Sõja ülevaade: 811. päev – Harkivi rindel kuni 2 km vene pool edenes
Avaldatud: 14 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. mai 2024:
Harkivi rindel kuni 2 km vene pool edasi sai ja algasid lahingud Vovtšanski linna eest, väike samm Kupianski suunal, mitu Donetski rindel ja ka lõunarinne polnud muutusteta.
1. Öised droonid küll maha saadi, aga raketti mitte.
2. Päris tihedaks on läinud pilv Kurski ja Belgorodi oblasti kohal.
3. Harkiv: mõlemas sektoris vene pool jätkas edenemist.
4. Kupiansk-Kreminna: 200 m vaid.
5. Siversk: muutusteta.
6. Bahmut: rinde püsimine paneb muhelema.
7. Donetsk: põhi peab, keskosas siiski väikeste sammudega vene pool edeneb.
8. Lõunarinne: siingi kahes suunas pisu vene poole edenemine muretsema paneb.
9. Herson: muutusteta.
10. Julgeolekujõud pidasid kinni Venemaa kaitseministeeriumi personaliülema.
11. Veel uuest vene kaitseministrist.
12. Lääne ettevõtete kasum Venemaal on sõja algusest peale kasvanud 40 protsenti.
13. Lühiuudised
1. Täna öösel ründas vene pool 18 Shahed tüüpi drooniga ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga ajutiselt okupeeritud Krimmist. Õhutõrje tulemusena tulistati Kiievi, Donetski, Dnipropetrovski, Tšerkassõ, Kirovohradi, Zaporižja, Hersoni ja Hmelnõtski oblastis alla kõik 18 vaenlase Shahedi.
Kuratlikult tihedalt pommitab vene pool kõike, kuhu ulatub…
2. 13. mai hommikul Krimmi vastu suunatud raketirünnaku tagajärjel sai kannatada Ai-Petri mäel asuv vene relvajõudude 3. raadiotehnika rügemendi õhutõrje sõjaväebaas, kirjutab Astra viidates allikatele. Seal asub ka sõjaväeosa nr 85683. Sotsiaalmeedia Telegrami kanali andmeil hukkusid rünnaku käigus selle ülem Aleksandr Kulakov ja veel üks sõjaväelane. On ka haavatuid, kelle arvu pole täpsustatud.
Arvatavasti kasutati rünnakuks Suurbritannias toodetud Storm Shadow rakette. Ukrainska Pravda allikas sõjaväeringkondades kinnitas rünnaku fakti, kuid üksikasju avaldamata. Rünnakust Krimmi vastu teatas ka Venemaa kaitseministeerium, väites, et poolsaare kohal tulistati alla neli Storm Shadow raketti ja seitse drooni.
Nõukogude ajal loodi Ai-Petrile kaugluure ja õhutõrje juhtimise raadiotehnika keskus. Sinna rajati ka sõjaväelaager rajatise teenindajatele. Enne Krimmi annekteerimist asus selles kohas Ukraina raadiosageduspataljon.
Eile tuli jälle palju kurtmist Kurski ja Belgorodi oblastist ja anti teada, et õhus oli droone ja rakette ja olla mõni ulatunud kummagi oblasti kaugemasse nurka. Ei usu vene poole väiteid, et kõik alla lasti aga varahommikuks rohkem infot polnud.
Miks eile Volgogradi kandis kütuserong rööbastelt maha sõitis, ei tea.
3. Harkiv: vene pool tungis pisu edasi mõlemas rünnakualas kuni 1,5 km ja on jõutud u 6-7 km kaugusele piirist. Läänepoolsemas sektoris vallutas eile vene pool pool Globoke küla ja tervenisti Lukjantzi küla. Tenova küla juurest tuli video vene üksuse sinnani jõudmisest, aga seni puudub info, kas kanna maha said. Meeldiva üllatusena selgus ka Ukraina blogijatele, et vene pool siiski pole vallutanud Zelenõ küla (lihtsalt polnud jooksvat infot enam, sestap arvati olevat küla kaotatud). Kuna nii siin kui teises sektoris asuvad tugevamad rajatud Ukraina possad piirist 10-15 km kaugusel (lähemale ei saanud neid rajada, sest vene pool pommitas iga liikuvat traktorit), siis eks näis, kas sealt vene pool lihtsalt edasi saab. Pisu on Ukraina blogijad mures, et kas polnud piisavalt juba miinivälju või teadis vene pool neist hoiduda.
