Brüsselis jääb raha vähemaks: edaspidi eelistatakse väiketalunikke suurtootjatele
Avaldatud: 3 mai, 2018
Brüsseli koridoridest lekkis eelmine nädal välja Euroopa Komisjoni poolt koostatud 95-leheküljeline EL-i finantsperioodi 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengukavade koostamise reformikava. Selle dokumendi kõige olulisemateks märksõnadeks on väiketalunike prioriteetsus ja ÜPP (EL-i ühine põllumajanduspoliitika) eelarve 6-protsendiline vähenemine.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee delegaat, Vabaerakonna juhatuse liige ja erakonna maaelutoimkonna esimees Kaul Nurm märgib, et Euroopa Komisjon näeb uuel finantsperioodil nii EL-i ühtekuuluvusfondi kui ka ühise põllumajanduspoliitika eelarve vähenemist 6 protsendi võrra. Kui arvestada Ühendkuningriigi poolt seni EL-i eelarvesse tehtud sissemakseid ja ka väljamakseid, tekitab Brexit Euroopa Komisjoni hinnangul 12 miljardi eurose nö eelarve puudujäägi, mis väljendub seega 6-protsendilise ÜPP eelarve vähenemises.
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kõige olulisem muudatus on seotud liikmesriikidele kohustusliku I samba otsetoetuste mehhanismiga, millega seatakse sisse maksimaalse toetuse piirmäär 60 000 eurot ühe kasusaaja kohta. Selle eesmärk on tasakaalustada sissetulekutoetuste mõju erinevatele tootjagruppidele ja see protsess on olnud ka ajas pidev: finantsperioodil 2007-2013 viidi liikmesriikidele sisse vabatahtlik mehhanism 150 000 eurose piirmääraga, finantsperioodil 2014-2020 muudeti see aga kõikidele kohustuslikuks.
USA-s on toetuste mehhanismiga aga veelgi kaugemale mindud. Alates 2014. aastast kehtib seal kõikidele otsetoetus- ja saagikindlustusprogrammidele üks meetmete ülene toetuslimiit 125 000 dollarit ühe tootja kohta. Täiendavalt välistatakse USA-s igasugune toetuste maksmine neile tootjatele, kellede aastatulu ületab 900 000 dollarit. Samuti tootjatele, kelle mittepõllumajanduslik sissetulek ületab 500 000 dollari piiri.
Teise olulise muudatusena kavatsetakse sisse viia suurtootjatelt väiketootjatele ümberjaotatav iga-aastane sissetulekutoetus, mida rakendatakse küll otsesest tootmisest lahti seotult, kuid siiski hektaripõhiste lisamaksetena alates esimesest hektarist kuni teatud kindla hektarite arvuni. Liikmesriikidele jäetakse siin võrdlemisi vabad käed toetuse gradatsiooni rakendamisel, kuid keskmisena ei tohi see ületada hektari kohta ühtse pindalatoetuse taset.
Kolmanda muudatusena soovitakse piirata otseselt tootmisega seotud toetuste osakaalu 10 protsendini liikmesriigi rahvusliku ümbriku, ehk kogu finantseerimise suurusest. Täiendavalt lubataks kuni 3 protsendi ulatuses sihtotstarbelisi lisamakseid sensitiivsetele sektoritele, millise loetelu kehtestab Euroopa Komisjon.
Neljandaks soovitakse suuremat rõhku panna ka uute tegijate ja noortalunike sektorisse meelitamisele, mille tõttu hakatakse neile lisamaksetena rakendama täiendavat hektaripõhist sissetulekutoetust.
Viienda muudatusena soovitakse uuendada rohestamise toetusi, mida soovitakse lihtsustada, täpsemalt sihtmärgistada ja omavahel paremini integreerida. Seniseid taime ja looma tervise ja heaolu nõuded, samuti põllupidamise keskkonnasõbraliku majandamise praktikaid täiendatakse uue kliimapoliitika, öko-standardite ja muude keskkonnanõuetega.
Kuuenda olulise muudatusena nähakse liikmesriikidele ette võimalusi II samba vahendeid suunata rohkem erinevate riskijuhtimise instrumentide rahastamiseks. Need riskijuhtimise skeemid ja saagikindlustusprogrammid puudutavad tootjate tootmis- ja turustamisriske, kuid ka tootjatest sõltumatuid keskkonnariske.
Euroopa Komisjon kavatseb anda ÜPP-le uuel finantsperioodil üheksa eraldiseisvat eesmärki: (1) elujõulise põllumajandustootja sissetuleku (seda ka vähemsoodsates piirkondades) ja sellega ka toidujulgeoleku tagamine; (2) põllumajandustootjate turule orienteerituse ja konkurentsivõime suurendamine; (3) põllumajandustootjate turupositsioonide parandamine väärtuste loomise ahelas; (4) kliimamuutuste negatiivse mõju vähendamine; (5) loodusressursside säästlik ja tõhus majandamine; (6) maastiku ja looduse säilitamine; (7) noortalunike soodustamine ning koos sellega ka edukale põlvkonnavahetusele kaasaaitamine; (8) maapiirkondades töökohtade, kasvu, arengu ja sotsiaalse heaolu loomine; ja (9) ühiskondlike ootuste adresseerimine toidu pakkumisele ja kvaliteedile.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan ütles alles hiljuti, 20. aprillil Iirimaal Dublinis rohkem kui 400 põllumajandustootja ees esinedes, et Euroopa väiketootjate huvide kaitsmine on Euroopa Komisjonile selle eelarveperioodi läbirääkimiste peamine prioriteet.
Euroopa Komisjoni ettepanekud pikaajaliste protsesside kujundamisel on väga loogilised ja mõistlikud, millest võidab ka Eesti talutootmine. Brüsseli koridorides on tegelikult juba ammu aru saadud, et intensiivse suurpõllumajanduse subsideerimisel endises mahus puudub igasugune põhjendatus ja see sektor peaks suutma ennast ära majandada ka turutingimustel.
Ametlikult teeb Euroopa Komisjon oma seadusandlikud ettepanekud teatavaks 29. mail Euroopa parlamendi täiskogu istungil Strasbourgis.
Euroopa Komisjoni uue ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengukavade koostamise reformikava poolik eelnõudokument.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
