Sõja ülevaade: 812. päev – Harkivi rindel sammhaaval edenetakse
Avaldatud: 15 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. mai 2024:
Harkivi rindel sammhaaval edenetakse, Tšassiv Jari juurest üks samm ja pisu üllatas Ukraina saades tagasi Krasnohorivka linna keskel u 10 kvartalit. Vene poole rünnakute ja kaotuste arv ikka sinna rekordite kanti kisub. Krimmis läks jälle palavaks.
1. Vabandused emotsiooni eest, aga terrorist on terrorist…
2. Krimmis läks palavaks.
3. Harkiv: üks küla tervenisti, üks osaliselt ja osa Vovtšanski linnast.
4. Kupiansk-Kreminna: tõsine peaga vastu müüri jooksmine.
5. Siversk: vaid Bilohorivka rahule jäeti, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: Tšassiv Jari juures üks vene poole samm edasi aga ei miskit hullu.
7. Donetsk: njah, vaatamata suurele vene poole rünnakute arvule edenes hoopis Ukraina.
8. Lõunarinne: suurem surve Berdjanski suunal ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Herson: tavaline päev mõne vene poole ebaõnnestunud rünnakuga.
10. putin määras oma endise turvamehe Djumini jälgima Venemaa sõjatööstust.
11. Uus kaitseminister beloussov teatas probleemidest sõjalise hariduse ja armee varustamisega.
12. Ukraina relvajõud teatasid ukrainlaste massilisest vastumeelsusest armees teenida.
13. Diplomaatide asemel raskustesse sattunud migrandid teevad Euroopas luuretööd ja ikka kremli jaoks.
14. Hiinlased leiutavad sanktsioonide vältimiseks uusi viise.
15. USA välisministeeriumi juht lubas Ukrainale 10-aastast julgeolekulepet, samuti EL-i ja NATO-sse kuulumist aga palju muudki…
16. Gruusia välisagentide seadus pani USA ja EL-i rusikaid näitama.
1. Kriitilise puuduse tõttu on kogu Ukrainas sisse viidud avariilised elektrikatkestused. Oli vaja rakendada hädaseiskamisi, kuna pommitamiste tõttu tekkis märkimisväärne elektripuudus ja külmade ilmade tõttu suurenenud tarbimine. Kogu kriitiline avalik infra siiski saab voolu ja ettevõtetel on oma tarbimisrežiim (ehk siis pole neilgi elekter vabalt käes).
Harkiv ja selle ümbrus on ööpäevase pommitamise all ning ikka tabatakse ka kesklinnas olevaid kortermajade rajoone.
Lauspommitamine jätkub piiri- ja rindelähedaste asulate pihta. Terrorist on terrorist ja seni jätkab esiterroristide nimede esitähtede väikseks tegemist, tahaks need esitähed üldse ära kaotada aga siis läheks lugu veelgi raskemini loetavaks…utin, eskov, avrov, oigu jne. Hm, kirjapilt sai kuidagi isegi parem…
2. Venemaal Tšuvaššia oblastis Novotšeboksarskis puhkes Himpromi tehases suur tulekahju. See keemiatööstuse tehas on üks Venemaa suurimaid, valmistades üle 200 toote. Põlengu põhjus teadmata.
Täna öösel toimusid ajutiselt okupeeritud Sevastoopolis plahvatused, vene propagandistid teatasid „massiivsest raketirünnakust” ja tabamusest Belbeki sõjaväelennuvälja piirkonnas. Umbes kell 02.00 sai teatavaks esimene plahvatus, gauleiter Mihhail Razvozhaev teatas väidetavast õhutõrjetööst „vaenulike sihtmärkide vastu”. Samal ajal teatasid vene Telegrami kanalid, et Kertši sild on blokeeritud. Seejärel teatas Razvožajev, et Musta mere kohal ja Belbeki lennuvälja piirkonnas tulistati alla mitu raketti. Hiljem teatas ta, et väidetavalt kustutasid päästjad Poljuško küla piirkonnas mahakukkunud rusude põhjustatud tulekahju. Kohalike Telegrami kanalite teatel pealtnägijatele viidates oli Sevastopolis öösel kuulda umbes 20 plahvatust.