„Praegu on Vovtšansk Ukraina relvajõudude kontrolli all. Olukord on stabiilne ja kontrolli all,” ütles Ukraina brigaadikindral ja Harkivi oblasti sõjaväeülem Serhi „Marsel” Melnõk.
Pisu erinevat infot siit sektorist siiski tuleb ja tundub, et vene pool sai edasi nii sektori läänepoolsemas osas (2 km) ja vallutas pool Buhruvatka küla kui jõudis Vovtšanski linna äärealadele. Linnas elas varasemalt u 20 000 elanikku ja hetkel käib linna massiline maatasa tampimine kõige käepärasega. Kahjuks jagub ka liugpomme, mille purustusjõud on suur.
Ukraina ei näe Venemaa rünnakust otsest ohtu Harkivile, kuid venelased on piirile koondanud umbes 50 000 sissetungijat – rünnakuga on seotud „üle 30 000”. Sellest teatas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksandr Litvinenko intervjuus AFP-le.
Sumõ piirkonnas tehti otsus varajase vabatahtliku evakueerimise kohta piirilinnadest Belopolest ja Vorožbast, korraldusele kirjutas alla piirkondliku administratsiooni juht Vladimir Artjuhh. „Tegemist ei ole sunniviisilise, vaid enneaegse vabatahtliku evakueerimisega nendest asustatud piirkondadest, kus mürskude arv on oluliselt suurenenud,” selgitas ta. Lisaks jätkub Venemaa piirist viie kilomeetri tsoonis elanike evakueerimine piiriäärsetest kogukondadest, mis algas 2023. aasta juulis, ütles OBA esimees. Ametnik märkis, et see evakueerimine hõlmab 115 piiriäärse asula elanikke 15 kogukonnas Sumõ oblasti neljas rajoonis, mis on pideva Venemaa mürsurahe all. Vorožba asub umbes 6 km kaugusel Vene-Ukraina piirist, Belopole – 7,5 km.
Kiirenes ka Harkivist pisu põhja pool uute kaitserajatiste ehitus.
Hetkel veel liialt murelik pole, sest videode arv siin suunal hävivast vene tehnikast ja isikkooseisust pole väike ja eks näis, kas kindlustuste liinist siiski edasi saadakse. Jätkuvalt loodan, et miski enamaga peaks Ukraina Venemaale sisenema…
4. Kupiansk-Kreminna: Kislivka-Ivanivka küla vahel (Kupianskist 20 km idas) sai vene pool 200 m edasi. See ka nende ainuke edu mitme päeva jooksul. Rünnakuid jagub, tugevust ka neis on, aga seni suudab Ukraina need piisavalt ära hõrendada enne nendeni jõudmist. Lisaks on kasvanud Ukraina aktiivsus ja mõni vasturünnak nii Ternõ kui Kreminnast edelas asuvas metsaalas on sundinud vene poolt possasid maha jätma. Ukraina pole küll neid mehitanud vaid taandunud tagasi oma kaitseliinile.
5. Siversk: ikka muutusteta.
6. Bahmut: isegi mitu vene blogijat ei anna eduteateid, kuigi rünnakuid jagus.
7. Donetsk: jätkuvalt püsib paigal rinde põhja- ja loodesektor.
Pervomaiskest põhjas veel üks põld vene poole saagiks sai, aga seegi asub veekogude liinist ida pool ja ning suuri muutusi ja muret veel ei põhjusta.
Pervomaiskest lõunas pidi Ukraina maha jätma piiramise võimaluse tõttu põllud u 1,5×1,5 km alal ning uus kaitsejoon jookseb piki üht väiksemat jõge.
Krasnohorivka kesklinnas kaks kvartalit veel vene pool enda kontrolli alla sai. Miks nii vähe, on isegi pisu meeldivalt üllatav.
Kuna riburada pidi nii Tšehhi diil kui USA ja Suurbritannia abi rindele jõuab, siis pisu lootusrikkam, et kaitse tugevamaks saab ja vene poole kaotuste arv hakkab oluliselt jõudma sinna piirile, et enamusel üksustel pole enam piisavalt ründevõimekust kvaliteedi näol.
