Eesti kagupiiril korjatakse autodest ära iga päev mitu antiradarit. Mis neist edasi saab?
Avaldatud: 11 august, 2018
Antiradar. PPA pilt. Eesti kagupiiril korjavad piirivalvurid iga päev autodest ära mitu antiradarit. Lisaks muid keelatud asju nagu elektrišokirelvad ja noad. Kui palju neid tänavu on ära võetud ja mis neist edasi saab?
Vastab Kagu piiripunkti politseikapten Jaanika Karp:
Piirivalvurite põhieesmärk piirkontrolli käigus on kontrollida inimeste ja sõidukite dokumente ning teha sõidukile läbivaatus veendumaks, et seal ei ole keelatud esemeid, ained või näiteks ka peidetud inimesi, keda ebaseaduslikult üle piiri püütaks tuua. Keelatud esemete hulka kuuluvad antiradarite kõrval näiteks ka elektrišokirelvad, külmrelvad, pneumorelvad, nukid ja nuiad, padrunid ja muu.
Tänavu on Kagu piiripunktis avastatud ühtekokku 495 antiradarit ja 84 muud keelatud eset (elektrišokirelvad, külmrelvad, pneumorelvad, nukid ja nuiad, padrunid jms). Seejuures tasub märkimist, et Eestisse sissesõidul anname me alati antiradariga riiki siseneda soovivale inimesele võimalus rikkumine kõrvaldada, ehk me informeerime inimest meie riigis kehtivast seadusest ja anname võimaluse inimesel ese tagasi Venemaa Föderatsiooni viia või kohapeal ära visata. Kui aga inimene saabub piiripunkti riigist väljumise eesmärgil ja me avastame tema sõidukist antiradari, konfiskeerime me selle.
Piiripunktides konfiskeeritud esemed lähevad vastavalt seadusandlusele kas hävitamisele või jäävad õppeotstarbelisel eesmärgil Lõuna prefektuurile.
Antiradarid on valdavalt avastatud turistide sõidukitest, kes sõidavad piiripunktide kaudu puhkama sagedamini Lätti ja Eestisse, ka mujale. Enim antiradareid on avastanud Venemaa Föderatsiooni kodanike kasutusest. Vähemal määral on antiradareid avastatud ka näiteks Leedu, Läti, Eesti, Valgevene, Poola ja teiste riikide kodanikelt.
Eestis antiradaritele kehtestatud keelu põhjus peitub selles, milleks antiradarit peaasjalikult kasutatakse. Antiradarit kasutatakse selleks, et kiirust ületades mitte vastutada oma ohtliku teo eest juhul, kui politsei on lähipiirkonnas liiklust rahustamas. Samas on just kiirusületamine üks suurim ohutegur, mis kasvatab rasketesse liiklusõnnetustesse sattumise riski. Piirkiirus pole seatud asjata, sel on kindel põhjus. See aitab ennetada õnnetustesse sattumist ja traagilisemaid tagajärgi, kui avarii siiski mingil põhjusel juhtub.
Kui autost avastatakse antiradar esmakordselt, piirdutakse hoiatusega ning teavitatakse, et Eestis on selline seade keelatud. Kui juht püüab teistkordselt antiradariga piiri ületada, alustatakse väärteomenetlust.
Reeglina on nii, et keda on juba hoiatatud, see testkordselt keelatud esemeid Eestisse kaasa ei võta. Seega võib järeldada, et suurem osa juhtumitest on seotud vähese teadlikkusega kahe riigi vahelistest seaduslikest eripäradest selliste esemete osas. On ka neid, kes on Eestis kehtiva seadusega antiradarite keelu osas kursis ning peidavad seadet oma sõidukis. Näiteks üks markantsem juhtum: inimene oli pehme mänguasja veidi katki lõiganud ning antiradari mängulooma kõhus oleva vatiini vahele peitnud, mänguasi oli tal omakorda kohvris.
Enamasti on antiradarid Hiina päritolu, enim levinud on Sho-Me mudel, keskmise avastatud antiradari hind on sadakond eurot, aga on kallemaid ja odavamaid mudeleid.
Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, võib määrata kuni 400eurose rahatrahvi ja seade võidakse ka konfiskeerida. Seaduse järgi ei tohi sellist seadet mootorsõidukis olla ka siis, kui see ei tööta või on katki.
-
- Nukirauad. PPA pilt.
-
- Käigukangi peidetud nuga. PPA pilt.
-
- Erinevad nuiad. PPA pilt.
-
- Elektrišokirelv. PPA pilt.
-
- Antiradar. PPA pilt.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