Eile õhtul süttis kohalike võimude teatel Venemaal Balašikha linnas elektrialajaam. Telegrami kanalite andmetel toimus tulekahju Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse sõjaväeüksuse territooriumil. Mõni Venemaa meediakanal andis mõista, et keegi võis objekti tahtlikult põlema panna. Propagandistide sõnul tekkis tulekahju kohaliku Progressi tehase alajaamas. Selle territooriumil asub venelaste sõnul FSB sõjaväeosa nr 35533. Agentura veebisaidi andmetel on see sõjaväeüksus osa Vene Föderatsiooni FSB teadus- ja tehnikateenistusest. Nagu teatatud, tegeleb keskus erinevate programmide elektroonilise meedia arendamise, tootmise ja testimisega riigi sõjaväekompleksi ja tsiviilettevõtete jaoks.
Belgorodi linnas suurem plahvatus sellele järgnenud tulekahjuga.
Rostovi oblast, kuberner: täna hommikul toimus Proletarski rajoonis kütusehoidlas 2 UAV rünnaku tagajärjel kaks plahvatust, kuid see ei põhjustanud kütusepõlengut. Ohvreid ei olnud.
3. Harkiv: Venemaa okupeeris Lukiantsõ, Hlõboke põhjaosa ja osa Vovtšanski linnast. Lahingud käivad linna põhja- ja keskosas. Lisaks suurele arvule vene jalaväe rünnakutele käib massiline linna pommitamine (njah, ühe Ukraina blogija ohe, et toimuks see kõik Belgorodi linna kohal, on täiesti mõistetav). Eile õhtul enne keskööd anti teada, et jooksvad rünnakud veel käisid.
GURi juht Budanov ütles eile, et kuigi venelastel oli kavatsus Sumõ piirkonda siseneda, loobusid nad plaanist Harkivi oblastis valitsevate raskuste tõttu. Lisaks andis ta teada, et peatselt saadakse Harkivi rinne pidama.
Kahjuks näeb piltidel päris palju suurtes kogustes draakonihambaid teede serval, mis olla seal seisnud juba eelmisest aastast ning osa alasid on juba vene poole kontrolli all ning võib soodustada Ukraina vasturünnaku peatamist, kui vene pool suudab need õigeaegselt õigetesse kohtadesse paigutada.
4. Kupiansk-Kreminna: tervele rindele rünnakuid kokku jagus paarikümne kanti ja muutusi need rindejoones ei toonud. Liikus mõni kõlakas, et hoopis siin ja seal olla Ukraina enda possasid parandanud (saanud mõne uue eesmise possa).
5. Siversk: siingi rünnakuid jagus, muutusi rindejoones mitte.
6. Bahmut: Tšassiv Jarist ida pool õnnestus vene poolel Bohdanivkast Kalõnivka poole veidi edasi liikuda. Pärast seda, kui rünnakukatsed otse linnast ida pool on siiani ebaõnnestunud, proovivad venelased osalise eduga õnne veidi põhja pool. Seni on kogu tegevus jäänud Siverski Donetsi-Donbass kanali idakaldale.
7. Donetsk: rünnakuid jagus tervele rindele üle 30-ne ja tundub, et Ukraina suudab päris varakult rünnakule suunduvad soomuskolonnid ära hävitada. Järjest enam näeb jälle lisaks droonidele kaudtule kasutamist. Suured lagedad alad ei soodusta varjatult rindele jõudmist ja nii Ukraina neid sealt ära nopib.
U 10 kvartalit Krasnohorivka linna keskel pidi vene pool maha jätma. Hetkel pole rohkem teada, eks kohvipaksu pealt arvab, et nii droonid, kaudtuli kui tugevnenud Ukraina vasturünnak muutuse tõi. Kas see ühekordne või algav trend, selgub lähipäevadel.
8. Lõunarinne: vene pool suudab survet hoida.
Berdjanski suund: rünnakuid alla 10-ne ja üritab vene pool leida mitmes lõigus Ukraina kaitse nõrkusi. Eile muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Robotõne töötas.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: kolmes rünnakust Ukraina teada andiss ja vene blogijadki muutustest ridńdejoones teada ei andnud.
10. putini endine turvamees Aleksei Djumin hakkab presidendi abina jälgima sõjatööstuskompleksi ning tegelema ka spordi- ja riiginõukogu küsimustega, ütles riigipea pressisekretär dmitri peskov. putin määras Djumini oma assistendiks, vabastades ta Tuula piirkonna kuberneri ametikohalt, mida ta juhtis alates 2016. aasta septembrist. Enne seda oli Djumin presidendi turvamees ja töötas kaitseministeeriumis šoigu asetäitjana.