8. Lõunarinne: pisu on hakkanud tõusma vene poole surve ja see sammhaaval kahjuks edenemisi toob.
Berdjanski suund: Staromajorske juures suutis vene pool piki põldude vahelist metsariba edeneda 500 m.
Tokmaki suund: Verbove juures suutis vene pool u 1×1 km põllu enda kontrolli alla saada samas kohas, kus üleeile saadi rindejoon sirgemaks. Robotõne töötab…
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: vene blogijate kirjutised siin rindel panevad pisu muigama, kuidas üritatakse edu puudumist eduna näidata…
10. Venemaal peeti kinni kaitseministeeriumi personali peaosakonna juhataja kindralleitnant Juri Kuznetsov, teatab TASS viitega õiguskaitseorganite allikatele. Nende sõnul kahtlustatakse sõjaväelast kuriteos. Läbiotsimised viidi läbi nii Kuznetsovi töökohas kui ka tema kodus.
Uurimine taotles kohtult kindrali vahistamist. Baza sõnul peeti istung 235. garnisoni sõjaväekohtus 13. mail. Kohtu otsus on teadmata. Väidetavalt saadeti kõrge sõjaväelane eeluurimisvanglasse.
Telegrami kanali VChK-OGPU allikas teatas, et Kuznetsov peeti kinni tema enda kodu voodis Moskva oblastis Istra rajoonis. Tema sõnul avasid 13. mail kella 5 paiku hommikul raudkangidega julgeolekujõud häärberis väravad ja aknad. Rünnaku ajal oli majas ka kindrali naine, kes oli varem töötanud välisriikidega tehtava sõjalis-tehnilise koostöö komisjonis, strateegiliste raketivägede akadeemias ja teistes kaitseministeeriumi struktuurides. Ta viidi ka uurimiskomitee poolt ülekuulamisele kaasa.
Kuznetsovi kinnipidamist kinnitavad ka Z-blogijad. Sellest kirjutab kaitseministeeriumile lähedane Telegrami kanal Rybar, märkides, et kindrali suhtes algatatud uurimistoimingud on seotud tema tegevusega riigisaladuse kaitse talituse juhina, mida ta varem pidas.
Siiani on ebaselge, millistes konkreetsetes episoodides Kuznetsovi süüdistatakse. Wagneri ERK-le lähedane kanal Hall tsoon kirjutab, et kriminaalasi ei pruugi olla seotud korruptsiooniga, vaid riigireetmisega. Tema andmetel osales kindrali kinnipidamise operatsioonis FSB sõjaväe vastuluureosakond. Kuznetsov juhtis üle 12 aasta peastaabi kaheksandat direktoraati, millel oli juhtiv roll relvajõudude infoturbe tagamisel. Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhatajaks sai ta alles 2023. aastal.
Vahistamised toimuvad kaitseminister sergei šoigu tagasiastumise ja endise esimese asepeaministri andrei beloussovi ametikohale nimetamise taustal. Teine ministri asetäitja Timur Ivanov peeti kinni 23. aprillil ja kohus võttis ta kaheks kuuks vahi alla. Uurimise hinnangul andis Ivanov patronaaži mitmele ettevõttele, et need saaksid kaitseministeeriumilt tulusaid riigihankelepinguid ning vastutasuks ehitaksid ja taastaksid talle ja tema perekonnale kuulunud kinnisvara tasuta. Sel viisil saadud altkäemaksu summa ulatus enam kui 1,1 miljardi rublani (11 miljoni euroni).
Kaitseministeeriumile lähedane Forbesi allikas nimetas Ivanovi vahistamist „šoigu lähedaste puhastamise alguseks”. Financial Timesi allikad omakorda väitsid, et see kõik toimus putini isiklikul korraldusel, kes otsustas nõrgestada šoigut, kelle positsioone tugevdati pärast Wagneri juhi jevgeni prigožini surma. Nad ütlevad, et putin on endiselt ettevaatlik, et tema eliidi ükski fraktsioon saavutaks liiga palju mõju, kuid ta ei ole korruptsiooni pärast eriti mures.
11. Majandusteadlase Andrei Beloussovi määramine kaitseministriks tähendab, et putin kavatseb muuta sõjatööstusliku kompleksi majanduse mootoriks ja selle militariseerimise kaudu sõda veel pikka aega jätkata. Beloussov peab tagama armee katkematu varustamise ja ta on selleks valmis, kuna on pikka aega propageerinud majanduse mobiliseerimist ja selle stimuleerimist riigi kulul. Riigi rolli tugevdamine võib aga õõnestada efektiivsust, millega valitsussektori majandusblokk on seni sõjaaja probleemidega toime tulnud.
