VIDEOLUGU: Ivari Padar innustab Võru- ja Põlvamaad üheks vallaks ühinema
Avaldatud: 28 juuli, 2017
Võru ja Põlva maakonnas haldusreformi järel alles jäävad kaheksa omavalitsust peaksid alustama ühinemiskõnelusi, et jõuda nelja aasta pärast ühise valla moodustamiseni, leiab riigikogu riigireformi probleemkomisjoni esimees Ivari Padar.
Haldusreformi tulemusega, mis jätab Põlva maakonda alles kolm ja Võru maakonda viis omavalitsust, Padar rahul ei ole. „Haldusreform ei läinud nii, nagu mina seda ideaalis ette nägin,” rääkis ta Lõunaeestlasele.
„Minu ideaal oli see, et tekib üks maakond, üks omavalitsus. Seda ei tulnud ja üle Eesti on tekkinud hästi kummalisi kooslusi, kus uue kaardi aluseks ei ole loogika, vaid tihtipeale mingi sõpruskond,” lausus Padar.
Tema hinnangul tuleks haldusreformiga tingimata edasi minna ja järgneva nelja aasta jooksul moodustada ei midagi vähemat, kui Põlva ja Võru maakonna omavalitsustest koosnev ühine vald. Kui selline vald loodaks praegu, elaks seal 62 331 inimest.
„Ma arvan, et on igati mõistlik, kui nii Võru maakonna kui Põlva maakonna inimesed vaataksid teineteisele tõsiselt silma ja arutaksid tulevast koostööd, mis võiks päädida korraliku, suure Kagu-Eesti omavalitsuse tekkega,” ütles Padar.
Saadiku sõnul tuleks Võru- ja Põlvamaal võtta eeskuju saarlastest, kes jõudsid haldusreformiga maakondliku omavalitsuse moodustamiseni. Nagu Saaremaa, on ka Võru ja Põlva maakond üks keele- ja kultuuriruum, mille ühendamine tugevdaks piirkonda nii vaimses kui majanduslikus plaanis.
Elu juba käib üle piiride
Põlva maavanema Igor Taro sõnul sõidavad liinibussid juba praegu üle maakonnapiiri ning piir ei ole olnud takistuseks ettevõtjatele ega omavalitsuste koostööle, kui seda on tahetud teha.
„Bussid liiguvad üle maakonna piiride, inimesed liiguvad üle maakonnapiiride, ettevõtjad ka tegutsevad üle maakonnapiiride,” rääkis Taro Lõunaeestlasele.
Ka näiteks Setomaa valdade koostöö on Taro sõnul hea näide, kuidas kahe maakonna omavalitsused on tulemuslikult koostööd teinud.
Esimesed sammud ühise omavalitsuse poole on Padari hinnangul Kagu Ühistranspordikeskuse loomisega juba astutud. Siit edasi võiksid sügisel valitavad uued volikogud võtta päevakorda ühise omavalitsusliidu asutamise.
Põlva ja Võru ühine omavalitsusliit
„Tuleks kaaluda ka seda, et võib-olla tuleks omavalitsusliit teha Põlva ja Võru maakonna peale kokku,” rääkis Padar. Kui seda ei jõuta tema sõnul teha tänavu sügisel, mil uutel omavalitsustel on pärast valimisi niigi palju tegemist, siis järgmisel aastal juba kindlasti.
Kahe maakonna omavalitsuste võimalik ühendamine ei tähendaks Taro kinnitusel kindlasti seda, et kuskil hakataks midagi „kinni panema”, sest nii Võru kui Põlva säilitavad oma maakonnalinna staatuse.
„Meil ei ole mõtet minna sellistesse vaidlustesse, et siin on [Võru ja Põlva vahel] 25 kilomeetrit vahet ja küll jõuab sõita,” selgitas Taro. „Tegelikult ei teeninda need linnad mitte ainult iseennast, vaid ka laiemat piirkonda, mis on ühistranspordi ja teedevõrguga paika pandud.”
Ka Padar kinnitas, et edasine ühinemine ei tähenda ametikohtade koondamist Võrru, vaid need tuleb saarlastelt eeskuju võttes jaotada üle kogu suure omavalitsuse.
Identiteet on hell teema
Kuue kümnendi jooksul, mil Põlva maakond on eksisteerinud, on kunagine Võrumaa identiteet asendunud Põlvamaa ühtekuuluvustundega. Kas taasühinemine Võrumaaga tähendab ka Põlvamaa lõppu?
„Vahepeal on olnud päris pikk aeg, kus Põlva on ennast identiteedina kehtestanud,” tõdes inimgeograaf Garri Raagmaa Lõunaeestlasele. „On kaks põlvkonda olnud, kes ikkagi tunnevad, et see on nende jaoks see piirkond.”
Raagmaa sõnul tuleks Võru ja Põlva maakonna omavalitsuste ühinemist inimestega rahulikult arutada. „Identiteet on selline tasapisi ajas muutuv asi – teda ei tohi kindlasti järsult muuta, sest siis tekib väga palju vastasseisu ja vastupidi liikumist,” soovitas ta.
Põlva maakond moodustati 1950. aastal Tartumaa Ahja ja Kiidjärve ning Võrumaa Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast, kirjutab Eesti Entsüklopeedia. 1959. aastal liideti maakonnaga endise Otepää rajooni idaosa ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa.
Vaata videolugu Ivari Padari ettepaneku kohta.
ARVED BREIDAKS
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
