Sõja ülevaade: 796. päev – oodata on vene poole suuremat pealetungi
Avaldatud: 29 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. aprill 2024:
sel nädalal on oodata vene poole suurema pealetungi algust Kupianski suunal ja Bahmuti ning Donetski rinde mitmes lõigus (njah, eile juba 131 vene poole rünnakut kirja läks), pisu muret tekivalt vene pool veelgi edenes Donetski rindel ning Ukraina vabastas ühe saare Dnepri deltas.
1. 120.
2. Juba teine päev ja öö on Venemaal kuum.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusi küll rindejoones polnud, aga kipub päris palavaks minema.
4. Siversk: vene poole rünnakud pigem Ukraina ressurssi sidumiseks.
5. Bahmut: muutusteta, kuigi tugev surumine jätkus ja ootab siingi surve tõusu.
6. Donetsk: järjest rindele lähemale rünnakute jätkamiseks vene pool reserve juurde toob ja mitu muret tekitavat edenemist lisaks tuli.
7. Lõunarinne: vaikne.
8. Herson: üks saar läks Dnepri deltas Ukraina kontrolli alla.
9. Riigiduuma tegi ettepaneku luua režiim välismaalaste Venemaalt väljasaatmiseks.
10. Briti kaitseministeerium: Venemaa kaotused Ukrainas ulatusid 450 tuhande inimeseni.
11. Tadžikistani välisministeerium teatas, et Moskva lennujaamades hoitakse kinni üle tuhande riigi kodaniku.
12. Kaks suuremate Lääne uudisteagentuuride ajakirjanikku vahistati „ekstremismi” süüdistustega.
13. Tbilisis protesteeritakse välisagentide seaduse vastu. Puhkesid kokkupõrked ja politsei kasutas gaasi.
14. vene blogikanali „dva majora” muutmata kokkuvõte saabunud täiendava USA paketi rakettide võimalikust mõjust Krimmi suunal.
15. Saksamaa on kategooriliselt kremli varade konfiskeerimise vastu.
1. Peale lõunat tabas Venemaa Zaporižjas asuvat tööstusrajatist, inimohvreid ei olnud. Piiri- ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine kõige käepärasega jätkus. Pisu üllatusena jäi seekord Harkivi linn pommitamata ja kogu oblastile langenud metalli hulk oluliselt kahanes. Põhjust ei tea. Varahommikul küll tuli infokild, et vene lennundus oli taevas võimalikuks uueks raketilöögiks, aga peale seda juba paar tundi vaikus.
2. Ligi 20 Ukraina drooni ründasid 28. aprilli öösel Venemaal Belgorodi, Brjanski, Kurski ja Kaluga piirkondi, teatab Venemaa kaitseministeerium. „Kohalikud õhutõrjesüsteemid hävitasid ja pidasid kinni seitseteist Ukraina drooni, millest üheksa Brjanski oblasti territooriumil, kolm Kurski oblasti territooriumil, kaks Belgorodi oblasti territooriumil ja kolm Kaluuga oblasti territooriumil,” seisab sõnumis. Kaluuga oblasti kuberner Vladislav Šapša ütles, et droonid kavatsesid rünnata Ljudinovo linnas asuvat naftabaasi ja ettevõtte piirkonda langesid rusud. Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz märkis, et droonid hävitati Sevski rajooni kohal. „Vigastusi ega kahjustusi ei olnud. Operatiivteenistused töötavad kohapeal,” lisas ta.
Moskva oblasti metsadest avastati pärast lume sulamist umbes 10 drooni, teatab piirkonna regionaalse julgeoleku peadirektoraat (GURB MO).
Vene Orenburgis ja Vladikavkazis põletasid tundmatud isikud kaks diiselvedurit, mis piirab sissetungijate sõjalist logistikat. Sellest teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi pressiteenistus. Orenburgis põles pühapäeval, 28. aprillil maani maha 2TE10M marki diiselvedur. Kaks päeva varem, 26. aprillil, põletas keegi Vladikavkazis diiselveduri ChME-3. Luureohvitserid väitsid, et Venemaa raudtee diiselvedurite hävitamine piirab sissetungijate sõjalist logistikat.
