Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Homme mälestatakse Tõrva vallas tuntud väejuht Barclay de Tollyt mälestustseremoonia ja näitusega, sest tema surmast möödub 200 aastat.

Ajaloolased ütlevad, et Michael Andreas Barclay de Tolly on läbi aegade kuulsaim Eestiga seotud inimene.

Homsel mälestustseremoonial on kohal Konstantin Türnpu nimeline meeskoor ja politsei- ja piirivalveorkester. Esineb ajaloolane Alo Särg. Sõna saavad ka EELK piiskop Joel Luhamets, Helme Maarja koguduse õpetaja Arvo Lasting, EAÕK Pärnu Issandamuutmise kiriku ülempreester Ardalion Keskküla. Kohal on ka Läti Sõjaajaloo klubi ja Valga sõjamuuseum. Tõrva keskväljakult väljuvad tasuta bussid kell 13 ja 13.30 mausoleumi juurde. Ürituse lõppedes sõidavad bussid tagasi keskväljakule.

Reede pärastlõunal pannakse Tõrva uude bussijaama üles ka Barclay de Tolly elu käsitlev näitus, mida kõigil huvilistel on võimalik uudistada. Näitus on avatud suvekuudel.

Michael Andreas Barclay de Tolly karjääri tipuks oli koalitsioonivägede juhatamine Pariisi vallutamisel 1814. aasta märtsis. Kuu aega pärast Pariisi vallutust langetas Prantsusmaa senat otsuse Napoleon I troonilt tagandada.

Selle eduka operatsiooni eest omistati 53-aastasele jalaväekindralile Barclay de Tollyle kindralfeldmarssali auaste.

Jõgevestega on Barclay de Tolly nimi seotud alates tema abiellumisest 1791. aastal Helene Auguste Eleanore von Smitteniga, kes oli pärit Jõgevestest. Oma naise kaudu saigi feldmarssal Jõgeveste mõisa omanikuks. Räägitakse, et de Tolly oskas rääkida ka eesti keelt.

Barclay maeti suurte sõjaväeliste auavalduste ja arvuka rahvahulga saatel Jõgevestes mõisaparki 25. juulil 1818. aastal. Leskproua Helene Auguste oli saanud oma tahtmise, olgugi et keiser Aleksander oli tahtnud pidulikku riiklikku matust Sankt-Peterburgi Kaasani peakirikusse, kuhu juba varem oli maetud kindralfeldmarssal Kutuzov.

1823. aastal valmis Jõgeveste mõisapargis mausoleum. Praegu on mausoleumis nii feldmarssali kui ka tema abikaasa sarkofaagid.

Mausoleum on üle elanud ka II maailmasõja, kui rinne 1944. aastal püsis Emajõel nädalaid. Kuna väejuht oli oluline nii venelastele kui ka sakslastele, hoiduti mausoleumi tulistamast, ehkki muu hoonestus hävis, sealhulgas Jõgeveste mõis.

Viimased uudised