Sõja ülevaade: 792. päev – 104 vene poole rünnakut tõi mitu edenemist Donetski rindel
Avaldatud: 25 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. aprill 2024:
104 vene poole rünnakut tõi mitu edenemist Donetski rindel, mujal kuidagi nagu peaga vastu müüri ja Bideni allkiri ka all.
1. Täna hommikul uus raketirünnak Kiievi ja kesk-Ukraina suunal ja 110.
2. Loodan vene naftataristu jätkuvat kahanemist.
3. Kupiansk-Kreminna: suurem surumine ikka lõunasektoris ja ootab surve tõusu põhjas.
4. Siversk: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
5. Bahmut: hull dessantnike surumine ikka edenemist ei toonud.
6. Donetsk: mitmes kohas vene pool muret tekitavalt edeneb, aga seni veel läbimurde ohtu ei näe.
7. Lõunarinne: üllatavalt vaikne.
8. Herson: edutu konveieritöö jätkus.
9. Venemaa blokeeris USA ja Jaapani tuumarelvade kosmosesse paigutamata jätmise resolutsiooni eelnõu.
10. USA varustas Ukrainat salaja kaugmaarakettidega ATACMS.
11. Venemaa Teaduste Akadeemia ennustas Venemaal rahvaarvu vähenemist 25 aasta jooksul 10 miljoni inimese võrra.
12. Venemaa peaprokurör palus juurdepääsu riigikaitse korraldustel tehtud pangatehingute andmetele.
13. Venemaa kaitseministeeriumi tsetseenist kõrge ametnik ennustas sõda aastani 2029 ja NATO kokkuvarisemist ehk siis loos soovmõtlemist jagus…
14. Venemaa majandusarengu ministeerium hoiatas kremlit dollari hüppe eest 120 rublale.
15. Poola kaitseministeerium teatas valmisolekust aidata Ukrainal sõjaväeealisi mehi tagasi saata.
16. Lühiuudised
3 või 5% on küsimus….
1. Õhutõrje tulistas eile päeval Dnipropetrovski oblasti kohal alla vene Kh-69. Täna hommikul u kella 6.30 tuli õhuhäire raketi ohu tõttu nii Kiievi kui Tšerkassõ suunal. Esimestest plahvatusest miskit infot liikuma hakkas. Rinde ja piiri lähedus ikka hullus sajus.
2. Pärast 24. aprilli ööd on Rosneftil Vene Föderatsiooni asulates Smolenski oblastis Jartsevos ja Rodorovos puudu kaks kütuste ja määrdeainete hoiu- ja pumpamiskohta, kus hoiti 26 000 kuupmeetrit vene kütust – neid tabasid Ukraina julgeolekuteenistuse droonid.
24. aprilli hommikul teatasid Venemaa Telegrami kanalid, et Voroneži oblastis süttis droonirünnaku tagajärjel põlema naftahoidla.
Okupeeritud Krimmis kuulutati välja raketioht.
Belgorodis muret jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: Rinde põhjapoolsemas sektoris jätkas vene pool surumist maantee Svatove-Kupiansk juures Berestove küla lähistel ja seni juba mitmes päev pole see uus suund veel edu toonud. Seni ootel, et algab suurem pealetung Kupianskile rinde põhja ja kirde suunalt, kuna jõude seisab siin u 9 brigaadi ekvivalenti motolaskurüksusi (soomukid ja tankid koos jalaväega) pluss nii insenere kui kaudtuleüksusi lisaks nende endi üksuse sisestele koosseisudele ehk siis vahendeid peaks jaguma jõe ületuseks piisavalt. Kupianskist põhja pool on vene pool küll pikalt seisnud Oskili jõe idakaldal ning võib-olla proovivad varasemat Siverski Donetsi jõe ületuse fiaskot parandada…
Ternõst kuni Siverski Donetsi jõeni vene poole rünnakuid jagus 20 kanti ja suruvad kõvasti. Seni pool siin vene poolt aidanud ei lennuvägi ega kaudtuleüksuste tihe mürsusadu Ukraina possadele ja logistikaahelatele. Nagu juba mingi aeg on vene poole kaotustest näha, siis kaudtuleüksuste kaotamine käib ning põhjuseks ikka Ukraina kaugemale ulatumine ning parem seire. Kui kauaks jätkub vene poolel oskuste ja kogemustega suurtükimehi, ei tea, aga pisu siiski selle osa kvaliteedi langusele panustaks. Ka loodan, et saabuv õhutõrjetehnika surub vene lennukid rindest kaugemale.