putin määras abiks ka nikolai patruševi, kes töötas alates 2008. aasta maist Venemaa julgeolekunõukogu sekretärina. peskovi sõnul saab patruševi ülesandeks presidendi administratsioonis laevaehituse arendamine. „See on absoluutselt strateegiline tööstus, tohutu, väga keeruline. Seetõttu mängib siin kindlasti suurt rolli nikolai platonovitši suur kogemus,” märkis kremli esindaja. (njah, tõsine langus ametiredelil… enamust kohavahetusi kremlis on siiski diktaatori võimu kindlustamisi, ehk siis liialt tugevaks saanud kaugemale ja nõrgemad lähemale + pühendunud ja kontrollitud ustavus juhile).
putin nimetas julgeolekunõukogu sekretäriks 2012. aastast kaitseministeeriumi juhtinud sergei šoigu. kreml keeldus käsitlemast seda alandamisena. „See on väga kõrge ja väga laia ülesannete ampluaaga valitsusamet, mis mängib riigi jaoks tohutut rolli. Loomulikult on selle asutuse juht riigipeaga pidevas otsekontaktis ja kannab suurt vastutust,” märkis peskov.
11. Vene armeel on probleeme selle varustamisega kaasaegse relvastuse ja varustusega ning eriharidusega, ütles kaitseministri kandidaat andrei beloussov Föderatsiooninõukogus peetud kõnes.
„Kõigepealt räägime operatiivgrupi varustamisest, varustamisest, kaasaegseima sõja- ja eritehnikaga varustamise tagamisest, suurtükiväe laskemoonast, rakettidest, sõjaväelaste isikukaitsevahenditest, sidevahenditest, droonidest, elektroonilisest sõjapidamisest. seadmed ja nii edasi,” tsiteerib beloussovit TASS. Teise probleemina nimetas ta sõjalist haridust. Tema sõnul on selles valdkonnas „teatud probleemid kuhjunud”, vaatamata endise kaitseministri sergei šoigu „suurele tööle”. beloussovi sõnul tuleb Ukraina sõjakogemust kohandada kaasaegse sõjalise haridusega.
putin tegi 12. mail föderatsiooninõukogule ettepaneku nimetada kaitseministriks senine peaministri esimene asetäitja andrei beloussov. Sellel ametikohal vahetab ta välja üle 10 aasta kaitseministeeriumi juhtinud sergei šoigu. beloussov pole kunagi sõjaväes teeninud ja on majandusteadlane.
peskov ütles, et putini initsiatiiv on seotud vajadusega uuenduste kiireks juurutamiseks kaitseministeeriumis, samuti loodab, et beloussov suudab võimubloki majanduse „sobitada” riigi majandusse vastavalt „hetke dünaamikale”.
Sõjauuringute instituut (ISW) usub, et Venemaa president otsustas määrata beloussovi kaitseministeeriumi etteotsa, et valmistuda pikale venivaks sõjaks Ukraina vastu ja võimalikuks vastasseisuks NATO-ga.
12. Ukrainas on enam kui kaks aastat kestnud sõja taustal tekkinud armee „laiaulatuslik eiramine”, ütles Sumõ oblasti sõjaväejuhatuse esindaja major Aleksandr Bondarenko. „Meil on ulatuslik sotsiaalne eiramine relvajõudude suhtes. Ma tõesti tahan teada, millal see armeest massiline keeldumine algas,” ütles Bonadrenko väljaandele El País. Ajakirjanikud saatsid piirkondliku territoriaalse värbamiskeskuse (TCC, sõjaväelise registreerimis- ja värbamisbüroo analoog) töötajaid, kes jagasid meestele välja mobilisatsioonikutsed. Samal ajal kohtas TCC patrull kodanike „umbusklikke pilke”, märkisid ajakirjanikud.
Tänavatel patrulliva rühma vanemohvitseri sõnul hakkas sõjaväeteenistusse astuda soovijate arv vähenema 2023. aasta lõpu poole pärast Ukraina relvajõudude (AFU) ebaõnnestunud vastupealetungi riigi lõunaosas. Hiljutiste küsitluste järgi on vaid umbes 30 protsenti ukrainlastest valmis Ukraina relvajõududega liituma, kirjutab El País.
Sumõ TCC ametlik esindaja Julia Vitkovskaja ütles väljaandele, et kõige tõhusam on teedel asuvates kontrollpunktides meestele kutseid kätte jagada. Ukselt-uksele visiitide ajal hoiatatakse üksteist Telegramis TCC töötajate saabumise eest, mistõttu avatakse uksi vaid 2 majas 10-st, märkis Vitkovskaja. Patrull väljastab ööpäevas keskmiselt umbes 15 kutset, teesulgemise ja kontrollpunktide ajal aga umbes 50, kinnitas rühma vanemohvitser.
