Sõja ülevaade: 1542. päev – üks Ukraina edenemine
Avaldatud: 15 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. mai 2026:
kuigi vene poole konveier töötab kõrgetel tuuridel, tuvastas hoopis ühe Ukraina edenemise.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sihtmärke jagus.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: nii ja naa.
7. Bahmut: olukorras muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Ukraina edenes.
10. Herson: muutusteta.
11. Iga viies venelane usub, et riigis on langeva elatustaseme tõttu võimalikud massiprotestid.
12. vene Õigeusu Kirikus on registreeritud järsk langus end õigeusklikeks nimetavate venelaste arvus.
13. volodin kutsus üles sõjavastaste emigrantide naasmisel venemaale nad kohtu alla anda.
14. venemaa riigiduuma kahekordistas venelaste ületunnitöö norme.
15. venemaa vangide arv väheneb, kuna süüdimõistetud saadetakse sõtta.
16. Lühiuudised
USA välisminister Marco Rubio nimetas 14. mail Fox Newsile antud intervjuus Ukraina relvajõude Euroopa „kõige tugevamaks ja võimsamaks” sõjaväeks. „Kui vaadata, siis venelased kaotavad kuus viis korda rohkem sõdureid kui ukrainlased ning Ukraina on väiksem riik ja ka väiksem armee,” ütles Rubio.
USA armee sekretär Dan Driscoll kiitis Ukraina Delta süsteemi, nimetades selle modulaarset avatud arhitektuuri ja C2 juhtimis- ja kontrollivõimet „absoluutselt uskumatuks”. Ta ütles, et Delta integreerib kõik droonid, sensorid ja lahinguplatvormid ühte võrku, erinevalt USA süsteemist.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 257 lahingukokkupõrget ehk siis kevad-suvine pealetung jätkub enamuses väikeste infiltreeruda püüdvate gruppidega. Nii jala kui kergliikuritel. Hetkel veel ei tea soomuse kaotuste numbri tõusu põhjust ehk siis kas neid rohkem rünnakutel kasutati toetuselemendina või vaid jalaväe toomiseks halli ala lähedusse või hoopis osasid neist tabati kuskil possal paiknedes.
Senised tihedama tegevusega sektorid jäid samaks ja vähem aktiivsetes sektorites kontaktide arv langes. Muutusi vene poole taktikas pole ja kuidagi pisu rohkem olen hakanud videodes nägema vene poole rünnakutes osalemas parema väljaõppe ja varustusega gruppe ehk siis kõrgema juhtkonna tahe saavutada mingitiki edenemist on tõusuteel. Eks lõpuks on pisu keeruline, kui kremlile järjest edenemistest teada antakse ja eip muhvigi.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku 55 raketiga ja 95 õhurünnakut, heites alla 323 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8517 kamikaze-drooni ja sooritas 2884 kaudtulelasku, sealhulgas 82 mitmikraketiheitjaga.
1. Kiievis on 14. mai öösel toimunud venemaa rünnaku tagajärjel hukkunute arv tõusnud 24-ni. Nende seas on kolm last. Päästjad jätkavad rusude koristamist.
14. mail puhkesid Tšernobõli keelutsooni kaugemates piirkondades tulekahjud venemaa droonirünnaku tagajärjel.
14. mai õhtul ründasid vene okupatsiooniväed Odessa oblasti energiainfrastruktuuri ning kriitilised infrastruktuuriobjektid lülitati varutoitele. Droonrünnaku tagajärjel sai kahjustada Bilhorodi-Dnistrovski rajooni energiaobjekt. Õnneks inimohvreid ei olnud. Rünnak katkestas elektri 32 asulas. Kokku jäi elektrita üle 15 000 kliendi.
venemaa rünnakute tagajärjel Zaporižja oblastis ja Hersonis hukkus üks inimene ja sai haavata üks; Dnipropetrovski oblastis teatati elamute hävimisest ja kiirabiautode kahjustustest.
2. Ukraina sõjavägi algatas väidetavalt 15. mai öösel ulatusliku droonirünnaku, tabades venemaa sõjaväe- ja energiataristut mitmes venemaa piirkonnas, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid.
Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotel on näha tohutut tulekahju, mis algas ilmselt Rjazani naftatöötlemistehasest Ukraina droonirünnaku ajal. Pärast rünnakut oli linna kohal näha suuri suitsupilvi kuni hommikutundideni. Rjazani naftatöötlemistehast, mida peetakse üheks venemaa suurimaks naftatöötlemistehaseks ja mis toodab aastas üle 17,1 miljoni tonni naftat, on regulaarselt rünnakute sihtmärgiks, arvestades selle rolli venemaa sõjamasina kütusega varustamisel.