4. Siversk: rünnakuid jagus siingi mitmes suunas aga tavapäraselt need edenemisi ei toonud.
5. Bahmut: siingi vene rünnakuid jagus mitmel suunal, põhiline lahingute ala on ikka Tšassiv Jari ümbrus ning jätkuvalt on arusaamatu, kuidas vene eliitväed vaatamata suurele ülekaalule edasi ei saa. Egas Ukraina droonide töö videode arv ka langustrendis ole ning tundub, et rindest kuni 20 km kaugusel jahitakse kõike…
6. Donetsk: peaaegu pooled rünnakud ikka siin rindel ja Ukraina 48 teada andis.
Kahjuks jätkub vene poole edenemine Ozeretine juures ning tundub, et Ukraina on end külast kaugemale tõmbamas ja võib-olla on küla täna langemas täielikult vene kontrolli alla. Lisaks teeb muret vene poole edenemine Ozeretine asulast lõunas u 1 km kaugusel asuvast Novobkhmutivka külast u 700 m lääne poole ning juba vallutati ära paar esimest kvartali sügavust Solovjove külast, mis asub ka põldude keskel. Järjest enam kasvab oht, et osa vene poole ründeteravikku võib lõuna poole keerata ja kukutada kokku Ukraina veekogude taguse kaitseliini Avdiivkast läänes.
Hetkel on teadmata seis eelnimetatud veekogude liini ümber.
Järgmine murekoht on Krasnohorivka linn, kus vene pool jätkab kagu suunalt linnas järjest uute kvartalite hõivamist.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
Berdjanski suund: üks edutu vene poole katse.
Tokmaki suund: ühestki vene poole rünnakust teada ei antud.
Melitopoli suund: ikka vaikne.
8. Herson: konveier seni vene poolele edu pole toonud. Põhiliselt üritavad jalaväega, sest soomus kipub liialt kiirelt otsa saama aga ka jalaväel on keeruline end uutele possadele paika seada, sest ei droonide ega kaudtule eest kaitse miski, sest siinsed külad on ikka väga maatasa ja mõne tunniga end ikka sisse ei kaeva.
9. Venemaa pani veto USA ja Jaapani resolutsiooni eelnõule massihävitusrelvade kosmosesse paigutamise keelu kohta, mis esitati ÜRO Julgeolekunõukogus. Dokumendi poolt hääletas 13 Julgeolekunõukogu riiki 15-st. Hiina jäi erapooletuks.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova ütles, et resolutsiooni eelnõu blokeeriti, kuna selles ei tehtud Moskva ja Pekingi muudatusettepanekuid. Nad rääkisid igasuguste relvade, mitte ainult massihävitamise kosmosesse paigutamise keelamisest, kosmoseobjektide vastu suunatud jõu mittekasutamise tagatistest ja vajadusest töötada välja rahvusvaheline õigusakt, mis kohustab neid lepinguid järgima.
„Olime projekti vastu ka seoses USA katsega luua ÜRO Julgeolekunõukogu abil uusi rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi kosmosejulgeoleku vallas, mis väljuvad olemasolevate lepingute (eelkõige 1967. a. Avakosmoseleping) piiridest,” lisas zahharova. Tema sõnul oleks USA-l Venemaa veto puudumisel täielikud vabad käed”, et legitimeerida mis tahes arusaamad rahvusvahelise julgeoleku ja strateegilise stabiilsuse küsimustes, mis vastavad Ameerika huvidele. zahharova ütles ka, et lähiajal tutvustab Venemaa oma resolutsiooni eelnõu, mis võtab arvesse nii USA-Jaapani dokumendi arutelu tulemusi kui ka enda arenguid.
USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield ütles pärast hääletust, et Venemaa „õõnestab ülemaailmset tuumarelva leviku tõkestamise režiimi”, mis ei ole esimene kord, kui see juhtub. Hiina seisukohta kommenteerides märkis ta, et Hiina on näidanud üles vastumeelsust säilitada globaalset julgeolekut, püüdes oma partnerile Venemaale meeldida.
Jaapani alaline esindaja ÜRO juures Yamazaki Kazuyuki ütles omakorda, et tal on raske mõista, miks Julgeolekunõukogu ei suutnud nii olulises küsimuses ühtsust saavutada, kuigi resolutsioon sisaldas kõiki kavandatud punkte nii palju kui võimalik.