Teatatakse, et eile varahommikust põleb Tatarstanis Naberežnõje Tšelnõis KamAZ-i autode koostetehas. See on veoauto, mida kasutab ka vene sõjavägi. Tulekahju põhjust ei tea.
Okupeeritud Krimmi Tarhankuti poolsaarele suunatud eile hommikuses raketilöögis (ATACMS) olid väidetavalt sihikul õhutõrjepositsioonid ja vene blogija andis teada, et on hukkunuid. Ju siis ikka miskit tehnika ka pihta sai.
3. Kupiansk-Kreminna: eilne karm rünnakute päev tervel rindel siiski muutusi rindejoones ei toonud. Maantee Svatove-Kupiansk lähistel Kislivka küla ümber (20 km Kupianskist idas) koondab vene pool täiendavat löögirusikat. Väikesel maa-alal on lausa kolm motolaskurpolku, üks tankipolk ja iseliikuvate suurtükkide polk ning mõne päeva jooksul peaks see rusikas surumist veelgi kasvatama lääne suunal.
Samaaegselt jätkusid ka rünnakud nii põhjasektoris asuva Sinkivka küla (Kupianskist kirdes) kui rinde keskmises ja lõunalõigus. Juba pikemat aega imestab, miks vene pool siiski vaatamata väga tihedale kaudtule ja lennunduse tööle sammugi edasi ei saa. Kuna vene poole edusamme pole, siis ei leia eriti ka siit rindelt vene videosid ning egas Ukrainagi oma eduvõtmetega väga kiidelda taha, sest kogu sotsmeediat jälgib ka vaenlane.
4. Siversk: siingi terve rinne vene rünnakute all, lisandunuid vene üksusi rinde lähedusse täiendavalt siiski ei tuvastanud, tundub, et pigem seotakse Ukraina üksusi, et neid jaguks vähem nii Kupiansk-Kreminna kui Bahmuti rindele.
5. Bahmut: eile jätkas vene pool Tšassiv Jari poole rünnakuid ja siingi pole elukutselisi seni edu saatnud. Päris kaugele ulatuvate Ukraina droonide hävitustööd siiski näeb ning tundub juba mitu nädalat, et kaudtulemoona seis siin rindel on parem kui meedias kirjeldatakse. Kuna vene dessantnikud sugugi enam edasi saa, siis selle-võrra on tõusnud vene lennunduse mõju rindele ja enamuses liugpommidega sektorit töödeldakse. Loodan, et üks Patriot siin sektoris oleks abiks.
Veel sel nädalal ootab surve tõusu Klišiivka-Andriivka küla juures, täienduseks lisandus siiagi üks dessantnike brigaad (83.) + 2 motolaskurbrigaadi.
6. Donetsk: 70 vene poole rünnakut! vene pool paiskab läbimurde kasvatamiseks rinde põhjalõiku järjest uusi brigaade ning eilegi see täiendavat edu tõi, kui Ozeretõne külast kirde suunal üle põldude suudeti u 1,5 km edasi saada. Suurema koosseisuga soomusrusikast võib siiski läbi saada ka paar terveks jäänud soomusühikut, mis võivad hoida saadud possasid käes uue seltskonna saabumiseni. U 5 km pärast peaks nii veekogude ja risti ees olev org koos metsaste nõlvadega andma soomuse vastu parema kaitsevõimaluse, sestap veel väga ei muretse. Ka on enne kohal ports USA abi ning Tšehhi diili moona.
Ozeretõnest lõunas veekogude liini ääres Avdiivkast läänes rindejoone muutusi eile tuvastanud, kuigi rünnati kõvasti. Kahjuks lisandub siiagi suunale täiendavaid soomusüksusi. Küll hakkab tasapisi jääma sellega seoses hõredamaks tagumine reserv, mida täienduste mittesaabumisel võiks jaguda selliste kaotuste korral veel kahjuks mitmeks kuuks.