Mujal Venemaal teatasid Telegrami meediakanalid kohalike elanike aruannetele viidates, et öösel nähti venemaa Krasnodari krais Jeiski linnaosas asuvalt sõjaväelennuväljalt pärast piirkonnas toimunud õhutõrjeoperatsioone suitsu tõusmas.
Moskva linnapea sergei sobjanin teatas, et 14. mail vahetult enne südaööd tulistati alla viis Ukraina drooni, kui need lähenesid venemaa pealinnale. Moskva Domodedovo ja Šeremetjevo lennujaamades peatati rünnaku ajal ajutiselt maapealne tegevus.
Telegrami kanali Crimean Windi teatel kuuldi piirkonna droonirünnaku ajal plahvatusi ka Jevpatorias ja Sakis.
Brjanski linnas töötas öösel õhutõrje.
Eile päeval Berdjanski sadamas tabati väidetavalt vene laskemoona vedanud kaubalaeva. Kohalike allikate sõnul sisenes laev okupeeritud sadamasse sildumiseks kell 10.00 ja sai rünnaku varsti pärast seda.
29. aprillil kahjustas Ukraina droonirünnak Voroneži oblastis Ozero maandumisplatsil kahte vene helikopterit. Tabamuses sai kahjustada 41. helikopterirügemendi Mi-8 ja 15. armee lennuväebrigaadi Mi-28, haavati kahte ohvitseri.
3. Sumõ: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Harkiv: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Siversk: nii ja naa. Infokilde väikeste vene gruppide ja Ukraina gruppide uutest eesmistest possadest tuli ja selles segaduses eip suutnudki selgusele saada. Palju on ka infomüra ja valeteateid.
7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud ja pingeline olukord Kostjantõnivka linnas ja selle ümber jätkus.
8. Donetsk: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: idaosas ja Huljaipole kandis rünnakuid jagus, uusi muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
vene väed ründasid Ukraina positsioone Zaporižja oblastis Stepnohirski keskuses asuvates hoonetes, kasutades fiiberoptilisi FPV droone. See tähendab, et Ukraina omad on vene poolt asulast välja surumas. Pisu oodatud üllatusega tegu on.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kodanike osakaal, kes usuvad, et riigis langeva elatustaseme tõttu toimuvad massiprotestid on võimalikud, on jõudnud 20%-ni. Veel 14% vastanutest usub, et poliitilised protestid on võimalikud. Need on Levada keskuse uuringu tulemused – mõlemad arvud on kõrgeimad alates 2024. aasta juulist.
Võrreldes novembrikuu uuringuga on majandusprotestide võimalikkusse uskujate arv suurenenud 4 protsendipunkti võrra (16%-lt), samas kui poliitiliste protestide arv on suurenenud 3 protsendipunkti võrra (11%-lt). Valmidus isiklikult poliitilistes protestides osaleda suurenes 1 protsendipunkti võrra 12%-ni. Samal ajal vähenes potentsiaalsete majandusprotestide osalejate osakaal seevastu 1 protsendipunkti võrra 16%-ni. Uuring viidi läbi 22.–29. aprillini.
Suurem protestipotentsiaal registreeriti alles 2024. aasta juulis (21% langeva elatustaseme vastu, 15% poliitiliste loosungitega). Võrdluseks, 2022. aasta veebruaris pidas 29% venelastest massiproteste võimalikuks, samas kui 23% olid valmis osalema majanduslikel ja 18% poliitilistel protestidel.
Protestimeeleolu tõus toimub valitsuse toetusreitingute languse taustal. kremli kontrolli all oleva VTsIOM-i andmetel langes putini toetusreiting aprillis 65,6%-ni – madalaimale tasemele alates Ukraina sõja algusest. Ühtse venemaa toetus langes alla 28%, mis on samuti uus madalseis alates 2022. aasta veebruarist. Avatud VTsIOM-i küsitluses, kus vastajad identifitseerisid end usaldusväärsete isikutena, oli putini reiting vaid 29,5% – taas madalaim tase alates täiemahulise sissetungi algusest. Pärast seda lõpetasid FOM ja VTsIOM oma iganädalaste presidendi toetusreitingute avaldamise.
Eksperdid usuvad, et seda meelsuse muutust seletab mitmete tegurite kombinatsioon. Londoni King’s College’i venemaa Instituudi direktor Gulnaz Sharafutdinova märgib ära sõnumirakenduste ja interneti sulgemise, täitumata lootused USA-ga Ukraina küsimuses kokkuleppele jõudmiseks ning sõja üldise väsimuse, mis mõjutab üha enam majandust ja elatustaset. Sotsioloog ja endine venemaa valitsusnõunik Konstantin Gaaze lisab: võimud sekkuvad üha enam igapäevaellu (elektrikatkestused, piirangud), samal ajal kui sõda tungib venemaale sügavamale – droonid, rünnakud naftatöötlemistehastele. „Kõik see kuhjub aja jooksul,” selgitab ta.