Kindrali asemel majandusteadlane
putini ümberkorraldused „näitavad selgelt, et Venemaa majanduseliit toimis selles sõjas palju paremini kui tema sõjaline eliit,” tsiteeris Financial Times Carnegie keskuse vanemteadurit, vene sõjanduseksperti Michael Kofmanit. Venemaa sõjaaja kaitseministri ülesanne on varustada sõjaväge kõige vajalikuga ja „selles kontekstis on omajagu mõttekas määrata majandusteadlane, kes räägib vajadusest allutada suur osa majandusest militaarsektori vajadustele”. Konsultatsioonifirma direktor Mark Galeotti ütles Reuters Mayak Intelligence’ile. „Nüüd on see tegelikult finantsadministraatori töö ja Beloussov saab sellega hakkama,” lisas ta.
Briti kaitseminister Grant Shapps meenutas nüüd nikolai patruševi asemel julgeolekunõukogu juhiks hakkava šoigu „saavutusi”, „355 tuhat kaotust tema enda sõdurite seas ja tohutuid kannatusi tsiviilisikute seas”. Uus kaitseminister oleks Shappsi sõnul pidanud sõja lõpetama, kuid selle asemel saab Venemaa „järjekordse putini nuku”.
Beloussov „ei hakka kõigi nende medalitega teesklema, et juhib armeed nagu kindral, ta on töönarkomaan, tehnokraat ja putin tunneb teda väga hästi,” ütles FT-le inimene, kes on neid mõlemaid aastakümneid tundnud. putin vajab suuremat kontrolli kaitsekulutuste üle, mis on juba ületanud 6% SKT-st, ulatudes rekordilise 10,7 triljoni rublani (107 miljardi euroni), mistõttu nimetas ta olukorraga kursis olevate inimeste sõnul ministriks lepliku ja pragmaatilise ametniku, kellel pole jõustruktuurides toetajaid ja samal ajal räägib riikliku tööstuspoliitika elluviimise eest.
Oma osa ümberkorraldustes mängis ka hiiglaslik korruptsioon kaitseministeeriumis, mille tõttu jäävad väed ilma vajalikust toetusest ning sõduritele soetavad vormiriietust, varustust ja relvi z-aktivistid annetuste eest. Ka prigožini ja Wagneri ERK mullune mäss oli suuresti seletatav kaitseministeeriumi ebaefektiivse tööga vägede varustamisel.
Ta pole absoluutselt korrumpeerunud. Ja see peaks olema väga erinev sellest, mis meil täna kaitseministeeriumis on. šoigu ja tema kaaskond olid kõik ärimehed.
„putini sõdur”
putini ümberkorralduste eesmärk on kindlustada sõjatööstuskompleksi kui majanduse peamise mootori rolli, ütleb Centrrocredit Banki ökonomist Jevgeni Suvorov.
Beloussovil on aga väga vähe juhtimiskogemust, märgib New York Times, meenutades, et juhtis majandusarengu ministeeriumi veidi üle aasta, aastatel 2012–2013. Seejärel oli ta kuni 2020. aastani putini assistent, pärast mida töötas ta Mihhail Mišustini valitsuse peaministri esimese asetäitjana, kus ta jälgis eelkõige sotsiaal-majandusliku arengu põhisuundade väljatöötamist, finantsturgude riiklikku reguleerimist ja riiklike projektide elluviimine (mille elluviimise tähtaegu nihkus pidevalt edasi) jne.
Carnegie Berliini Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse teadur Alexandra Prokopenko nimetab Beloussovit „sõjalise keynesianismi fänniks”, viidates John Maynard Keynesi ideedele majandustegevuse stimuleerimisest valitsuse kulutuste kaudu. Beloussov on tööstuspoliitika „silmapaistev toetaja”, st „valmis kogu jõuga majandust rahaga pumpama läbi kaitsesektori”. Seega pole mõtet tema käe all sõjaliste kulutuste vähendamist oodata, usub Prokopenko.