Pervomaiskest suutis eile vene pool lääne suunal edeneda u 1,5 km ja hõivata u 1/3 Netailove küla. Panustab siingi 5 km kaugusel asuva veekogude liini peale, kus peaks paiknema järgmine veel jooksvalt täiendatavalt kindlustatav Ukraina kaitseliin.
Novomõhailivkast põhjas suutis vene pool ühe 3 km laia põllulapi enda valdusesse saada ning 1 km lääne pool samm oli. Siingi nihutab vene pool ründeüksusi rindele lähemale ja seni seegi lõik muretsema paneb, et pisu julgemaks on siin lõigul mindud üksuste suurema koondamisega rinde lähistele ehk siis Ukraina pole suutnud neid koondumisalasid piisavalt kimbutada. Siin sektoris ei näe kahjuks häid maastiku elemente, mis Ukraina kaitset soodustaks ning suured avarad alad annavad soomusüksustele hea manööverdamise võimaluse surumaks suure massiga laialt alalt peale. Küll pole seni vene pool suutnud siiski läbimurret tekitada.
7. Lõunarinne: suht vaikne ja enamuse helist annavad nii kaudtuli kui droonipõrin.
Berdjanski suund: pisu ikka vastatiku jalaväega prooviti.
Tokmaki suund: vene blogijad andsid teada, et vähenenud olla Ukraina kamikaze droonide rünnakud, aga ööpäevaselt olla õhk tervel rindel luuredroone täis ning pidev nii kobarmoonaga kui kaudtulega laiali puistetavad miiniväljad on parajaks peavaluks. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: eile suutis vene pool 5 rünnakut teha, aga kõik edutud. Hersoni oblastis asuv Nestrõha saar (Dnepri deltas) vabastati. Relvajõududel õnnestus Veletensyist sinna edasi liikuda ja kontroll kehtestada, ütles ülemjuhataja Sõrski.
9. Saadikud on esitanud seaduseelnõu, mis teeb ettepaneku kehtestada Venemaalt ebaseaduslike migrantide „väljasaatmise režiim”. Dokument avaldati Vene Föderatsiooni Riigiduuma veebisaidil. „Selle režiimi olemus on piirata välisriigi kodaniku võimalust ebaseaduslikult Vene Föderatsioonis viibida teatud õiguste kasutamisel, samuti laiendada oluliselt tema suhtes kohaldatavaid meetmeid tema asukoha kontrollimiseks Venemaal,” seisab seletuskirjas. Välisriigi kodanikud, kelle suhtes hakkab kehtima uus õiguskord, kantakse spetsiaalsesse registrisse. Sellistel kodanikel piiratakse õigust muuta elukohta, juhtida transporti, abielluda ja avada pangakontosid. Oma Venemaa kontodelt saavad nad kulutada kuni 30 tuhat rubla kuus või piletile teise riiki.
Kui välismaalane rikub uue korra nõudeid rohkem kui kaks korda, saadetakse ta riigist välja. Kui välisriigi kodanik lahkus Venemaalt või asus oma õigusliku staatuse elama Vene Föderatsiooni territooriumile, tuleks ta registrist välja arvata. Lisaks on õiguskaitseorganitel õigus kontrollida välismaalaste dokumente, sealhulgas maksu- või pangasaladust.