12. Püha Tihhoni Õigeusu Humanitaarteaduste Ülikooli (PSTGU) läbiviidud uuringu kohaselt on venelaste osakaal, kes identifitseerivad end õigeusklikena, langenud 78%-lt 65%-le. Uuringu tulemused avaldas Vedomosti. Üheksa protsenti vastanutest identifitseeris end moslemina, samas kui veel 3% identifitseeris muu religiooni. Kuusteist protsenti ei identifitseerinud end ühegi religiooniga. Veel 6% identifitseeris end ateistina. Võrreldes 2011. aasta uuringuga on need arvud oluliselt muutunud: toona identifitseeris end õigeusklikuna 78% vastanutest, 2% ateistina ja veel 11%-l puudus religioosne kuuluvus.
Samal ajal osaleb märkimisväärne osa venelastest, kes identifitseerivad end õigeusklikena, harva kirikurituaalidel. Peaaegu iga kolmas (32%) teatas, et ei käi kunagi jumalateenistustel. Ainult 17% õigeusklikest ütles, et nad teevad seda vähemalt paar korda aastas. 2011. aastal oli see näitaja 28% ja sama protsent ei osalenud jumalateenistustel.
venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on vene Õigeusu Kirik regulaarselt teinud avaldusi, mis seda otsust toetavad. Märtsis 2024 nimetati patriarh kirilli juhitud Maailma vene Rahvanõukogus sõda „pühaks”. vene Õigeusu Kiriku pea kutsus üles palvetama ka putini, valitsuse ja venemaa armee eest ning jaanuaris 2026 kuulutas ta, et neid, kes ei nõustu kremliga, tuleks pidada kodumaa reeturiteks.
Selle taustal on kirikud üle kogu riigi militariseeritud. Nad on hakanud pakkuma laskekursusi, kus instruktoriteks on erivägede liikmed. Mõned preestrid on kuulutanud sõja vastased Antikristuse vaimu kandjateks ja hakanud oma jutlusi kasutama sõjalise tegevuse propageerimiseks ja oma koguduse veenmiseks sõlmima lepingut kaitseministeeriumiga.
Näiteks kaebasid Moskva oblastis Savvinos asuva Muutumise kiriku koguduseliikmed, et rektor Vitali Kulešov muutis jumalateenistused tõeliseks sõjaväearsenali demonstratsiooniks. „Ausalt öeldes oleme kaotanud pilgu sellele, kuhu me tuleme: Jumala palvemajja või lasketiiru. Me tuleme palvetama, aga lahkume taktikalise väljaõppe loenguga,” märkisid elanikud.
Moskva oblastis Obuhhovo linnas asuvas Peeter-Pauli kirikus tähistati „Maailma õigeusu noorte päeva”, sundides sõjalis-patriootliku keskuse lapsi demonstreerima relvakäsitsemise oskusi ja simuleerima lahingutes osalemist otse altari ees ikoonidega. Peapiiskop Sergi Rešetnjak tagandati hiljem rektori ametikohalt, viidates hierarhia korralduste rikkumisele.
13. venemaa riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin teatas, et Ukrainat toetanud venemaa ümberasustajad seisavad pärast tagasipöördumist kohtu ees. Ta ütles neljapäeval ajakirjanikele: „Mis puutub neisse, kes lahkusid, solvasid meie kaitsjaid, kahjustasid riiki ebasõbralike riikide abistamisega ja rahastasid Ukraina relvajõude – loomulikult peame mõistma, et sellised inimesed seisavad silmitsi kohtumenetlusega. Ja õiguskaitseorganid reageerivad kindlasti selliste pseudokodanike tagasipöördumisele.”
volodini sõnul kehtib see kõigi riigist lahkunud venelaste kohta. „See on meie kodumaa ja loomulikult pole kellelgi siin tagasipöördumiseks mingeid takistusi. Pole kahtlustki, et võivad tekkida teatud tüsistused,” ütles volodin.
venemaa presidendi rahvamajanduse ja avaliku halduse akadeemia rakendusökonoomika instituudi hinnangul on sõja algusest saadik venemaalt emigreerunud umbes 650 000 inimest. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liit (RSPP) on hinnanud selle arvu kuni 900 000-ni. 2023. aastal väitis putin, et 50% riigist lahkunutest oli tagasi pöördunud. RANEPA uuring teatas aga vaid 10% tagasipöördunutest.
14. venemaa riigiduuma võttis vastu seaduseelnõu, mis kahekordistab ületundide piirangut 240 tunnini aastas. venemaa valitsus esitas parlamendile tööseadustiku muudatused, teatab TASS. Varem oli ületundide piirang maksimaalselt neli tundi kahe järjestikuse päeva jooksul ja maksimaalselt 120 tundi aastas. Ületunnitöö eest makstakse esimese kahe tunni eest poolteisekordne ja järgnevate tundide eest kahekordne tasu.
