Võlglaste arvu kasv tulenes ennekõike maamaksu esimese osamakse tähtaja saabumisest, mis puudutab suurt hulka füüsilistest isikutest maksukohuslasi, kellel on valdavalt väiksemad maksukohustused. Seetõttu mõjutab maamaks sarnaselt mootorsõidukimaksuga koguvõlglaste arvu ning võlglaste arvu kasv ei viita üldisele maksekäitumise halvenemisele. „Võlglaste arvu kasv maksukohustuse tähtaja järel on ootuspärane ja alati lühiajaline. Nii on see ka maamaksu puhul, mille kohustused suures osas täidetakse või ajatatakse peagi pärast tähtaega. Tähtaegselt tasus maamaksu ligi 85% maksukohuslastest, mis jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele,” selgitas Raili Roosimaa. 1.aprilli seisuga oli maamaksukohustus tasumata 46 800 isikul 5,3 mln euro ulatuses ning mootorsõidukimaks tasumata 12 930 isikul 1,4 mln euro ulatuses, moodustades koguvõlasaldost vastavalt 1,51% ning 0,39%.
Maksuvõla saldo sektorite kaupa 1. aprilli 2026 seisuga. Allikas: MTA
MTA toetab igakülgselt maksumaksjaid oma kohustuste täitmisel. Kui maksukohustus on praegu tasumata, tasub üle vaadata võimalused selle lähiajal tasumiseks või vajadusel ajatamiseks. Oleme alati valmis nõustama ning koos sobivaid lahendusi leidma.
Maksukohustusega on võimalik tutvuda ameti e-teenuste keskkonnas e-MTAs.
Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.
Tutvu maksude laekumise ülevaatega MTA kodulehel.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