Veebruaris hoiatas USA oma liitlasi, et Venemaal on plaanis paigutada kosmosesse tuumarelvi, mis võivad halvata madalal orbiidil liikuvad kaubandus- ja valitsussatelliidid. putin eitas selliseid kavatsusi. Ameerika liider Joe Biden andis aga korralduse alustada selles küsimuses „otsesed” läbirääkimised Venemaaga ning kaasates neisse India ja Hiina.
10. USA tarnis Ukrainale salaja pikamaa ATACMS-rakette, mida Ukraina relvajõud on juba kasutama hakanud, kirjutab Bloomberg Valge Maja allikale viidates. Raketid sisaldusid 300 miljoni dollari suuruses Ukrainale mõeldud sõjalise abi paketis, mille USA president Joe Biden kiitis heaks 12. märtsil, ütles allikas, täpsustamata, kui palju ATACMS-e saadeti. Üks tegur, mis mõjutas Valge Maja otsust salaja Ukrainasse rakette toimetada, olid Venemaa rünnakud Ukraina „kriitilisele infrastruktuurile”, lisas allikas.
Neid rakette kasutati esmakordselt 17. aprilli hommikul Krimmis asuva Venemaa sõjaväelennuvälja rünnaku ajal. Teine kord toimus hiljutise rünnaku ajal Venemaa armee positsioonidele Ukrainas Berdjanski linnast idas, ütles USA presidendi administratsiooni kõrge ametnik Politicole.
USA president Joe Biden kirjutas 24. aprillil alla dokumendile, millega eraldati Ukrainale 61 miljardi dollari suurune hädaabi, mille kinnitas päev varem senat. USA senati luurekomitee juhi Mark Warneri sõnul võivad esimesed sõjalise abi tarned Ukrainale alata juba sel nädalal. Muuhulgas hõlmab uus osa ATACMS-i rakette, mis on võimelised tabama sihtmärke kuni 300 km kaugusel. Samuti eeldatakse, et USA saab Kiievile abi andmise kiirendamiseks ära kasutada juba Euroopas olevaid tarneid.
Ukraina saab relvi mitte ainult USA-lt. Nii sai 24. aprillil teatavaks, et Ühendkuningriik annab eelmisel päeval heaks kiidetud suurima sõjalise abipaketi raames Ukraina relvajõududele üle täppisjuhitavad pommid Paveway IV. Paveway IV on Paveway perekonna pommi uusim modifikatsioon. See põhineb modifitseeritud Mk 82 pommil, millel on suurenenud läbitungimisvõime. Mürsul on kaherežiimiline navigatsioonisüsteem: satelliit-GPS või inertsiaalne INS. Pommi mass on 230 kg. Sellel on suurem täpsus ja see on suunatud sihtmärgile laseriga mis tahes navigeerimisrežiimis ning pärast kukkumist sooritab saba juhttüüride abil libiseva laskumise. Paveway IV kandjad on Eurofighter Typhoon, F-35, Panavia Tornado, Harrier II hävitajad. Õhupommi saab õhku lasta ka lennukilt F-16.
Varem teatas Briti peaminister Rishi Sunak, et Ühendkuningriik annab Ukrainale abi 500 miljoni naelsterlingi (umbes 620 miljoni dollari) väärtuses, mis oleks riigi ajaloo suurim sõjaline osamakse. Kiiev saab uue paketi raames muu hulgas õhutõrjerakette Storm Shadow. .
11. putini üleskutsed sünnitada võimalikult palju lapsi on asjatud. Isegi kui venelased järgivad neid, ei aita see peatada rahvastiku loomulikku kahanemist. Sellele järeldusele jõudsid Venemaa Teaduste Akadeemia rahvamajanduse prognooside instituudi eksperdid. Isegi sündimuse ja suremuse dünaamika positiivsete suundumuste korral on lähiaastatel rahvastiku loomulik kahanemine vältimatu, hoiatavad nad aruandes „Venemaa 2035 – majandus uuele kvaliteedile”. Riigi rahvaarvu suurus ei sõltu ainult sündimusest, suremusest ja rändest, vaid ka rahvastiku olemasolevast soo- ja vanuselisest struktuurist, selgitavad teadlased. Seda on võimatu mõjutada ja see kaalub üles muud tegurid.