Ukrainas on karmistatud mobilisatsioonireegleid, mis hakkavad kehtima 18. maist. Eelkõige kaotati piiratud sobivuse kategooriad. Nüüd on ainult kaks kategooriat: „sobib” või „ei sobi” teenistuseks. Need, kellel varem tuvastati piiratud sobivus, peavad uue kategooria saamiseks üheksa kuu jooksul läbima uue tervisekontrolli.
Samuti vähendati mobilisatsioonikõlblikkuse vanust 27-lt eluaastalt 25-le. Samas ei ole sõjaseisukorra ajal võimalik mobiliseerida 18-25-aastaseid mehi, kes ei ole ajateenistust läbinud. Alates 18. maist peavad kõik 18-60-aastased mehed oma isikuandmeid täpsustama. Uuendused tähendavad „vaikse elu lõppu”, ütles Ukraina kaitseministeeriumi esindaja Dmitri Lazutkin. Tema sõnul peab praegu „kogu riik, kogu ühiskond mobiliseeruma”.
Njah, liigub arvamusi, et Zelenski tahab olla populaarne president ja seetõttu pole mobilisatsiooni välja kuulutatud. Ei tea. Kindlasti on eelisseisus need, kes asuvad välismaal ja kahjuks ei näe Euroopa riikidel (ka meil) piisavalt poliitilist tahet, et mobilisatsiooni ealised isikud Ukrainasse saadetaks, kui mobilisatsioon välja kuulutatakse. Vist ainult Poola on sellest teada andnud, et teeb seda, kui mobilistsioon välja kuulutatakse. See protsent imestama ei pane, sest see peaks olema tavaline enamuses riikides… ka meil.
13. Euroopasse sattunud noored ukrainlased, venelased ja valgevenelased muutuvad mõnikord vene luure kergeks saagiks. Ilma regulaarse sissetulekuta reageerivad nad tööpakkumistele ja saavad lõpuks kaasosalisteks Lääne relvatarnete jälgimisel Ukrainasse või värvatakse sabotaaži toime panema. Viimase aasta jooksul vahistati Poolas, Saksamaal ja Suurbritannias selliseid Euroopas tegevust taastava vene luure võrgustikesse sattunud inimeste rühmitusi.
Vene luure ühendab lihtlabased värvatute videosalvestised edukalt arenenumate seirevahenditega, näiteks satelliidipiltidega, selgitasid lääne eksperdid Wall Street Journalile. See võimaldab jälgida sõjatehnika ja laskemoona tarnimist Poolast ja teistest riikidest Ukrainas asuvatesse salaladudesse, mida võivad juba rünnata droonid või juhitavad raketid, ütles Lääne sõjaväeluure kõrge ametnik ajalehele: selliseid lihtsaid ja pealtnäha kohmakaid võtteid pole absoluutselt vaja mõnitada. Need on osa suuremast luureandmete kogumise tööriistakomplektist, mis aitab Venemaal hävitada kriitilised materjalid minimaalsete kuludega. Graffitist kaamerate kaudu jälgimiseni.
Ukraina põgenik, 22-aastane Maksim Lehha, kes oli kaotanud oma niigi madalapalgalise töökoha Poolas, vastas 2023. aasta alguses Telegrami kuulutusele pakkumisega maalida hajaasustusaladel ja sildade all asuvatele piirdeaedadele graffitit hinnaga 7 dollarit pildi kohta. Tõsi, oli vaja kirjutada „Peatage NATO”, kuid seda tööd pakkunud vene ja ukraina keelt rääkiv Andrzej selgitas seda vajadusega „näidata, et inimesed on sellest sõjast väsinud ja tekitavad ühiskonnas tugevat vastukaja”.
Peale seda tegevust kinnitas Lehha kaamerad raudteerööbaste lähedusse, mida mööda Lääne sõjatehnikat Ukrainasse toimetati, ja seejärel Rzeszowi linna lähedal lennujaama lähedal metsa, kuhu toimetati USA-st sõjalist abi. Peagi oli ülesandeid nii palju, et Andrzej kandis krüptoraha kasutades Lehhale piisavalt raha, et osta kasutatud Mazda 6 GG.
Ja mõni nädal hiljem, kui tema rühm kasvas 16 inimeseni, arreteerisid Poola vastuluureohvitserid Lehha koos teistega. Eelmise aasta lõpus mõisteti ta spionaaži eest kuueks aastaks vangi.
