Sõja ülevaade: 754. päev – 72 vene poole rünnakut ja pisu jälle edeneti
Avaldatud: 18 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. märts 2024:
72 vene poole rünnakut ja pisu jälle edeneti, aga vähe ja suurte kaotuste hinnaga.
1. 140 Ukraina asulat metallisajus.
2. Nii droonidest kui rakettidest ja mürskudest Venemaa territooriumil vene pool teada andis.
3. Kupiansk-Kreminna: olla hoopis Ukraina initsiatiiv tõusmas rinde lõunalõigus.
4. Siversk: infot polnud.
5. Bahmut: vene poole rünnakute arv hakkaski tõusma.
6. Donetsk: hull rünnakute surve jätkus ning hallis alas paar vene poole edenemist.
7. Lõunarinne: üks vene poole edenemine.
8. Herson: muutusteta.
9. Kuidas hääletati mujal maailmas putini vastu.
10. Ka miskit vana lendab.
11. CIA endine juht soovitas Ukrainal mobilisatsiooni kiiresti laiendada.
12. Tšehhi Vabariik leidis Ukraina jaoks maailmast 1,5 miljonit mürsku.
13. Lühiuudised
1. Ukraina Sumõ piirkonna elanikke hakati Venemaa massiliste rünnakute tõttu viima turvalistesse kohtadesse. Piirkonna sõjaväevalitsuse andmetel toimus ainuüksi 17. märtsi ööl ja hommikul 19 tulistamist ning registreeriti 98 plahvatust. Tabamuse said Belopolskaja, Krasnopolskaja, Velikopisarevskaja, Novoslobodskaja ja Esmanskaja kogukonnad. Sumõ piirkonna 22 asulast evakueeriti üle 4,5 tuhande inimese, sealhulgas 829 last.
Täna öösel toimusid plahvatused droonirünnaku tagajärjel Krivõi Rihs, Krementšugis ja Hmelnõtski piirkonnas. Harkivi oblasti tuletõrjele tehtud raketirünnaku tagajärjel sai vigastada päästja.
Väga tihe pommisadu piiri- ja rindelähedastes Ukraina asulates jätkus.
2. Eile öösel teatati droonirünnakust ka Moskvas Domodedovo lennuvälja piirkonnas. Tabati vähemalt üht ladu ning paar plahvatust toimus lennuvälja lähistel.
Vene vabatahtlikud seni ikka kuskil Belgorodi oblastis toimetavad ja olla hõivanud kaks uut küla: Kozinka ja Gorkovski.
Kamikaze droon ründas Transnistrias sõjaväeosa, toimus plahvatus ja tulekahju – edastab Transnistria riikliku julgeoleku ministeerium. Vähemalt üks kopter seal pihta sai.
Jätkuvalt kasvab nii Kurski, Brjanski kui Belgorodi oblastis kurtmine, et kõike ja kõikjale sajab ja kuskilt miskit abi loota pole.
Pisu muhelema pani vene milblogija kurtmine, et naftaettevõtted pole varem juba tegelenud enda õhutõrje võimekuse loomisega. Njah, eks see pisu koomiline ole, sest sellega peaks ju tegelema sõjavägi. Arvatava võib, et seni pole need tehased olnud kremli kaitstavate prioriteetide nimekirjas. Hea on see, et kui hakata kriitilisi infra objekte Venemaal kaitsma õhust tuleva rünnaku eest, siis rindel peaks kiiresti vene poolel mure tulema… sest vahendeid vähem kui kaitset vajavaid objekte…
3. Kupiansk-Kreminna: Ukraina väed tõrjusid Sõnkivka lähedal kaks suuremahulist rünnakut, hävitades märkimisväärses koguses vene vägede varustust ja isikkoosseisu.
Hetkel kõlakad, et Kreminna lähedal on teatud kohtades initsiatiiv isegi üle läinud Ukraina poolele. Eks näis. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: vene poole rünnakutest info puudus.