Eksperdid ennustasid, kuidas rahvastik muutub aastani 2050. Need põhinesid oodatava eluea (EL) pikenemisel sünnihetkel meestel 77 aastani ja naistel 83 aastani 2050. aastaks (2022. aastal vastavalt 67,6 ja 77,8 aastat), kogu sündimuskordaja (TFR) 1,75 lapsele naise kohta 2030. aastate keskpaigaks ja selle stabiliseerumine tulevikus (praegu langeb: aastatel 2014–2016 1,75–1,78, 2019–2021 ligikaudu 1,5 ja 2022. aastal 1,42 last naise kohta), samuti ränne keskmiselt 0,2 miljoni inimese võrra aastas.
Venemaa Teaduste Akadeemia arvutuste kohaselt väheneb Venemaa rahvaarv praeguselt 146,2 miljonilt inimeselt (2024. aasta alguses) 142 miljonile 2035. aastal ja 136 miljonile inimesele aastal 2050. Prognoosi autorid nimetavad seda stsenaariumi „üsna optimistlikuks” kõigis eeldustes: sündimus, suremus ja rände kasv. „Kuid lõpuks viib selle rakendamine ikkagi rahvastiku vähenemiseni,” nendivad nad. Ja mitte ainult rahvastiku vähenemiseni, vaid peaaegu 80-aastaseks tagasipööramiseks: Venemaa prognoositud 136 miljonit elanikku on miinimum alates 1970. aastatest.
Pealegi, isegi kui parameetreid parandada, väheneb rahvaarv ikkagi. „Optimistlikumaid (kuid samas realistlikumaid) stsenaariume arvestades ei saa rahvastiku vähenemist pikas perspektiivis vältida. Pealegi on see vältimatu ka ebarealistlikult positiivsete <…> sündimus- ja suremusnäitajate seadmisel,” nendivad raporti koostajad. Näitena toovad nad kaks sellist „ebareaalset” stsenaariumi: ühes hüppab sündimuskordaja juba sel aastal 1,75 lapseni naise kohta ja püsib sellisena kuni 2050. aastani, teises aga suremus kohe langeb – nii et oodatav eluiga jõuab eesmärgini juba 2024, mitte 2050. „Mõlemad stsenaariumid on ilmselgelt ebareaalsed. Kuid nagu arvutused näitavad, ei võimalda isegi sellised oletused riigi praegust rahvaarvu järgmise kolme aastakümne jooksul säilitada,” märgivad autorid. Esimese ebareaalse stsenaariumi elluviimisel elab 2050. aastal Venemaal 140 miljonit inimest, teises – 143 miljonit.
Väljasuremine pole Venemaa jaoks ainus väljakutse. Juba praegu seisab silmitsi teise pikaajalise demograafilise trendiga – rahvastiku vananemisega – ja see trend lähikümnenditel ainult tugevneb, hoiatavad eksperdid. 2023. aasta alguses oli 60-aastaste ja vanemate venelaste osakaal 23,5% ja 65+ -16,5%. Venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognooside Instituudi põhiprognoosi kohaselt on need aastaks 2050 juba 34% ja 25%: „Rahvastiku vananemist on võimatu vältida ning eakate osakaal suureneb kõigi realistlike demograafiliste stsenaariumide rakendamisel.”
Üheks tagajärjeks on tööealise elanikkonna osakaalu vältimatu vähenemine. Nagu rahvastiku vähenemise puhul, sõltub vastus sellele väljakutsele vaid osaliselt demograafilisest poliitikast, märgivad Venemaa Teaduste Akadeemia majandusprognooside instituudi eksperdid. 2023. aastal oli tööealine elanikkond (alumine piir – 16 aastat, ülempiir – pensioniiga) 83,4 miljonit inimest. Venemaa Teaduste Akadeemia Majanduse Prognooside Instituudi põhiprognoosi järgi ulatub see 2035. aastaks pensioniea tõusu tõttu 86 miljoni inimeseni, aastaks 2050 aga kahaneb 73 miljonini. „Sööjaid” on rohkem ja „töölisi” vähem – ressursside ümberjagamine vanemate inimeste kasuks peab suurenema.