Pärast 144 inimelu nõudnud ja kahe aastakümne pealinna veriseimaks muutunud terrorirünnakut Moskva lähedal Crocuse kontserdimajas valmistab siseministeerium juba ette muudatusi rändeseadusandluse karmistamiseks. Vene Föderatsiooni siseministeeriumi ametlik esindaja Irina Volk ütles, et neil on kavas keelata töömigrantidel viibimine Venemaal üle 90 päeva kalendriaasta jooksul ning selle normi rikkumise korral saadetakse nad ilma viivitamata riigist välja. Kohtumäärus. Tema sõnul loob dokument õigusliku aluse välismaalase biomeetrilise tuvastamise kasutuselevõtuks Venemaa territooriumile sisenemisel, samuti sisserändaja digitaalse profiili loomiseks. Lisaks kehtestatakse saabuvate välismaalaste suhtes haldusjärelevalve, mida peab teostama politsei.
Lisaks plaanivad Venemaa võimud luua uue osakonna, mis hakkab tegelema rahvustevaheliste ja rändepoliitika küsimustega ning alluks vahetult presidendile. Vedomosti allikate andmeil võib uut osakonda juhtida õiguskaitseorganites kõrgel ametikohal olev isik.
10. vene armee kaotused sõjas Ukrainaga ulatusid 450 tuhande inimeseni. Ühendkuningriigi kaitseajakirja andmetel andis selle hinnangu Briti relvajõudude minister Leo Docherty. Tema sõnul hõlmab see arv nii hukkunuid kui ka haavatuid, kuid see ei hõlma kaotusi eraettevõtete võitlejate seas nagu Wagner, kes värbas vanglatest ja kolooniatest kümneid tuhandeid vange, kes seejärel paisati „liharünnakutele”. Docherty ütles, et pärast konflikti algust on rindelt lahkunud veel kümned tuhanded sõdurid.
Minister lisas, et Briti hinnangul kaotas vene armee ka vähemalt 10 tuhat ühikut varustust. Nende hulgas on peaaegu 3 tuhat tanki, 109 lennukit, 136 helikopterit, 346 drooni, 23 erinevat tüüpi sõjalaeva ja 1,5 tuhat suurtükisüsteemi. Seadmed on „hävitatud, maha jäetud või Ukraina poolt kätte saadud konflikti algusest saadik”, ütles Docherty.
Lääne luure hinnangul alustas Venemaa sissetungi 360 tuhandest inimesest koosneva väega. Armee täiendamiseks kuulutas kreml 2022. aasta septembris välja mobilisatsiooni, millega saadeti rindele 300 tuhat venelast. 2023. aastal läks lepinguliste sõdurite ja vabatahtlikena sõtta kaitseministeeriumi andmetel ligi pool miljonit kodanikku rohkem.
Venemaa armee praeguseks suuruseks Ukrainas hinnatakse 470 tuhat inimest, ütles NATO vägede ülem Euroopas Christopher Cavoli varem. kreml loodab tänavu saata rindele veel sadu tuhandeid kodanikke, värvates lepingulisi sõdureid vaestes piirkondades, kus elanikele pakutakse palka 200 tuhat rubla (2000 eurot) kuus ja ühekordset lisatasu kuni miljoni (10 000 eurot) väärtuses.
Võimud loodavad vältida uut mobiliseerimist, mis on järsult vähendanud avalikkuse toetust sõjale ja pannud sadu tuhandeid inimesi välismaale põgenema, ütlesid Bloombergile Venemaa valitsusele lähedal seisvad allikad.
Uue ulatusliku pealetungi jaoks Ukrainas, mis võib sihikule võtta Harkivi, peab Venemaa aga läbi viima teise mobilisatsioonilaine, usub Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur ja sõjaline analüütik Dara Massicot. USA valitsuse ja Pentagoni korraldusi täitva Ameerika mõttekoja Rand Corp endise eksperdi Massicoti sõnul vajab Venemaa kindralstaap vaid ühes suunas toimuvaks suurpealetungi operatsiooniks vähemalt 100 tuhat sõdurit.
„Kui kremlil on ambitsioone võtta Harkiv või Ukraina lõunaosa, mis on veelgi keerulisem, tuleb neil koondada väga suured jõud,” usub ekspert.