5. Bahmut: siin rindel hakkas tõusma vene poole rünnakute arv aga muutusi see rindejoones ei toonud. Kuidas mõjutab protsessi „valimiste järgne periood” on siiski teadmata, aga vähemalt paanilist putinile meeldise soovi vene kindralitel ei peaks hetkel olema enne uut tähtpäeva ja selleks ikka võidupüha mai alguses…
6. Donetsk: Avdiivkast läänes oli „vaid” 13 vene poole rünnakut ning kaks edenemist toimus hallis alas ikka jõejoonest ida pool. Õnneks tuleb järjest videosid, et kaotused vene poolel nii elavjõus kui soomustehnikas jätkuvalt kõrged ning pisu kuuleb ka sealt poolt kurtmist, et lagedal maal on raske end Ukraina mõju eest kaitsta. Eile tuli paar vene edulugu, et suutsid tabada Ukraina seireseadmeid ning vastatikku selline seireseadmete jaht käib.
Kogu Ukraina rinde kuumim lõik asub Krasnohorivka-Marinka-Novomõhailivka joone, kus eilegi oli 36 vene poole rünnakut. Egas täpselt teagi, miks seni nii valusalt ebaõnnestutakse. Võimalik, et siin lõigul on Ukraina omadel kaudtulemoona prioriteet ning droonegi paistab jaguvat. Seni, kuni Ukrainal kaudtulemoon otsa ei saa, suuremaid vene läbimurdeid tulemas ei tohiks olla.
7. Lõunarinne: üks edenemine vene poolele tuli.
Berdjanski suund: mõni rünnak ikka ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Tokmaki suund: Verbove juures sai vene pool pisu edasi. Robotõnes seni vene pool kanda maha ei saa, kuigi asula keskossa jõuti ja siis kes pääseb see pääseb…
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: jätkuvalt pisu muhelusega loen, et need mõned tähtsusetud Ukraina sillapead, neile ei peaks üldse tähelepanu pöörama ja kolm vene poole rünnakut ka neile miskit teha ei suutnud.
9. Venemaa opositsiooni väljakuulutatud miiting „Keskpäev putini vastu” meelitas Venemaa saatkondade valimisjaoskondadesse üle maailma massiliselt inimesi. Küsitlused näitavad, et putin, kes on viimase sajandi jooksul võimul oldud aja poolest Jossif Stalini järel teine, hääletati välismaal vastupidises suunas,kui näitavad Venemaa valijate ametlikud tulemused.
Nagu näitavad andmed projektis Vote Abroad, mis kogub teiste riikide valimisjaoskondade valimisküsitluste tulemusi, toetas putinit 17,3% valijatest. Need on andmed kuni südaööni 36 saidi kohta 25 riigis. Toetus on kõrge Kesk-Aasia riikides (näiteks Usbekistanis putinil 36%) ja Küprosel (kahes piirkonnas 23% ja 37%). Türgi pealinnas Ankaras toetas putinit 92 inimesest 38%, kuid Istanbulis ja Trabzonis sai ta enam kui 1100 vastajast toetuse vaid 4-5 protsendilt. Samal ajal soovib Tais putinit viiendat korda presidendina näha vaid 10% sealsetest venelastest, Kasahstanis – 8,5%, Leedus – 4%, Soomes – 7%, Serbias – 3%.
Tšehhis toimusid valimised vaid ühel päeval – 15. märtsil. „Ilmselt hoiatas Venemaa saatkond Moskvat tõsiselt tuhandete venelaste eest, kes olid valmis hääletama putini vastu ja demonstreerima igal võimalikul viisil, et tegemist ei olnud valimistega, vaid erivalimisoperatsiooniga putini ümbermääramiseks,” selgitas Ida-Euroopa ekspert ja politoloog Ivan Preobražensk. „Moskvas otsustati takistada Prahas suurt putini-vastast pilti andmast. Sellest hoolimata läks asi korda.” Vesna talituse küsitluse kohaselt vastas Praha saatkonnas umbes 1700 valijast oma valikule 1310 inimest. Neist 4,1% toetas putinit, ligi 25% rikkus sedeli. Umbes 1000 inimest ei saanud hääletada, sest aega nappis.
Venemaal hääletas putini poolt keskvalimiskomisjoni esimestel andmetel ligi 88%.
17. märtsi keskpäeva paiku tekkisid tohutud järjekorrad Venemaa diplomaatiliste esinduste ees Londonis, Berliinis, Pariisis, Milanos, Belgradis ja teistes linnades, kus elab palju venelasi, kellest paljud põgenesid kodumaalt pärast putini sissetungi Ukrainasse, vahendas AP.