Muudatustega kehtestatakse ka 120-tunnine ületundide piirang aastas osalise tööajaga riigiteenistujatele, samuti ohtlikes töötingimustes töötavatele töötajatele. Pensionäridel, pensioniealistel inimestel ja ohtlikes töötingimustes töötavatel töötajatel on samuti lubatud ületunde teha nende kirjalikul nõusolekul.
Valitsus ja miljardärid pooldavad venelaste töökoormuse suurendamist. Presidendi pressisekretär dmitri peskov ei olnud kuuepäevase töönädala vastu. „Me töötame mõnikord öösiti ja tööreisidel mõnikord ööpäevaringselt, mõnikord nädalavahetustel,” ütles ta. peskov lisas ka, et iga tööandja kehtestab oma töögraafiku ja töötajad võivad sellega nõustuda või mitte.
Rusali asutaja oleg deripaska pakkus välja töötajatele range töögraafiku. 30. märtsil kutsus ta venelasi üles uut töögraafikut omaks võtma. „Meil pole palju ressursse. Täpsemalt öeldes ainult üks ja see on seotud meie rahvusliku eripäraga: rasketel aegadel teame, kuidas end kokku võtta ja rohkem tööd teha. Ja mida varem me sellele uuele graafikule – kaheksast kaheksani, laupäevad kaasa arvatud – üle läheme, seda kiiremini me selle muutuse saavutame,” kirjutas ärimees.
Tema ideed toetas venemaa Teaduste Akadeemik gennadi oništšenko. Tema arvates vajab venemaa majandusarenguks kuuepäevast töönädalat. Ta märkis, et kaitsetööstuse ettevõtted tegutsevad juba praegu kuus päeva nädalas ja peamiseks takistuseks on endiselt tööseadusandlus.
15. venemaa vanglates on viie aasta jooksul vähenenud vangide arv enam kui 180 000 vangi võrra, mis on osaliselt tingitud Moskva vangide värbamisest Ukrainas võitlemiseks, ütles riigi vanglasüsteemi juht 14. mail.
venemaa föderaalse vanglateenistuse juht arkadi gostjev ütles, et venemaal on nüüd 282 000 vangi, mis on vähem kui 465 000 2021. aasta lõpus, teatas riigimeedia. Vähenemine on ligi 40%.
venemaal on üks maailma suurimaid vanglasüsteeme, millest suur osa on pärit Nõukogude Liidu töölaagrite võrgustikust, kuigi vangide arv on viimase kahe aastakümne jooksul vähenenud.
Nelja aasta jooksul pärast venemaa täiemahulise sissetungi alustamist Ukrainasse on võimud pakkunud vangidele sõjaväelepinguid, mis võimaldavad neil võidelda vastutasuks võimaluse eest oma karistus tühistada – kui nad jäävad ellu.
gostjev lisas, et umbes 85 000 inimest praegusest vanglate arvust on eeluurimisvangistuses.
Ta ütles ka, et sõjategevuseks vajalike kaupade tootmiseks kasutatakse venemaa vangide tööjõudu. „Me toodame spetsiaalse sõjalise operatsiooni jaoks kaupu (väärtusega) umbes 5,5 miljardit rubla (60 miljonit eurot),” ütles gostjev, kasutades Moskva terminit Ukraina-vastase sõja kohta.
„Tootmismaht (vanglates) ulatus 2025. aastal 47 miljardi rublani (560 miljoni euroni),” ütles ta, täpsustamata, kui suur osa sellest toodangust oli sõjaliste vajaduste rahuldamiseks.
venemaa on sõja ajal silmitsi seisnud süveneva tööjõu puudusega, kus sadu tuhandeid mehi on saadetud rindele ja paljud teised lahkuvad riigist pärast Moskva mobilisatsiooni väljakuulutamist. Reutersi veebruarikuu aruande kohaselt vajab venemaa tööjõu lünkade täitmiseks vähemalt 2,3 miljonit töötajat.
Lisaks vangide tööjõule on venemaa üha enam püüdnud sisse tuua välismaiseid töötajaid, sealhulgas põhjakorealasi. Lõuna-Korea luureametnikud ütlesid seadusandjatele 2025. aastal, et Põhja-Korea on meedia teatel saatnud venemaale ligi 15 000 töötajat. Õnneks on see vaid pisku meres.
16. Lühiuudised
Zelenski käskis Ukraina kaitseväel ja eriteenistustel pakkuda välja võimalikud vormid Ukraina vastuseks venemaa massirünnakule. Direktiiv järgneb 13.-14. mai rünnakule, mil venemaa kasutas Ukraina vastu 1567 drooni ja 56 raketti.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