Lehha kaasosaliste koordinaator oli ka Andrzej, kes nagu selgus, töötas Venemaa luureüksuses, mis 2022. aasta lõpust värbab Euroopas Lehha-suguseid inimesi – kodutuid, püsiva töö ja elukohata inimesi, valmis lihtsalt raha teenima. Konksu otsa sattunute seas oli ka 20-aastane Maksim Sergejev, kes tuli 2021. aastal Moskva-lähedasest linnast mängima Poola noorte jäähokimeeskonda Zaglebie Sosnowiec. Pärast sõja algust kirjutas ta isegi alla kirjale, milles mõistis sissetungi hukka. Kuid tema vahistamise ajal leiti tema telefonist grupivestlus Andrzejiga, samuti fotod ja videod kahest Varssavi raudteejaamast, riigi idaosa linnadest ning Poola ja Ukraina piiriületuskohast.
Andrzej värbas ka õpilase Valgevenest ja Ukraina teismelise. Teine noor ukrainlane Aleksei Pronkin sai Andrzej tellimusel pildistada Läänemerel Gdynias asuvat Poola mereväeakadeemiat ja selle lähedal asuvat mereväebaasi, samuti kaubasadama terminali ja laskemoonaladu.
Lehha ei täitnud Andrzej ülesannet korraldada Poolas Biała Podlaska linnas Ukraina transpordiettevõtte juures tulekahju ja imiteeris süütamist. Kuid viis vene luure värvatud inimest, sealhulgas 20-aastane britt Dylan Earle, üritasid märtsis Londoni idaosas Ukraina abi ladu põlema panna; nad arreteeriti aprillis. 2023. aastal avastati Ühendkuningriigis Bulgaaria spioonirühm, mis töötas Venemaa heaks ja jälgis kohalikke sõjaväerajatisi. Ja paar nädalat tagasi arreteeriti Saksamaal kaks Saksa ja Venemaa kodakondsusega meest; nad jälgisid sõjaväe tehaseid, relvade tarneteid ja USA baasi, kus Ukraina tankimeeskondi koolitatakse ning kavandasid ka sabotaaži sõjaväe- ja tööstusrajatistes.
Juhtum kinnitab, et kreml suurendab oma aktiivsust kõigil rinnetel, ütles Saksa ametnik NBC Newsile: „putini hübriidtaktika on liikunud uuele kvalitatiivsele tasemele.” Venemaa sabotaaži, sealhulgas küberrünnakute oht kasvab ja sellel on „suur kahjupotentsiaal”, hoiatas Saksamaa siseluureteenistuse (Föderaalse põhiseaduse kaitse ameti) direktor Thomas Haldenwang aprillis.
Diplomaatide asemel immigrandid
Venemaa spioonivõrgustik sai sõja alguses tugeva löögi, sealhulgas kui lääneriigid saatsid riigist välja enam kui 600 diplomaati, kellest arvatakse, et kaks kolmandikku kasutasid luuretegevuseks diplomaatilist varju. Kuid alates eelmisest aastast on Venemaa spiooniteenistused asunud aktiivselt oma positsioone taastama, tehes seda tööd sageli teiste kätega. Nad kasutavad aktiivselt selliseid sõnumirakendusi nagu Telegram, et värvata noori marginaliseeritud inimesi, sageli immigrante, et sooritada lihtsaid spionaaži- ja sabotaažiakte, kirjutab WSJ Lääne luureagentuuridele viidates. Selline lähenemine, mis on luureohvitseride endi jaoks odav ja madala riskiga, võib õhutada läänevastaseid meeleolusid ja pakkuda potentsiaalselt olulist luureteavet.
„Nüüd üritavad nad oma võimeid taastada,” ütles Poola luureteenistuste tööd koordineeriva agentuuri pressiesindaja Jacek Dobrzynski.
Venemaa vaenulik tegevus Euroopas levib üha laiemalt, hoiatas Briti siseminister James Cleverley sel nädalal alamkojas peetud kõnes. Tema sõnul hõlmab see aktsioone Ukraina sõjaliste tarnete katkestamiseks Saksamaal ja Poolas, spionaaži Bulgaarias ja Itaalias ning desinformatsioonikampaaniaid, mille eesmärk on mõjutada juunikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Joe Bideni valitsuse ametnik ütles NBC-le, et USA „koos liitlastega seab prioriteediks selle Venemaa tegevuse jälgimise, häirimise ja paljastamise”. Ta lisas, et „viimastel kuudel on Euroopa õiguskaitseorganid [selles] teinud märkimisväärseid edusamme”.