Paljud inimesed tulid keskpäeval Venemaa saatkondadesse riikides, kuhu venelased pärast sõja puhkemist ja mobilisatsiooni väljakuulutamist 2022. aastal massiliselt põgenesid. Reutersi korrespondendid lugesid Jerevanis kilomeetripikkuses hääletusjärjekorras kokku umbes 1000 inimest. Kõik, kellega ajakirjanikud rääkisid, ütlesid, et tulid putini ja tema poliitika vastu protestima.
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja maria zahharova ütles, et tohututel järjekordadel pole protestiaktsiooniga „keskpäev putini vastu” midagi pistmist. Kui kohale tulnud oleksid selles osalenud, „oleksid nad kõik pärast keskpäeva lahkunud”, kirjutas ta oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis. „Nad tulid häält andma, kasutades ära võimalust, mille neile andis vaatamata kõikidele lääne ähvardustele nende riik – Venemaa. Kelle poolt ja kuidas nad hääletasid, on nende vaba valik. Kuid see, et nad tõrjutute kõned tagasi lükkasid, on kõigile ilmne,” kirjutas Zahharova.
Lesk Julia osales Aleksei Navalnõi toetajate korraldatud meeleavaldusel Berliini saatkonna juures. Venelaste käes oli installatsioon, mis kujutas putinit verevannis suplemas, mille küljele oli maalitud Ukraina lipp. Siin sai putin 10% häältest.
Pariisis hoidsid valijad käes plakateid „Venemaa ≠ putin”, „Vabadus poliitvangidele” jne, Londonis – „putin on sarimõrvar”, Haagis – „Ootame putinit Haagis”, „Ei putinile ja putinismile”.
Liinide 24 ja 28 bussid on täis vene keelt kõnelevaid noori ning ligi kilomeetri pikkune järjekord keerleb ümber tiigi Haagis Venemaa saatkonna juures, kümned meeleavaldajad skandeerivad Navalnõi nime ja karjuvad „Me võidame!”, kirjeldas ajaleht Trouw toimuvat. „Poliitilisest vaatenurgast meie hääled ei mõjuta. Kuid me tahame kogu maailmale näidata, et on palju venelasi, kes on sõja ja putini vastu,” ütles Brabantist hääletama tulnud 21-aastane majandusmagistrant Victor ajalehele.
Haagis sai putin küsitluse kohaselt 3% häältest. Keskpäeva paiku järjekorda seadnud ütlesid siis, et neil pole aega enne kella 20.00 sulgemist kohale jõuda. „Mulle tundub, et see, et me näitasime, kui palju meid on, on lihtsalt uskumatu… Hämmastav ühinemistunne!” võttis üks venelastest kokku.
10. Laskemoona puudus sunnib Ukraina relvajõude laost välja võtma vana tehnikat ja kasutama seda Venemaa sihtmärkide ründamiseks. Möödunud nädalal toimunud rünnakutes Venemaa naftaobjektidele kasutati Nõukogude mehitamata õhusõidukeid Tu-141 ja Tu-143, kirjutab Forbes.
Sotsiaalvõrgustikes ilmunud Brjanski oblastist pärit fotode analüüs viitab sellele, et sealt leiti Tu-143 rusud, märgib väljaanne. Samas piirkonnas „hävitas Vene õhutõrje pühapäeva õhtul kaks mitmeotstarbelist drooni Tu-141 Swift”, teatas TASS viitega Venemaa kaitseministeeriumile.
Need droonid loodi luureks 1970ndatel aastatel ja neid hakati kasutama täpselt 50 aastat tagasi. Mudel Tu-141 toodeti Harkivis; Kokku toodeti 142 seadet, mis olid Nõukogude armee teenistuses kuni 1989. aastani, kirjutab Forbes.
Need on lihtsad, kiired (peaaegu 1000 km/h) ja – kaaluga 7 tonni ja pikkusega 14,3 meetrit – piisavalt suured, et kanda mitusada kilogrammi kaaluvat lõhkepead… Pole üllatav, et neid droone kasutatakse Venemaa rafineerimistehaste töö peatamiseks.
Ukraina relvajõud alustasid Tu-141 ja Tu-143 varudest eemaldamist ning ründedroonideks muutmist juba 2022. aasta märtsis, vahetult pärast Venemaa sissetungi. Esimese sõja-aasta jooksul sai teatavaks vähemalt 14 sellise seadme kasutamine, märgib Forbes. Kuna neid enam ei kasutatud, arvati, et nende mudelite kasutamine on lõppenud, kuid nüüdseks on selge, et see pole nii.
