Uuring: 83 protsenti Eesti inimestest on valmis maski kandma
Avaldatud: 22 oktoober, 2020
Oktoobri alguses Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes veidi kasvas. Olukorda hindab kriitiliseks 58 protsenti Eesti inimestest. 73 protsenti inimestest tunneb muret, et keegi võib eneselegi teadmata teda koroonaviirusega nakatada, 83 protsenti Eesti inimestest on valmis erinevates kohtades ja olukordades maski kandma, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.
Kui septembris pidas 55 protsenti elanikest koroonaviiruse olukorda endiselt kriitiliseks, siis oktoobri alguses 58 protsenti. Elanikest 21 protsenti arvab, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid ning 2 protsenti usub, et kriis on täielikult möödunud. Keskmisest enam tunnetavad ohtu vanemaealised ja eestlased. Ka muust rahvusest Eesti elanike seas on ohutunnetus kasvanud.
Elanike toetus praeguste meetmetega jätkamisele on suur – kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 85 protsenti, piiranguid meelelahutusasutustele 85 protsenti, piiranguid sise- ja väliüritustele 78 protsenti ning alkoholi müügipiiranguid baarides/restoranides 62 protsenti elanikest. Koroonaviiruse leviku piiramise meetmete karmistamist pooldab 33 protsenti (septembris 34 protsenti) ja meetmete leevendamist 16 protsenti (septembris 11 protsenti), 46 protsenti peab meetmeid asjakohaseks (septembris 50 protsenti). Eestlased toetavad meetmete karmistamist pisut rohkem kui muust rahvusest Eesti elanikud.
Võrreldes septembriga on suurenenud maski kandmine (16 protsenti→23 protsenti) ning üritusi, koosviibimisi ja ühistransporti vältivate inimeste osatähtsus. 83 protsenti elanikest on valmis erinevates kohtades maski kandma. Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures (75 protsenti elanikest), ühistranspordis (67 protsenti) ning kaubanduskeskustes/kauplustes (60 protsenti). Madalaim on jätkuvalt valmidus kanda maski erapidudel (19 protsenti). Võrreldes septembriga on valmidus maske kasutada pisut suurenenud – toona oli (vähemalt mõnes kohas) valmis maske kandma 80 protsenti elanikest. Üldse ei soovi maski kanda 14 protsenti elanikest, keskmisest sagedamini 35-64-aastased, muust rahvusest Eesti elanikud, Tallinna elanikud ja töötud.
Mobiilirakendusese HOIA tuntus on võrreldes septembriga suurenenud, seda teab 90 protsenti elanikest (viimati 86 protsenti). Teadlikkus on kõrgem Põhja-Eestis ja madalam Kirde-Eestis. Oma telefoni on rakenduse laadinud 23 protsenti küsitluses osalenutest. Rakenduse kasutajaid on enam nooremate inimeste, eestlaste ja Põhja-Eesti elanike seas.
Elanikest 44 protsenti sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid (augustis 43 protsenti). Töötavatest elanikest 57 protsenti pole koroonaviiruse levik töökoormust mõjutanud. Võrreldes septembriga on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle töökoormus on vähenenud (26 protsenti →20 protsenti). Kaugtööd on võimalik teha 29 protsenti inimestest, 65 protsenti inimestest kaugtöö võimalust erinevatel põhjustel ei ole.
Viimase 30 päeva jooksul on stressis või pinge all olnud enda sõnul 69% elanikest. Keskmisest sagedamini tunnevad stressi alla 35-aastased, keskmisel määral 35-64-aastased ning vähem üle 65-aastased. Tervikuna elanikkonna ja eriti vanemaealiste puhul on stressi üheks peamiseks põhjuseks kartus, et inimene ise või tema lähedased võivad koroonaviirusesse nakatuda. Seevastu 15-24-aastased tõid peamiste stressi põhjuste hulgas välja raskused vaba aja sisuka veetmisega, distantsõppest tulenevad probleemid ning liigse õppekoormuse. Tööealised vanuses 25-64 nimetasid stressi põhjusena töötamise ja sissetulekutega seonduvat, samuti tervishoiuteenuste vähest kättesaadavust.
COVID-19 teemalise elanikkonna küsitluse 15. küsitluslaine toimus 8.-11. oktoobrini 2020.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