11. Venemaa võimud hoiavad pealinna lennujaamades kinni üle tuhande Tadžikistani kodaniku, teatab vabariigi välisministeerium. „vene pealinnas asuva Vnukovo rahvusvahelise lennujaama kodanike ajutises kinnipidamistsoonis viibib 954 Tadžikistani kodanikku ilma korralikke sanitaartingimusi tagamata. Kodanike hulgas on Tadžikistani üliõpilasi, kes õpivad Venemaal Venemaa valitsuse hariduskvootide arvelt,” seisab sõnumis. Selles märgitakse, et pärast mitmetunnist ootamist lubati Venemaale 322 inimest, kuid Venemaa võimud kavatsevad kanda 306 inimest niinimetatud väljasaatmisnimekirja, samas kui Venemaa Föderatsioon on juba 27 inimest välja saatnud.
„Keerulist olukorda täheldatakse ka Venemaa pealinna Žukovski, Domodedovo ja Šeremetjevo lennujaamades, kus kümneid Tadžikistani kodanikke hoitakse ilma korralike tingimusteta kinnipidamistsoonides,” selgitas välisministeerium. Nad lisasid, et Tadžikistani diplomaatilise esinduse konsulaarteenistus avas Moskvas ööpäevaringse operatiivstaabi. Päev varem soovitas vabariigi välisministeerium kaaskodanikel Venemaale reisimisest hoiduda.
Varem teatas Tadžikistani välisministeerium riigi kodanike Venemaale sisenemise „põhjendamatute keeldumiste” järsust suurenemisest. Ministeeriumi esindajad tõstatasid selle küsimuse 26. aprillil kohtumisel Venemaa suursaadiku Semjon Grigorjeviga. Nad märkisid, et viimastel nädalatel on vabariigi kodanikel probleeme Vene Föderatsiooni riigipiiri ületamisel. Välisministeerium väljendas muret selliste juhtumite pärast, mis „on laialt levinud”.
Asia Plusi andmetel on Kasahstani ja Orenburgi piirkonna piiril Sagartšini kontrollpunktis kinni umbes 1000 Tadžikistani kodanikku. Vabariigi põliselanikud kurdavad, et FSB ohvitserid ei ole neid süsteemi rikke tõttu alates 22. aprillist sisse lubanud, kuid alla 14-aastased, üle 60-aastased ja teiste riikide kodanikud pääsevad sinna vabalt. Pealtnägijate sõnul kuulatakse tadžikid üle, piirivalvurid kontrollivad ka nende nutitelefone. Seoses tugevdatud kontrolliga piiril on kogunenud enam kui 180 vabariikliku numbrimärgiga auto järjekord, iga auto veab 5–12 reisijat.
Pärast Crocuse kontserdimajas toimunud terrorirünnakut, milles FSB süüdistas Tadžikistanist pärit immigrante, otsustasid Venemaa võimud karmistada kontrolli migrantide üle: politsei korraldas külastajate kogunemispaikades rea haaranguid, mille järel saadeti laagrist välja mitu tuhat inimest. riik. Riigiduumasse esitati seaduseelnõu migrantidelt vande rikkumise eest kodakondsusest ilma jätmiseks ning siseministeerium tegi ettepaneku lühendada nende ajutise riigis viibimise aega 90 päevani ja võtta kasutusele „digitaalne profiil” kõikidele Venemaale sisenevatele välismaalastele.
12. Venemaa kohtud vahistasid Associated Pressi (AP) ajakirjaniku Sergei Karelini ja Reutersi produtsendi Konstantin Gabovi süüdistatuna „äärmusliikumises” osalemises, kuna nad valmistasid materjale Aleksei Navalnõi toetajate kanali jaoks. Nagu AP märgib, vahistati Karelin Navalny Live Youtube’i kanalile materjalide ettevalmistamise eest. Ajakirjanik on 41-aastane, ta töötas paljudes meediaväljaannetes ja tegi koostööd agentuuriga AP, enne seda oli ta väljaande Deutsche Welle operaator. „Associated Press on väga mures vene videoajakirjaniku Sergei Karelini kinnipidamise pärast. Otsime lisateavet,” seisis agentuuri avalduses.