Njah, eks kohtab sarnase tegevusmustriga inimesi meitelgi, üks „sõbralik” noor naisterahvas Võrus üritas kremli jutupunktidega võtta endale ära kogu peaministri tunnist aega rahvaga kohtumisest ja nüüdseks vist on jõudnud PPA alusetu süüdistamise pärast ka seal vestlusel käia…
14. USA teiseste sanktsioonide oht on pea täielikult peatanud Venemaa ja Hiina vahelised kaubandusarveldused. Aktiivsuse taastamiseks ja riskide vähendamiseks teevad Hiina eksperdid ettepaneku teha makseid läbi väikepankade, luua uusi finantsorganisatsioone tehinguteks Venemaaga ning arendada kahepoolseid makseplatvorme.
Kui Hiina veebruaris pärast pikka idapoolse uusaasta tähistamist tööle naasis, pidid pangad tõsiselt mõtlema USA sanktsioonide ohule. 2023. aasta detsembris andis president Joe Biden rahandusministeeriumile õiguse kehtestada need pankadele teistes riikides, kes teostavad arveldusi Venemaal sanktsioneeritud toodete eest. Selle tulemusena hakkasid Hiina suurimates pankades maksed külmuma terveteks nädalateks, ütlesid vene importijad ajalehele Moscow Times. Pekingi Hiina Rahvaülikooli Chong-yangi finantsuuringute instituudi raporti kohaselt oli märtsi seisuga peatatud 80% Venemaa ja Hiina vahelistest arveldustest, mis „häiris tõsiselt normaalseid kaubandus- ja kaubandussuhteid”.
Raporti autorid pakuvad probleemile mitmeid lahendusi, vahendab South China Morning Post (SCMP): Praeguse Hiina ja Venemaa vahelise investeerimisdilemma lahendamiseks on esmatähtis luua võimalikult kiiresti uued makse- ja arvelduskanalid ning kõrvaldada finantsinstitutsioonide suhtes sekundaarsete sanktsioonide oht. Teise probleemi saab instituudi hinnangul lahendada läbi Venemaaga kauplemise valdkonnas väikeste piirkondlike Hiina pankade „edendamise”, mis ei tööta läänega. Uute finantsasutuste loomine võib samuti aidata „lääne sanktsioonidest mööda hiilida”.
Hiljuti rääkisid Hiina ettevõtjad Reutersile, et nad üritasid ühendust võtta Venemaa piiri lähedal asuvate ja endiselt makseid vastuvõtvate piirkondlike pankadega. Kuid isegi seal peavad nad konto avamist ootama mitu kuud, mistõttu mõned otsustavad Venemaaga koostöö lõpetada. Hiina Rahvaülikooli finantsprofessor Zhao Xizong, kes ei olnud raportiga seotud, ütles SCMP-le, et suurema äritegevuse puudumisel Venemaaga võivad arveldused Venemaaga olla väiksematele pankadele kahjumlikud.
Raporti autorid leiavad ka, et Venemaa ja Hiina peaksid keskpikas ja pikas perspektiivis välja töötama oma arveldussüsteemi ning selleks saavad nad kasutada SWIFTi riiklikke analooge – Venemaa Panga finantsteadete edastamise süsteemi ja Hiina rist- piiripankadevaheline maksesüsteem. See on teostatav, kuid ei välista läänepoolsete sanktsioonide riske, usub Zhao. Tema hinnangul saab neid vältida, luues tehingute läbiviimiseks uue süsteemi, mis põhineb näiteks tehingutel jüaaniga.
15. Washington ja Kiiev sõlmivad kahepoolse julgeolekuleppe kümneks aastaks, ütles USA välisminister Antony Blinken. „Meie 10-aastase lepinguga toetavad USA Ukraina kaitset ja julgeolekut mitmel rindel, alates õhutõrjest kuni droonideni ja lõpetades miinitõrjega,” ütles Blinken Kiievi Polütehnilises Instituudis.
Tema sõnul toetavad Ukraina NATO-sse vastuvõtmise protsessi julgeolekulepped mitmete riikidega. „Kui me juulis Washingtoni tippkohtumist võõrustame, astume käegakatsutavaid samme NATO rolli suurendamiseks vastupidavate ja võimekate Ukraina vägede loomisel,” ütles Blinken ja lisas, et 32 riiki peavad Ukrainaga läbirääkimisi julgeolekulepingute üle.
