Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Avalikus teenistuses töötavad inimesed, kes väärtustavad võimalust panustada oma riigi arengusse ja heaolusse ning aidata kaasa Eesti elanikel võimalikelt sujuvalt kriitilisest aegadest läbi tulla, nähtub rahandusministeeriumi viimasest avaliku teenistuse aasta aruandest.

„Meil on olnud keerulised ajad, nii tervise- kui ka julgeolekuvaldkondades, ning need on Eesti elanikele põhjustanud kahtlemata muret ja ärevust. Paljud inimesed vajavad hakkama saamiseks riigilt nii rahalist kui ka vaimset tuge ning meie avaliku teenistuse töötajatel on selle pakkumisel üks võtmerolle,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. „Poliitikud võtavad vastu otsuseid inimeste aitamiseks, ent riigitöötajad on need, kes peavad võimalusi arvestades need parimad abinõud välja töötama ning seejärel aitama need sujuvalt inimeste jaoks ellu viia. Mul on hea meel, et Eestis töötavad avalikus sektoris inimesed, kelle õlule saab selle raske ülesande usaldada ning kes oma professionaalsuse ja pühendumusega on meile abiks nii igapäevaselt kui ka kriisidest läbi võitlemiseks. Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi,“ ütles Solman.

Avalikus sektoris on palgakasv olnud väiksem Eesti keskmisest brutokuupalga kasvust. Palgad küll kasvasid, aga nii valitsussektori kui avaliku teenistuse palkade konkurentsivõime erasektoriga langes. Samas tuli riigiteenistujatel keerulistel aegadel igapäevaste tööülesannete kõrval täita ka kriisilahendamisega seotud kohustusi. See tähendas ka ületunde ja nii mõneski teemas ümberõpet.

„Oleme viimastest kriisidest õppinud, et üha rohkem tuleb tähelepanu pöörata, kuidas ennetavalt ja paindlikult olla valmis kriisidele reageerimiseks ja arvestada seda teenistujate väljaõppes. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnad,“ nimetas Solman.

Avaliku sektori palgakasv võrreldavate positsioonide lõikes on viimased kolm aastat olnud erasektorist maas, selgub ka talendinõustamisagentuuri Fontese värskest palgauuringust. „Võib öelda, et sama töö eest saadakse erasektoris keskmiselt 17% suuremat töötasu,“ tõi välja Fontese analüütik-konsultant Ilmar Põhjala. „See tähendab omakorda seda, et avalikul sektoril on palgasurve kõrval ka väljakutse, kuidas konkurentsis erasektoriga motiveerida riigiteenistusse oma ala tipptegijaid, kes aitaksid hoida Eesti elu parimal järjel ning olla kodanikele abiks kvaliteetsete riigiteenuste saamisel. Õnneks on lisaks palgale inimestele ka teised asjad olulised. Tooksin märksõnadena välja juhtimiskultuuri, enese teostamise võimaluse ja tänasel päeval paindlikkuse kodus töötamiseks.“

Samas vaadatakse üldise keerulise majandusliku olukorra taustal ka riigisektoris, kuidas võimalikult ökonoomselt, ent tulemuslikult tööjõudu planeerida. „Me oleme läbivalt jälginud, et riigiametites ei oleks priiskavat kaadrit, vaid üksnes läbimõeldult vajalik personal,“ selgitas rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak. „Näeme aga, et avaliku teenistuse töökorraldust saab riigireformi tegevustega veelgi efektiivsemaks muuta. Seda nii riigiasutuste ümberkorralduste, tugisüsteemide arendamise, õigusloome uute digilahenduste loomise kui erinevate valitsemistasandite ning infosüsteemide omavahelise koostöö arendamisega. Riigireformi raames on sarnaselt eelnevale aastale ellu viidud mõned riigiasutuste struktuure mõjutavad muudatused, aga töös on ka mitmed tugiteenuste uuendused.“

Avaliku teenistuse  aastaraamat on rahandusministeeriumi kodulehel leitav siin.

Viimased uudised