Päev varem võttis Moskva Basmannõi kohus 27. juunini vahi alla uudisteagentuuri Reutersi uudistetoimetuse produtsendi Konstantin Gabovi. Talle esitati süüdistus artikli 2 alusel Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikkel 282.1 (äärmusliikumises osalemine). „Gabov K.V. osales foto- ja videomaterjalide ettevalmistamisel avaldamiseks NavalnyLIVE YouTube’i kanalil. Kohus valis tõkendi aresti näol,” teatas kohus.
Varem vahistas kohus sarnase süüdistuse alusel väljaande SotaVision töötaja Antonina Kravtsova (Favorskaja). Teda süüdistatakse Korruptsioonivastase Sihtasutuse (FBK) ressurssidel avaldamiseks videote monteerimises. Kravtsova ise eitab süüdistusi ja peab neid „absurdseks”.
13. 28. aprilli õhtul toimus Gruusia Tbilisi kesklinnas massimeeleavaldus „välisagentide” seaduseelnõu vastu, mida propageerib riigi juhtiv partei Gruusia Unistus. Ehho Kavkaza korrespondendid kirjutavad, et kella 22.30-ks algasid kokkupõrked Gruusia parlamendi juures. Protestil osalevad opositsiooni esindajad, avaliku elu tegelased ja tavakodanikud loosungi „Ei Venemaa seadustele, jah Euroopale” all.
Gruusia parlament toetas oma 17. aprilli istungil esimesel lugemisel Venemaa omaga sarnast „välisagentide” seaduseelnõud. Selle võiks teisel lugemisel vastu võtta juba 30. aprillil. Gruusia poliitik Khatia Dekanoidze, Ukraina riikliku politsei juht aastatel 2015-2016 ütles, et protestid on „oluline viis Gruusia suveräänsuse ja iseseisvuse säilitamiseks”.
„Kuigi kõik meie rahvusvahelised partnerid ütlevad, et kui Gruusia võimud võtavad selle seaduse vastu, siis sellel on väga tõsised tagajärjed, kuid kui sellest räägib meie strateegiline partner USA, kellega meil on 30-aastased suhted, siis Mdinaradze nendib, et Gruusia Unistus (võimupartei) on selle seaduse nimel valmis ohverdama Euroopa Liidu ja suhted Ameerikaga,” ütles ta.
Gruusia unistus valmistab omakorda ette „vastust”: 29. aprillil oodatakse Rustaveli kesksele avenüüle umbes 100 000 kodanikku, kes toetavad „välisagentide” seaduseelnõud.
Umbes kella 22.30 ajal jõudsid meeleavaldajad parlamendihoone juurde, kus nad üritasid mitu korda lammutada seadusandliku hoone lähedusse paigaldatud kunstlikke piirdeid, vahendab Ehho Kavkaza. „Politsei seas ilmusid maske kandnud korrakaitsjad. Aktsioonis osalejad väidavad, et protestijate suunas lasti välja mingisugune gaas,” kirjutasid ajakirjanikud.
7. märtsil 2023 toetas Gruusia parlament esimesel lugemisel Venemaa omaga sarnast eelnõu, mis kuulutas valitsusvälised organisatsioonid ja osa meediast „välismõju agentideks”. Parlamendi juures algasid protestid.
10. märtsil lükkas Gruusia parlament protestide tõttu selle eelnõu teisel lugemisel tagasi.
3. aprillil 2024 teatas parlamendifraktsiooni juht Mdinaradze, et Gruusia Unistus esitab uuesti läbivaatamiseks „välisagentide” seaduseelnõu.
16. aprillil Tbilisis „välisagentide seaduse” vastase meeleavalduse ajal hakkasid eriüksused meeleavaldajaid laiali ajama.