Selline lähenemine peaks meeldima putinile, kes paljude lääne ekspertide ja kremlile lähedal seisvate inimeste sõnade kohaselt kavatseb sõda pidada pikka aega, lootes, et lääs tüdineb militariseerimisest ja kreml suudab purustada Ukraina, kui mitte oma sõjalise jõu kvaliteediga, siis kvantiteediga – see tähendab sõjalis-tehnilise jõu ja piiramatute inimressurssidega. Samal ajal püüab Venemaa juht ära hoida ühiskonna elatustaseme olulist langust, et see jääks (tema hinnangul) konsolideerituks ega kujutaks ohtu tema võimule. Seni on majandust võimaldanud sõjaga seotud valitsuse kulutuste kasv – alates relvatootmise suurendamisest kuni makseteni „sõjalises erioperatsioonis” osalejatele ja nende lähedastele (sh surnute „kirstud”, soodushüpoteegid jne) pinnal püsima ja isegi märgatavat kasvu näitama.
Samal ajal on Kuningliku Ühendatud Kaitseuuringute Instituudi (RUSI) analüütikute sõnul majanduse ja sõjatööstuskompleksi edasised laienemisvõimalused piiratud. „Kahurväe laskemoona kumulatiivne aastane toodang jääb tõenäoliselt 3 miljoni kanti,” ütlevad nad. Ja juhivad tähelepanu sellele, et kaitseministeerium ise ei ole kindel oma võimes lähitulevikus toodangut oluliselt kasvatada: seda on võimalik saavutada vaid rohkem kui viie aastaga, kui hakata investeerima uute tehaste rajamisse ja tooraine kaevandamisse.
Beloussov on alati pooldanud riigi rolli tugevdamist majanduses, kasvu stimuleerimist riiklike investeeringute, madalate intressimäärade ning pehme eelarve- ja laenupoliitika kaudu. Selline lähenemine läheb vastuollu rahandusminister Anton Siluanovi ja keskpanga esimehe Elvira Nabiullina seisukohaga, kes nii enne kui ka pärast sõda suutsid makromajandusliku stabiilsuse tagada just konservatiivse fiskaal- ja rahapoliitika abil. Erinevad lähenemisviisid viivad juba praegu majanduse tasakaalustamatuse kuhjumiseni ja see ei saa kesta igavesti, osutab Carnegie Berliini Venemaa ja Euraasia uurimiskeskuse teadur Maxim Samorukov: „Majandusbloki eraldi osadega on valitsus pikka aega keskendunud ilusate numbrite tootmisele presidendi rõõmuks, vehkides käega mis tahes kooskõlastamiseks. Selle tulemusena kaasneb intressimäärade tõus inflatsiooniga võitlemiseks samaaegselt helde subsideeritud laenuvoo ja valitsuse kulutuste kasvuga… Ajutised haldusotsused muutuvad märkamatult püsivateks ja veelgi turuvälisteks… Endine pädevus majandusvõimud uppuvad järk-järgult sellesse serviilsuse paraadi ja võivad igal hetkel täielikult kaduda. Kes julgeks presidendile ära öelda, kui ta äkki otsustab, et sõjaaegsed olud nõuavad majanduse karmimat juhtimist?”
12. 2023. aastal teenisid Venemaale jäänud lääne ettevõtted 1,3 triljonit rubla – 40% ehk 383 miljardit rohkem kui sõjaeelsel 2021. aastal, arvutas Novaja Gazeta Europe. Nimekirjas on 100 suurimat ettevõtet. 85% kogukasumist ehk 1,1 triljonit rubla tuli neist 20-lt. Tippjuhtide hulgas on Briti energiakontsern BP (250 miljardit), Prantsusmaa nafta- ja gaasifirma TotalEnergies (234 miljardit) ning Austria pank Raiffeisen (125,4 miljardit).
BP-le kuulub Rosneftis 19,75%. Hoolimata asjaolust, et ettevõte lõpetas nende kajastamise oma finantsaruannetes ja nõudis, et ta jätkaks „võimaluste kaalumist Venemaalt lahkumise lõpuleviimiseks”, ei ole BP-l kremli kehtestatud piirangute tõttu võimalusi selle vara müümiseks.
