Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6 protsendi võrra. Statistikaameti analüütik Karina Valma toob languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise. „Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37 protsenti vähem, mis on aasta alguses igati loomulik,“ täpsustab Valma. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3 protsenti suurem kui mullu esimeses kvartalis.

Kõrgeim brutokuupalk oli esimeses kvartalis Harju (1546 eurot) ja Tartu maakonnas (1380 eurot) ning madalaim Valga (1079), Jõgeva (1078 eurot) ja Hiiu maakonnas (996 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (13,1 protsenti), Järva (11 protsenti) ja Lääne-Viru maakonnas (10,9 protsenti).

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2537 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2529 eurot) ning energeetikas (2338 eurot). Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam info ja side tegevusalal (15,6 protsenti). Ainsana langes brutokuupalk kaubanduse tegevusalal (8,7 protsenti).

Kommentaarid

Viimased uudised