17. aprillil kiitis Gruusia parlament oma istungil „välisagentide” seaduseelnõu esimesel lugemisel heaks.
14. vene blogikanali „dva majora” muutmata kokkuvõte saabunud täiendava USA paketi rakettide mõjust Krimmi suunal:
Välismeediast ilmub info, et USA on lubanud Ukraina relvajõududel rünnata sihtmärke Krimmis ATACMS-i kaugmaarakettidega (lennuulatusega kuni 300 km), mis viidi hiljuti üle Kiievisse. USA kaitseministeeriumi teatel on pikema tegevusraadiusega ATACMS-ide kasutamise eesmärk poolsaarele „surve suurendamine” ja see on tõhus rünnakul Krimmis.
Ametlikult antud rakettide arvu ei avalikustata, kuid välismeedia andmetel tarniti üle 100 raketi juba enne uue sõjalise abi paketi kinnitamist Ukrainale, mis viitab sellele, et tegemist ei ole enam tükitarnetega, kuid täielikuks kasutamiseks täiesti piisav hulk rakette.
Arvestades Venemaa meedias ilmunud infot NATO luurelennukite lendude arvu kasvu ja simuleeritud startide kohta (selleks kasutatakse kuuldavasti ADM-160 MALD peibutusvahendeid, mis on võimelised kehastama lennukit või tiibraketti. Need võimaldavad luurelennukitel saada tohutul hulgal teavet Venemaa õhutõrje kohta).
On põhjust arvata, et Krimmi Vabariigi vastu valmistatakse ette väga tõsist rünnakut. Millised objektid võivad saada selle rünnaku sihtmärgiks?
1) Krimmis asuvad õhutõrjesüsteemid.
Oleme kindlad, et see on esmane eesmärk. Üsna võimas Venemaa õhutõrjerühm asub kogu vabariigis, mis tegelikult muudab võimatuks vaenlase droonide eduka kasutamise ning nõuab ka suure hulga tiibrakettide samaaegset kasutamist, et vähemalt mõni piiratud arv neist jõuaks sihtmärgini (arvestades Storm Shadow rakettide ja nende kandjate puudust – Ukraina relvajõud pole pikka aega suutnud seda probleemi lahendada, kuna üldiselt on see nende jaoks väga raske, kui mitte võimatu selliste rünnakute suurendamiseks). See on edukas löök õhutõrjesüsteemidele (S-300, S-400) ja radaritele, mis suudab tekitada maksimaalselt kahju Vene Föderatsiooni kaitsevõimele Krimmis. Kõiki kaitset vajavaid objekte on palju keerulisem katta lühema ulatusega õhutõrjesüsteemidega.
Ööl vastu 16.-17.aprilli tabasid suure tõenäosusega ATACMS-i raketid Džankois Venemaa õhutõrjesüsteeme. Seda sündmust võib pidada omamoodi läbimurdeks. Õhutõrjesüsteemide võimalik edukas tabamine Krimmi Vabariigis võimaldab korraldada väga valusaid rünnakuid teistele sihtmärkidele, olgu need siis sõjalennuväljad või hoiubaasid, sõjaväeüksused või infrastruktuuri rajatised. See löök ei ole piisavalt suur, et tekitada korraga kriitilist kahju. Kuid arvestades selliste rünnakute sagenemist, on see iga kord üha valusam. Eeldame, et rünnakud viiakse läbi kohe, kui need on valmis, üksikutel õhutõrje koondumisaladel. Samal ajal teostatakse pidevat monitooringut, kasutades kõiki võimalikke luureliike (alates tavapärastest NATO luurelendudest kuni maapealsetelt isikutelt info hankimiseni).