„Aeg on Ukraina poolel. Sest iga kuu toob meie koos tehtav töö Ukrainat ELi ja NATO liikmelisusele lähemale,” rõhutas USA välisminister. Ta lisas, et Kiiev jätkab oma sõjatööstuskompleksi täiustamist ja majanduse tugevdamist ning USA aitab Ukrainal äri riiki meelitada. Varem lubas NATO peasekretär Jens Stoltenberg Ukrainale Põhja-Atlandi alliansi liikmesust. „Kuid Ukraina peab võimalikult kiiresti NATO armeedega ühilduma. Tulevikus saab Ukrainast NATO liige. See tee liikmeks saamiseni on vältimatu,” ütles ta.
Eelmise aasta lõpus otsustas Euroopa Ülemkogu alustada läbirääkimisi Ukraina ja Moldova liiduga ühinemise üle. Euroopa Ülemkogu kiitis Kiievile ja Chişinăule EL-i kandidaatriikide staatuse heaks 2022. aasta suvel. Otsus kahe riigi taotluste kohta, mis esitati peaaegu üheaegselt vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, tehti üksmeelselt.
Ukraina on pidanud USA-ga läbirääkimisi julgeolekugarantiide andmiseks alates 2023. aasta augustist. Washington Posti andmetel võib dokument sisaldada toetust lühiajalistele sõjalistele operatsioonidele, tulevaste Ukraina vägede loomist, „mis suudavad ära hoida Venemaa agressiooni”, kaitsvate „mullide” teket Ukraina linnade ümber ning oluliste majandussektorite taastamist ja eksporti.
2023. aasta juulis toimunud NATO tippkohtumisel kirjutasid G7 riigid alla deklaratsioonile, millega antakse Ukrainale julgeolekugarantiid. Dokumendi kohaselt peab iga seda algatust toetanud riik pidama Ukraina poolega läbirääkimisi konkreetsete pikaajaliste kohustuste kindlaksmääramiseks.
Seejärel allkirjastasid kahepoolsed julgeolekugarantii lepingud Ukrainaga Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Holland, Soome ja Läti. Ukraina peaminister Denis Šmõhal teatas, et Kiiev loodab sõlmida sarnased lepingud enam kui 30 riigiga.
Njah, eks see kohati asendustegevus ole, sestap pole ka Eesti seda lepingut veel teinud. Jätkuvalt arvamusel, et NATO peaks oma väed Ukrainasse viima… inimlikult tundub see, mida vene pool Ukrainas teeb täiesti vastuvõetamatu ja hetkel pole näha, et see lõpeks. Pole piisavalt ja õigeaegselt sõjalist abi, sanktsioonid enamasti ei kipu piisavalt töötama ehk siis valijate tahet pole lääne riikides siiski piisavalt…
Washington kavatseb Ukraina taastamiseks viia külmutatud Venemaa varad Kiievisse, ütles USA välisminister Antony Blinken. „Me peame tegema veel ühe olulise sammu: panna Venemaa maksma Ukraina taastamise ja ülesehitamise eest. Selle, mille putin hävitas, peab Venemaa selle taastamise eest maksma. Seda nõuab rahvusvaheline õigus. Ja Ukraina rahvas väärib seda,” vahendab BBC Blinkeni sõnu.
Tema sõnul on Ameerika Kongress andnud volitused Venemaa varade arestimiseks ja USA kavatseb neid kasutada. Kongressi alamkoda kiitis aprilli lõpus heaks REPO seaduse, mis võimaldab Joe Bideni administratsioonil konfiskeerida USA-s külmutatud Venemaa suveräänsed varad. Jutt käib vaid väikesest osast Vene Föderatsiooni Keskpanga sanktsioneeritud 300 miljardi suurusest kulla- ja välisvaluutareservist – see on umbes 6 miljardit dollarit, mis keskpangal oli USA-s enne Ukraina sissetungi.
Suurem osa summast – umbes 200 miljardit dollarit – on Euroopas blokeeritud ja selle konfiskeerimine on küsimärgi all: EL-i võimud käivitavad mehhanismi, mille abil arestida sanktsioneeritud reservidest kasumit, kuid mitte varasid ennast. Valge Maja saab Ameerika seaduste raames konfiskeerida Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud vahendid Ameerika pankades ja kanda need üle Ukraina erifondi, märkis CNBC.
Njah, meenub, et Teise Maailmasõja järgselt maksis Saksamaa ka Venemaale aastakümneid sõjakahjude eest, sestap ei miskit uut ka venelaste jaoks… lihtsalt vastupidi.
