Uuring: ligi poolte Eesti elanike arvates on aastaga nende rahaline seis halvenenud
Avaldatud: 15 mai, 2026
Iga viies Eesti inimene ütleb, et tema rahaline heaolu on viimase aastaga kehvenenud lausa märgatavalt. Kokku ligi poolte hinnangul on nende finantsolukord muutunud halvemaks ning vaid iga viienda sõnul on see paranenud.
Eesti, Läti ja Leedu inimeste seas Citadele panga läbi viidud uuringust selgus, et Eesti inimesed hindavad oma rahalise heaolu muutust viimase aasta jooksul märksa kriitilisemalt kui Läti ja Leedu elanikud. Eestis ütleb 47% vastanutest, et nende rahaline heaolu on 12 kuuga halvenenud, sealhulgas 22% hinnangul märgatavalt. Lätis tunnetab halvenemist 30% ja Leedus 22% elanikest. Olukord pole aastaga muutunud 28% Eesti inimeste jaoks.
„Eestlaste rahaline kindlustunne pole taastunud samas tempos, mida võiks eeldada üksnes keskmiste majandusnäitajate põhjal,” nentis Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
„Keskmine palk võib kasvada, aga keskmine inimene ei ela keskmist elu. Kui pere eelarves võtavad suure osa eluasemekulud, toit, transport või laenumaksed, siis jõuab hinnatõus inimeseni ikkagi väga tuntavalt. Uuringust paistab, et paljude Eesti inimeste jaoks on viimased 12 kuud olnud pigem kohanemise kui taastumise aeg,” ütles Rebane.
Palgakasv ei pruugi jõuda kindlustundesse
Statistikaameti andmetel tõusis Eesti tarbijahinnaindeks 2025. aastal keskmiselt 4,8% ning 2026. aasta aprillis olid hinnad aasta varasemaga võrreldes 3,4% kõrgemad. Samal ajal kasvas Eesti keskmine brutokuupalk 2025. aastal 5,6%, ulatudes 2092 euroni. See tähendab, et keskmisel tasemel on palkade ja hindade vahe hakanud paranema, kuid paljudes leibkondades ei pruugi see veel igapäevases rahakasutuses tunda olla.
Statistikaameti andmetel tõusis Eesti tarbijahinnaindeks 2025. aastal keskmiselt 4,8% ning 2026. aasta aprillis olid hinnad aasta varasemaga võrreldes 3,4% kõrgemad. Samal ajal kasvas Eesti keskmine brutokuupalk 2025. aastal 5,6%, ulatudes 2092 euroni. See tähendab, et keskmisel tasemel on palkade ja hindade vahe hakanud paranema, kuid paljudes leibkondades ei pruugi see veel igapäevases rahakasutuses tunda olla.
Rebase sõnul tuleks lisaks sissetulekule vaadata ka seda, kui palju jääb inimesel pärast vältimatuid kulusid otsustusruumi.
„Kui palgatõus kulub ära enne, kui inimene jõuab midagi kõrvale panna, siis rahaline kindlustunne ei parane. Rahaline puhver on see, mis tekitab kindlustunde,” lisas Rebane.
Mida madalam on inimeste sissetulek, seda tugevamalt on nad olnud ka mõjutatud hinnakasvust. Leibkondades, kus keskmine sissetulek ühe pereliikme kohta jääb kuni 550 euroni, tunnetab rahalise heaolu halvenemist koguni 77% vastanutest.
Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuu tarbijabaromeeter kinnitab samuti ettevaatlikku meeleolu: tarbijate kindlustunde indikaator oli aprillis −33, jäädes alla nii märtsi tasemele kui ka pikaajalisele keskmisele. EKI andmetel suutis aprillis säästa 47% peredest, 32% tuli rahaliselt ots-otsaga kokku, 14% elas varasematest säästudest ja 5% võlgu.
Samas ei tähenda negatiivne rahaline enesetunne, et kõigi Eesti majapidamiste rahaline seis oleks ühtlaselt nõrk. Eesti Panga andmetel ületas majapidamiste hoiuste maht veebruaris 2026 esimest korda 14 miljardi euro piiri. Rebase sõnul näitab see, et osa inimestest on suutnud ebakindluse ajal sääste kasvatada, kuid Citadele küsitluse tulemused viitavad, et rahaline puhver on jaotunud ebaühtlaselt.
Citadele tellitud uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis. Eestis vastas küsitlusele 1003 inimest.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