11. Ukraina juhtkond peab meelitama rohkem inimesi rindele, et Venemaale sõjas vastu astuda, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine direktor kindral David Petraeus intervjuus ajalehele La Stampa. Küsimusele, kas Ukrainal on praegu midagi peale relvade ja laskemoona puudu, vastas ta: „Inimesed kohapeal.” „Kiievi juhtkond eesotsas president Zelenskiga peab armeeteenistuse reeglid uuesti läbi vaatama. Ukraina rindel teenivad sõdurid, kelle keskmine vanus on üle 40 aasta. Kiiev peab vägesid roteerima, tagalat täiendama, ajateenistust laiendama,” märkis Petraeus. Kindral nimetas suurenenud mobilisatsiooni „delikaatseks probleemiks” ja „väljakutseks” võimudele, kuid rõhutas, et see probleem „tuleb kiiresti lahendada”.
Veebruaris võttis Ülemraada esimesel lugemisel vastu uuendatud mobilisatsiooniseaduse eelnõu. Teine on kavas 31. märtsil. Dokumendis nähakse ette elektroonilise kutse kasutuselevõtt ja ajateenistuse ea vähendamine 27-lt 25-le aastalt, demobiliseerimine on võimalik pärast 36-kuulist teenistust.
Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul peaks eelnõu määratlema kriteeriumid tänavuseks kuni poole miljoni inimese värbamiseks. 330 tuhat võitlevat sõdurit tahetakse asendada värvatutega. Rahandusministeeriumi hinnangul läheb uus mobilisatsioonilaine riigile maksma 20,8 miljardit dollarit.
Nüüd on suurem osa rindel olevatest vägedest mehed vanuses 40–50 aastat. 2023. aasta lõpus teatas Zelenski, et peastaap ja toonane Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi tegi ettepaneku mobiliseerida veel 400–500 tuhat inimest, et Venemaaga tõhusalt võidelda.
Parlamendi majanduskomisjoni andmetel on riigis registreeritud 11,1 miljonit meest vanuses 25–60 aastat. Neist 3,7 miljonit kuulub mobilisatsiooni tingimuste alla; ülejäänud kas juba teenivad (1,2 miljonit) või on jäänud okupeeritud aladele (2,9 miljonit), on välismaal (1,3 miljonit), on vabastatud ajateenistusest tervislikel põhjustel (1,5 miljonit) või oma töö tähtsuse tõttu (0,6 miljonit).
12. Sidemed Nõukogude minevikust aitasid Tšehhi Vabariigil leida Ukraina jaoks laskemoona, mida lääneriigid ei suuda pakkuda Euroopa piiratud tootmisvõimsuse ja poliitiliste vaidluste tõttu Kiievi toetamise üle USA-s. Selle tulemusel saab Varssavi pakti riigist üks peamisi laskemoona tarnijaid, et võidelda NSV Liidu pärandit ihkava putiniga.
Esimesed kolmandatest riikidest ostetud mürskude partiid hakkavad Ukrainasse jõudma lähinädalatel, kirjutab Wall Street Journal viidates Tšehhi ametnikele. Varsti pärast Venemaa sissetungi hakkasid nad kogu maailmast laskemoona otsima. Nende jõupingutuste tulemused tulid kasuks olukorras, kus eelmisel aastal Ukrainale piisava hulga mürske varustanud USA sõjaline abi peatus ja tootmist suurendanud Venemaa sõjatööstuskompleks edestas märgatavalt Euroopa oma.
Tšehhi Vabariik on juba kokku leppinud 800 000 tuhande mürsu ostmises (300 000 nõukogude ja 500 000 lääne) ning on leidnud veel 700 000, mida on võimalik osta lisarahastusega. 1,5 miljoni mürsu ostmiseks kulub 3 miljardit eurot, ütlevad Tšehhi valitsuse esindajad. Mitmed riigid on juba lubanud eraldada raha 800 000 mürsu jaoks, sealhulgas suurima, 500 miljoni euro suuruse panuse andev Saksamaa, Holland, Kanada, Taani jt (USA selles algatuses ei osale).
