Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kolmapäeva õhtul riigieelarve strateegia avalikustanud valitsus mängis sedapuhku hea ja halva uudise mängu, kui ühtaegu teatas, et automaksu sedapuhku küll ei tule, aga magusamaks pannakse kehtima küll.

Niisiis võivad lapsevanemad olukorraga isegi rahul olla. Ühelt poolt jääb kulu automaksule olemata, teisalt võib limonaadi manguvale nagale nüüd südamerahuga öelda, et valitsus tegi limpsi nii kalliks, et enam ei jaksa osta.

Kui õlle hinda tõstvad valitsused on Eestis üldjuhul püsima jäänud, siis näis, kuidas läheb limonaadi hinda tõstva valitsusega. Paljudel perepeadel, kes nagunii käivad Valkas või Apes oma kesvajoogi varusid täiendamas, võtavad piiripealsest poest edaspidi ka ploki limonaadi kaasa – saab laste ees vähemalt plusspunkti.

Ent asi pole sugugi mitte suhkrumaksus, mida limonaadisõpradelt välja nõudma hakatakse. Hoopis murettekitavam on üldine pilt, mis valitsuse eelarvedokumendist vastu vaatab.

Tõsiasjaks on saamas lubadus viia riigi kulud tuludest suuremaks ehk siis hakata elama üle oma võimete. See, mida on klassikud kirjutanud laenuleiva ja laastutule kohta, Eestis enam tähele ei panda ning uks on tehtud lahti tulevikule, kus valitsustel muutub ajapikku üha ja üha raskemaks riigi rahaasju korras hoida.

Sest kui kord on kuludega üle võlli lastud, on järgmisel valitsusel väga raske seda džinni pudelisse tagasi ajada. Eks iga poliitik, iga erakond taha kulutada rohkem, kui eelmised. Kui aga rahvale „meelehea” pakkumiseks tuleb järjest ja järjest laenu võtta, lõppeb see ühel hetkel rahvusvahelise valuutafondi emissaride saabumisega, kes mõneks ajaks riigi juhtimise üle võtavad.

See on muidugi must, kuid võimalik stsenaarium. Arvestades peaminister Jüri Ratase mälestusväärset avaldust, et raha kuludeks tuleb riigieelarvest, võib oodata ka midagi palju hullemat.

Üles on kasvanud ja võimule on saanud poliitikute põlvkond, kelle jaoks raha tuleb eelarvest ja kulutuste suurendamiseks tuleb eelarveläbirääkimistel olla lihtsalt jõulisem. „Piiks-piiks” ja raha tuleb, nagu lubas kord laenureklaam.

Et kuskil parteilise vatirüü taga elavad ka reaalsed inimesed ja eksisteerivad ettevõtted, kes sellesse eelarvesse raha kokku tassivad, et poliitikutel oleks võimalik eelarveläbirääkimistel „jõuline” olla, kipub üha enam muutuma mingiks ähmaseks maa-aluseks maailmaks.

ARVED BREIDAKS

Viimased uudised