Venemaa Teaduste Akadeemia majandusprognooside instituudi eksperdid näevad lahendust tööviljakuse ja laiemalt majanduskasvu suurendamises. Tootlikkus peab kasvama keskmiselt 1% aastas, et demograafiline koormus ei suureneks. Nad peavad selliseid määrasid „suhteliselt mõõdukaks”. Tõsi, nende saavutamiseks on vaja tehnoloogiat ja Venemaa juurdepääs neile on sanktsioonide tõttu piiratud.
Njah, tundub, et sõja mõju on üldse välja jäetud…
12. Venemaa peaprokuratuuri juht Igor Krasnov ütles, et prokurörid peaksid saama ligipääsu teabele riigikaitse kulutamiste kohta. Tema sõnul on seda vaja teha „selleks, et tugevdada järelevalvet kaitsetööstuse toodete hinnakujunduse üle.” Sellega seoses pöördus ta Föderatsiooninõukogu liikmete poole. „Palume toetada meie ettepanekuid anda prokuröridele teavet riigikaitsekorralduse täitmiseks eraldatud rahaliste vahenditega tehtud pangatehingute kohta,””ütles Krasnov.
Tema sõnul teeb peaprokuratuur Ukrainaga käimasoleva sõja kontekstis palju jõupingutusi, et „tugevdada õigusriiki” riigikaitsekorralduste täitmisel. „Põhiülesanne jääb samaks: ettevõtete maksimaalne abi maaväele ja mereväele vajalike toodete väljatöötamisel, seeriatootmisel ja remondil tekkivate takistuste lahendamisel,” märkis Krasnov. Ta ütles ka, et aasta jooksul rahuldasid prokurörid korruptsioonivastaseid hagisid enam kui 400 miljardi rubla (4 miljardi euro) eest. Neist 170 miljardit on juba eelarvesse läinud. 50 tuhat ametnikku võeti korruptsiooni eest distsiplinaarvastutusele, üle 500 vallandati usalduse kaotuse tõttu.
Peaprokurör „otsustas ära kasutada kaitseministeeriumis arenevat skandaali” seoses aseminister Timur Ivanovi vahistamisega, ütles politoloog Abbas Galljamov. Tema hinnangul püüab Krasnov riigikaitsekorralduste jaoks juurdepääsu pangatoimingutele nõudes „laiendada enda juhitava struktuuri volitusi”. „Põhimõtteliselt tahab ta prokuratuurist luua alternatiivse valitsuse. Muuhulgas on kaitsekäsu katse mitte ainult [asepeaministri ja tööstus- ja kaubandusministeeriumi juhi Deniss] Manturovi, vaid ka kõikvõimsa [Rosteci tegevjuhi Sergei] Tšemezovi kallal. Ja siin tuleb meeles pidada, et Krasnov on rühmituse „kullid” silmapaistev liige ja naudib selle juhtide – [Rosnefti juhi Igor] Setšini ja [Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai] Patruševi toetust. Tundub, et nad läksid rünnakule kõigil rinnetel,” märkis Galljamov.
Kõiki kaitseministeeriumi suuremaid ehitusprojekte ja vägede varustamise eelarveid jälginud asekaitseministri Timur Ivanovi kinnipidamine sai teatavaks 23. aprillil. Teda süüdistati suures altkäemaksu võtmises. Uurijate sõnul aitas Ivanov mitmel ettevõttel saada kaitseministeeriumilt lepinguid ning vastutasuks tegid nad remonti ja osutasid talle muid teenuseid tasuta.
Aleksei Navalnõi korruptsioonivastane sihtasutus rääkis sellest skeemist üksikasjalikult. Näiteks Ivanovi Rublevka datša ja tema Moskvas Chisty Lane’is asuva aadlihäärberi marmori tarnimise eest tasusid Albatross ja Oboronspetsstroi LLC, mis kuulusid okupeeritud Mariupoli taastamisega tegelevasse Olimpsitistroi’sse. Mitme aasta jooksul said need ettevõtted kaitseministeeriumiga sõlmitud salajaste valitsuslepingute alusel rohkem kui 65 miljardit rubla.
13. Venemaa võitleb Ukrainaga aastani 2029–2030 ning selle kampaania lõpptulemuseks on NATO hävitamine, ütles Venemaa kaitseministeeriumi sõjalis-poliitilise töö peadirektoraadi asejuht Apti Alaudinov. „Kuni 2029-30 on meil <…> raske aeg, tuleb ära teha väga suur hulk tööd. Kuid võin teile kinnitada: selle SVO lõppsihtkoha tulemuseks on see, et NATO blokk lakkab eksisteerimast sellisel kujul, nagu ta praegu eksisteerib,” ütles Alaudinov Rossija 1 saates. Riigid, mis praegu toetuvad USA-le, soovivad ühineda Venemaaga, ütles kaitseametnik. „Suurem osa neist riikidest, mis täna jooksevad nagu sead Ameerika järel, laskub ise põlvili ja vannub Venemaale truudust, paludes end meie koalitsiooni kaasa võtta,” märkis ta.