Nagu Tšehhi ametnikud WSJ-le ütlesid, hakkasid nad maailmas ringi reisima, pidades läbirääkimisi laskemoona tootvate riikidega mürskude ostmiseks olemasolevatest varudest ja ekspordilitsentsidest. Nõukogude minevik aitas kaasa, jättes Tšehhi Vabariigile suure kaitsesektori klientidega üle maailma ja head suhted paljude globaalse lõunaosa riikidega, mida toetasid NSV Liit ja selle satelliidid Ida-Euroopas ning millel on suured Nõukogude relvavarud või võime neid toota.
Tšehhi läbirääkijad kasutasid ära mõnede arengumaade ambivalentset positsiooni, kes avalikult üritavad võtta Venemaa suhtes sõbralikku seisukohta, kuid on valmis ka eraviisiliselt Ukrainaga tegelema, selgitas asekaitseminister Jan Jires. „Kui tulete rahakotiga, on nad huvitatud ja Tšehhi Vabariiki peetakse erinevalt USA-st neutraalseks riigiks,” kommenteerib Prahas asuva Euroopa julgeolekuväärtuste keskuse direktor Jakub Janda.
Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa riikide esindajate sarnased katsed pidada läbirääkimisi tarnijatega Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas leidsid vastuseisu, tunnistavad lääne ametiisikud.
Tšehhi tegutseb vahendajana, ütles WSJ-le riigi Ukraina eriesindaja Tomas Kopetsny. Praha peab läbirääkimisi riigiga, kellel on mürskude varusid või kes suudab neid toota, ning viib need kokku lääneriigiga, kes esitab tellimuse ja maksab tarne eest. Tšehhi esindajad on seotud ka logistikaga: kaubad toimetatakse Ukrainasse läbi Tšehhi Vabariigi või kolmandate riikide, et mitte paljastada tarnijat ja provotseerida Moskvat talle kättemaksu tegema, selgitab Tšehhi valitsuse riikliku julgeoleku nõunik Tomas Pojar.
Peamine on siin konfidentsiaalsus. Me räägime ja räägime kõigiga, olenemata nende eelarvamustest või poliitilisest positsioonist – väga väikeste eranditega nagu Põhja-Korea, märgib ta.
Lääne sõjaväelaste hinnangul vajab Ukraina umbes 200 000 mürsku kuus, et peatada vene armee edasitung, mis on sel talvel initsiatiivi haaranud tänu oma suurele tulejõule. Lääne luureekspertide hinnangul suudab Ukraina armee nüüd iga 10 Venemaa poole tehtud suurtükilasu kohta vastata vaid kahega.
EL suurendab aeglaselt laskemoona tootmist, kuigi viimastel nädalatel on Euroopa ametnike aktiivsus sõjatööstuskompleksi toetamisel kasvanud. Euroopa Komisjon teatas reedel 500 miljoni euro eraldamisest ASAP (Ammunition Support Act) projekti raames, mis näeb ette 45% mürskude, püssirohu, lõhkeainete ja rakettide tootmise kulude subsideerimist. ASAP-i abi eraldatakse 31 projektile 15 riigis.
„Oleme praeguse võimsuse juures oma tootmislimiidid saavutanud, 2024. aasta aastane toodang kasvab 1,4 miljonilt 1,7 miljonile mürsule, ütles ütles ASAP-i uue rahastamise ELi ametnik Politicole. 2026. aasta alguseks jõuab EL aastase tootmismahuni 2 miljonit mürsku, selgub Euroopa Komisjoni arvutustest. Venemaal on see arv aga juba 3 miljonit igat tüüpi suurtükiväe laskemoona, sealhulgas mitmekordse raketisüsteemide raketid; kuid Ühendkuningliku Kaitseuuringute Instituudi ekspertide sõnul ei suudeta seda mahtu oluliselt suurendada.
13. Lühiuudised
Venemaa siseministeerium algatas valimisrikkumiste tõttu üle 60 juhtumi.
Miitingul „keskpäev putini vastu” peeti kogu Venemaal kinni vähemalt 80 inimest.
putin „võitis” presidendivalimised 87,17% häältega 80,93% sedelite töötlemise tulemuste põhjal, näitavad keskvalimiskomisjoni andmed. Valimisaktiivsus oli 74,22 protsenti.
putini bla-bla-blad ei hakka siia lisama, sest ei miskit uut… njah, Trumpi väljamõeldisi ja lubadusi ei hakka ka lisama…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