Varem teatati, et Blinken saabus Kiievisse 14. mai hommikul etteteatamata visiidile. Välisministeeriumi juht lubas kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga rohkem abi, mis muudaks olukorda lahinguväljal.
Välisministeeriumi juhi visiit Kiievisse oli neljas pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Samas on see Blinkeni esimene visiit Ukraina pealinna pärast seda, kui Kongress kiitis heaks 61 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi Kiievile Reutersi allika sõnul on Blinkeni ülesanne Kiievis arutada, kuidas saaks USA täiendavat abi kasutada tugevdavatel viisidel. Ukraina kaitset ja võimaldada Ukraina relvajõududel sagedamini initsiatiivi haarata.
16. Välisagentide seaduseelnõu vastuvõtmine Gruusia poolt saab takistuseks riigi teel Euroopa Liitu, ütles Euroopa Komisjoni välis- ja julgeolekupoliitika pressisekretär Peter Stano briifingul. „Kui see seadus vastu võetakse, muutub see tõsiseks takistuseks Gruusia Euroopa teel. Konkreetseid tagajärgi arutame pärast selle seaduse vastuvõtmist, reaktsiooni arutatakse teiste EL-i liikmetega,” ütles ta. Stano meenutas, et Gruusia on EL-i kandidaat ning kutsus riigi võime naasma Euroopa teele ja täitma kõiki kohustusi, mida nad nõustusid kandideerimisel võtma.
Nagu varem teatatud, kiitis Gruusia parlament „välisagentide” seaduseelnõu kolmandal ja viimasel lugemisel heaks. Seaduse poolt oli 84 saadikut, vastu 30. Nüüd peab seadusele alla kirjutama Gruusia president Salome Zurabišvili, kes lubas sellele varem veto panna, samal ajal kui parlamendi enamusel jätkub hääli, et riigipea veto tühistada.
Gruusias on juba mitu korda puhkenud massimeeleavaldused uue välisagentide seaduse vastu. Eelnõu nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid ja meediaväljaanded, mis saavad rohkem kui 20% oma rahalistest vahenditest välismaalt, registreeriksid end välismõju agentidena. Algatus esitati parlamenti esmakordselt 2023. aasta kevadel, kuid võeti seejärel massimeeleavalduste tõttu tagasi. Uues versioonis pole midagi muutunud peale sõnastuse: „välismõju agent” asemel kasutatakse mõistet „võõrvõimu huve järgiv organisatsioon”.
Eelnõu vastased võrdlevad seda Venemaa sarnase välisagentide seadusega, mida kreml kasutab eriarvamuste mahasurumiseks ning sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja meedia tagakiusamiseks.
Washington võib kehtestada Gruusia võimudele sanktsioonid ja vaadata läbi abiprogrammid, kui välisagentide seadus võetakse vastu praegusel kujul, ütles USA Euroopa ja Euraasia asjade abivälisminister James O’Brien. „Kui see seadus toimib nii nagu praegu – EL-i standarditega kokkusobimatu, demokraatiat õõnestav, siis tulevad USA-lt piirangud,” tsiteerib TV Pirveli O’Brienit.
Tema sõnul võib USA üle vaadata majanduslikud ja sõjalised abiprogrammid, samuti kehtestada isiklikud sanktsioonid seaduse vastuvõtmisega seotud isikute suhtes. „Kui seadust ei muudeta nii, et see vastaks EL-i standarditele ja selline retoorika lääne vastu jätkub, on see muidugi meie kahepoolsetele suhetele väga ohtlik,” ütles ta.
Samuti rõhutas O’Brien, et vägivalla kasutamine rahumeelsete meeleavaldajate vastu on vastuvõetamatu ning kutsus Gruusia võime üles loobuma meeleavaldajate vastu suunatud repressioonidest.
Gruusias on juba mitu korda puhkenud massimeeleavaldused uue välisagentide seaduse vastu. Eelnõu nõuab, et valitsusvälised organisatsioonid ja meediaväljaanded, mis saavad rohkem kui 20% oma rahalistest vahenditest välismaalt, registreeriksid end „välismõju agentidena”. Algatus esitati parlamenti esmakordselt 2023. aasta kevadel, kuid võeti seejärel massimeeleavalduste tõttu tagasi. Uues versioonis pole midagi muutunud peale sõnastuse: „välismõju agent” asemel kasutatakse mõistet „võõrvõimu huve järgiv organisatsioon”.
Eelnõu vastased võrdlevad seda Venemaa sarnase”välisagentide seadusega, mida kreml kasutab eriarvamuste mahasurumiseks ning sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja meedia tagakiusamiseks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