Alaudinov on ka Ahmati erivägede ülem ja Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi lähedane kaaslane. Kaitseministeeriumi sõjalis-poliitilise töö peadirektoraadi juhataja asetäitja ametikohale määrati ta 16. aprillil.
2022. aastal andis putin Alaudinovile Ukraina-vastases sõjas osalemise eest Venemaa kangelase tiitli. Nagu Kadõrov toona väitis, „ei lubanud Ahmati komandör sõjategevuse ajal ebaõnnestuda”, „tegi rahulikult õigeid otsuseid ja taotles alati vaenlase alistumist või lüüasaamist”.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kogus Ahmati pataljon tuntust „Tiktoki väena”, kuna selle võitlejad filmisid videoid lavastatud lahingutest piiri- või okupeeritud aladel ja postitasid need videod internetti koos kommentaaridega rindel saavutatud edu kohta. Kadõrovi sugulane, riigiduuma saadik Adam Delimhanov ütles, et Ahmati missioon on „vabastada Ukraina rahvas satanismist, fašismist ja LGBT-st”.
Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW) märkis, et tšetšeeni üksused reaalses lahingutegevuses praktiliselt ei osale ja neid kasutatakse peamiselt tagalas. 2023. aasta juunis saadeti Ahmati pataljon Belgorodi oblastisse kaitseks Ukraina sabotööride eest, kuid kohalik sotsiaalmeedia Telegrami kanal „Ashes” kirjutas sõjaväele viidates, et üksuse võitlejad „hõivasid parimal juhul kolmanda kuni viienda kaitseešeloni”.
Detsembris rääkis Kadõrov Ahmati uutest „saavutustest” piirkonnas. „Võitlejad näitavad meile taas oma vastutusvaldkonnas edu. Esimene jättis vaenlase sidepidamisest ilma, tabades täpse löögiga releetorni Belgorodi oblastis,” ütles ta ja täpsustas, et väidetavalt võttis Venemaa territooriumil asuva objekti hävitamine Ukraina sõjaväelt võimaluse abiväge kutsuda.
14. Lääne sanktsioonide tugevdamine ja naftahinna langus peatab Venemaa majanduse kasvu ja viib rubla kursi kokkuvarisemiseni. Selline on majandusarengu ministeeriumi makroprognoosi stressistsenaarium, mida Venemaa valitsus teisipäevasel istungil kaalus.
Baasjuhul, mis on arvestatud nafta baasil 65 dollariga, ootab majandusarengu ministeerium Venemaa SKP kasvu järgmisel aastal 2,3%, aasta hiljem samapalju ja 2027. aastal 2,4%. Samal ajal rubla nõrgeneb järk-järgult – 2025. aastal 98,6 rublani, 2026. aastal 101,2 rubla ja 2027. aastal 103,8 rubla dollari kohta.
Majandusarengu ministeeriumi stressistsenaarium, mille parameetrid Reuters avaldab, näeb tuleval aastal ette Venemaa naftahinna langust 51,8 dollarile barreli kohta ning seejärel 2027. aastal 45 dollarile. Rubla kukub sellistes tingimustes 2025. aastal 106,9 rubla dollari kohta, 2026. aastal 115,1 rubla ja 2027. aastal kukub see madalaimale tasemele, mida näitasid Ukraina sõja esimestel nädalatel: 120,1 rubla dollari kohta.
Majandusarengu ministeeriumi hinnangul läheb odav nafta Venemaale aastas maksma umbes 100 miljardit dollarit eksporditulu: stressistsenaariumi korral toob kaupade müük välismaale järgmisel aastal vaid 365,7 miljardit dollarit, võrreldes 455,7 miljardi dollariga baasstsenaariumi ja 424 miljardi dollariga eelmisel aastal.
Selle tulemusel aeglustub Venemaa majanduse kasv, milleks Rosstat hindas eelmise aasta lõpus 3,6%, 2024. aastal 1,5%-ni ning 2025. aastal praktiliselt peatub: SKT kasvab vaid 0,2%. Tööstustoodang ja investeeringud hakkavad 2025. aastal kokku langema – vastavalt 1,7% ja 1,5%.