TotalEnergiesele kuulub ligi viiendik suurimast eragaasitootjast NOVATEK ning osalused tema kontrolli all olevates Yamali LNG (20%) ja Arctic LNG 2 (10%) tehastes. Alates sõja algusest Ukrainas ei ole ettevõte teatanud plaanist Venemaalt lahkuda. Nüüd ekspordib ta Jamali projektist Euroopasse veeldatud maagaasi, millest teenib raha. TotalEnergies keeldus Arctic LNG 2-lt ostmast alles pärast seda, kui USA kehtestas selle vastu sanktsioonid.
Raiffeisen Bank International (RBI) plaanis pärast sõja puhkemist oma äri Venemaal lõpetada ja teatas nendest plaanidest 2022. aasta kevadel, kuid protsess on siiani viibinud. Grupi juht Johann Strobl ütles 2. mail, et pank intensiivistab selle aasta kolmandas kvartalis radikaalselt Venemaalt lahkumise protsessi. Enne seda sai krediidiasutus kirja Euroopa Keskpangalt (EKP), milles nõuti Venemaa klientidele laenuandmise kärpimist 65%, samuti rahvusvaheliste maksete olulist vähendamist. Kuid RBI peab seda kõike tegema alles 2026. aastaks.
Venemaale jäänud välisfirmadest kasvas kõige kiiremini rikkamaks Ungari OTP pank. Ta suurendas puhaskasumit 200 korda, 133 miljonilt rublalt 2022. aastal 25 miljardile rublale 2023. aastal. Pank ise selgitas sellist järsku läbimurret uuendatud strateegiaga, mis tõi kaasa „jaelaenude ja tehingute kasumi olulise kasvu”. Teisel kohal oli Poola pakenditootja Can-Pack – tema kasum Venemaa ärist kasvas 2023. aastal 400%, 4,6 miljardi rublani.
Üldiselt tõusid kahe sõjaaasta jooksul tulude liidriks kuue ettevõtte Venemaa tütarettevõtted: BP (+35,6 miljardit rubla), Philip Morris (+18,7 miljardit), JTI (+17,4 miljardit), Mitsui (+9 ). 6 miljardit), Cagrill (+7,9 miljardit) ja ING (+7,5 miljardit). Kokku kasvas nende keskmine kasum aastatel 2022–2023 võrreldes eelmise sõjaeelse aastaga ligi 97 miljardi rubla võrra.
Vaatamata sellele on suurem osa välismaiste ettevõtete tuludest Venemaal võimude kehtestatud piirangute tõttu blokeeritud. „Ebasõbralike” riikide ettevõtted saavad Vene Föderatsioonist välja võtta vaid 10 miljonit rubla kuus. Selle summa suurendamiseks on vaja rahandusminister Anton Siluanovi juhitava välisinvesteeringute kontrolli valitsuskomisjoni luba. Selle saamiseks on vaja investeerida märkimisväärseid summasid tootmismahtude laiendamisse ja uutesse tehnoloogiatesse Venemaal ning just sellised investeeringud Lääne ettevõtted sõja puhkedes seisma jäid.
On ka kolmas võimalus, mis on objektiivsetel põhjustel kõige levinum – panna see raha Venemaa pangas avatud C-tüüpi rublakontole. Seega toetavad lääne ettevõtete kasumid Venemaa finantssüsteemi stabiilsust, mis jätkab Ukrainas sõda. Tegelikult suurendas kapitali riigist väljaviimise keeld Venemaa pankade varasid enam kui 1 triljoni rubla võrra.
Peamine kasusaaja välisvahendite külmutamisest oli Venemaa eelarve. 2023. aastal laekus välisfirmadelt makse 422 miljardit rubla. Peaaegu poole – 207 miljardit – kandsid üle TotalEnergies, BP, Raiffeisen ja Hollandi Shell. See on umbes 1,5% kõigist Venemaa eelmise aasta eelarvetuludest, arvutas väljaanne.
13. Lühiuudised
Suurbritannia eraldab igal aastal Ukrainale sõjaliseks toetuseks 3,7 miljardit dollarit – teatas riigi suursaadik Ukrainas.
USA poliitikaküsimuste asevälisminister Victoria Nuland ütles, et Ukraina saab uued pikamaarelvad juba sel suvel. „Ukraina vajadused kasvavad, kuid ma arvan, et me jätkame abistamist, sealhulgas uute pikamaarelvadega, mida näete sel suvel rindel töötamas,” ütles ta.
USA välisminister Antony Blinken saabus täna varahommikul Kiievisse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