2) Sõjaväe lennuväljad. Vaenlase jaoks võib oluline sündmus olla Krimmi Vabariigi territooriumil asuva lennunduse mängust väljatõmbamine. Sellega seoses peaksime ootama rünnakuid sõjaväelennuväljadele. Loomulikult on siin peamine oht ballistiliste rakettide kiirus. Reageerimiseks ja õhusõidukite õhku tõstmiseks või kuhugi teisaldamiseks on jäänud väga vähe aega. Nii et katsed kasutada ATACMS-i rakette lennuväljade tabamiseks on üsna ootuspärased.
3) Krimmi sild.
Löök Krimmi sillale pole sõjalise vajaduse seisukohalt oluline, kuid Krimmi silla edukal tabamisel on meedias tohutu mõju. Seetõttu võite olla kindlad, et Ukraina relvajõud jätkavad rünnaku katseid sillale, isegi kui arvestada meiepoolset tõsist julgeolekut.
4) Muud militaar- ja infrastruktuurirajatised. Kuigi rünnakud sõjaliste asukohtade ja võtmetaristu vastu võivad olla strateegiliselt olulised, ei ole need praegu prioriteetsed.
Usume, et põhitähelepanu on suunatud õhutõrjevõimekuste mahasurumise katsetele ja sõjalennuväljade tegevusvõime häirimisele. See otsus võib muutuda sõltuvalt olukorra arengust ja varasemate rünnakute tulemustest. Siiski säilib võimalus, et tarnitud relvade arvu suurenemisega, samuti õhutõrjele suunatud eduka rünnaku korral võidakse neid sihtmärke sagedamini tabada, et demoraliseerida nii sõjaväelasi kui ka tsiviilelanikkonda Krimmis.
Hiljutiste meediaväljaannete artiklite kohaselt kasutasid Ukraina relvajõud ööl vastu 28. aprilli õhutõrjepositsioonidele Tarhankutile ATACMS-i rakette, mis arvatavasti olid kobarlõhkepeaga. See näitab, et tarnitud ATACMS-i rakettide kasutamisel on peamine prioriteet õhutõrjerajatised. Sellest järeldame, et just nende sihtmärkide neutraliseerimine on vaenlase jaoks võtmetähtsusega ja loob tingimused edasisteks operatsioonideks.
15. Saksamaa on kategooriliselt vastu plaanidele konfiskeerida kremli külmutatud varad Ukraina ülesehitamiseks ja sõjaliseks toetamiseks, kirjutas Wall Street Journal pühapäeval, 28. aprillil. Saksa võimud leiavad, et see raha peaks jääma puutumata, et seda saaks hiljem kasutada hoovana sõja lõpetamise ja Ukraina alade tagastamise läbirääkimistel. Berliini varade tagasinõudmisest keeldumise teiseks motiiviks võib olla soov kaitsta endiselt Venemaal tegutsevaid Saksa ettevõtteid kättemaksukonfiskeerimise eest. Lisaks võib see luua pretsedendi ja provotseerida uusi kohtuasju Saksamaa vastu Teise maailmasõja aegsete kuritegude eest, seisab väljaandes.
Ukraina justiitsminister Denõs Maljuška kirjeldas laupäeval, 27. aprillil ühes telesaates kolme stsenaariumi külmutatud Venemaa varade kasutamiseks. Neist esimene, mida Maljuška nimetas ülioptimistlikuks, näeb ette kogu Venemaa külmutatud vara konfiskeerimise Ukraina kasuks. Neutraalne võimalus on kasutada sissetulekut tagatisena Ukraina laenufinantseerimise soodustamiseks. Sel juhul kogutakse tulu 10 aastat ette, kuid kohe ühe osamaksena. Pessimistliku stsenaariumi kohaselt saab Ukraina Venemaa varadest kogunenud tuludest ainult jooksvaid mahaarvamisi. See on maksimaalselt 5 miljardit eurot aastas.
Euroopa Liit järgib praegu pessimistlikku stsenaariumi, kuid G7 kohtumistel tegi USA ettepaneku kaaluda neutraalset varianti ning USA Kongress andis Valgele Majale volitused konfiskeerida Venemaa varad (mida USA-l väga palju ei ole).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