Stressistsenaarium võtab arvesse riske Venemaa majandusele, ütles majandusarengu ministeeriumi juht Maxim Rešetnikov teisipäeval valitsuse istungil. Nende hulgas on maailmamajanduse ja Venemaa peamiste kaubanduspartnerite majanduse aeglustumine, jätkuv surve sanktsioonidele, aga ka piirangud Venemaa tööturule, loetles Rešetnikov.
putin nõudis veebruaris Föderaalassambleel kõneldes, et Venemaa peaks saama 2030. aastaks maailma 4 suurima majanduse hulka. Selle saavutamiseks peab SKP järgmise kuue aasta jooksul kasvama 20%, ütles esimene asepeaminister Andrei Beloussov märtsis.
Selliseid majanduskasvu määrasid pole Vene Föderatsioonis võrreldaval perioodil olnud umbes kaks aastakümmet: aastatel 2002–2007 Venemaa SKT kasvas plahvatusliku naftahinna tõusu ja sadade miljardite toorainedollarite sissevoolu taustal 39%, mida kasutati tehnoloogia, seadmete ja tarbekaupade riiki importimiseks.
Kogu putini neljanda ametiaja (2018–2023) jooksul kasvas Venemaa majandus vaid 9,5% ja alates Krimmi annekteerimisest vaid 10,2% ehk keskmiselt umbes 1% aastas. Perioodil 2008–2014 kasvas Vene Föderatsiooni SKT 12,7%. Venemaa majandusel kulus viimased 13 aastat (2011–2023), et kasvada 20%.
15. Poola on valmis aitama Ukrainal mobilisatsioonialuseid mehi riiki tagasi saata. Seda ütles Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh telekanalis Polsat News. Kosiniak-Kamyszi sõnul on poolakad „nördinud”, kui näevad kohvikutes Ukraina noori mehi ja kuulevad pidevalt, kui palju nad peavad Ukraina abistamiseks pingutama. „Ma ei imesta, et Ukraina võimud teevad kõik, et varustada rinnet uute sõduritega, sest vajadused on tohutud. Seal on tuhandeid ja tuhandeid sõdureid, kes on seal olnud sõja algusest peale,” ütles ta.
Poola kaitseministeeriumi juht märkis, et tema riigis eeldati, et nad saavad aidata ka Ukraina poolt ajateenistuskohustuslaste riiki tagasipöördumise tagamisel. Vastates küsimusele, kas Poola nõustub Ukraina võimaliku taotlusega nende kodanike väljasaatmiseks, kelle Poolas viibimise õigust ei pikendata, ütles Kosiniak-Kamysh, et „kõik on võimalik”.
Alates 23. aprillist on peatatud konsulaarteenuste osutamine Ukraina meestele välismaal. Kuleba nentis, et seda tehti tema korraldusel ning meeste välismaal viibimine ei vabasta neid kohustustest kodumaa ees. Seejärel teatas välisministeerium, et ukrainlastele välismaal piirati ajutiselt konsulaarteenuseid, et ühtlustada dokumentatsiooni uue mobilisatsiooniseadusega.
Valitsuskabinet keelas 24. aprillil 18–60-aastaste meeste rahvusvaheliste passide ja Ukraina kodanike passide riigist välja toimetamise. Seejärel selgitas välisministeerium, et resolutsioon puudutab ainult Riikliku Migratsiooniteenistuse koostatud dokumente.
16. Lühiuudised
Ukraina sai EL-ilt uue 1,5 miljardi euro suuruse osamakse. Sellest teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Jutt on rahast Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmiseks mõeldud 50 miljardi euro suurusest Ukraina rahastu programmist.
Ukraina parlament võttis vastu seaduse, millega suurendatakse Ukraina sõjaväelaste arvu riigi piirivalves 15 000 mehe võrra.
Saksa parlamendi Bundestagi riigikaitse komisjoni esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann kutsus taas Saksamaa valitsust varustama Ukrainat tiibrakettidega Taurus. „Kantsler on alati kinnitanud, et on orienteeritud USA-le. Nüüd, mil USA tarnib nüüd Ukrainasse pikamaa ATACMS-e, on see piisav põhjus Tauruse küsimuses tegutsemiseks,” lisas ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
