Sõja ülevaade: 794. päev – vene poole edenemine jätkus ja Ukraina mitu küla kaotas
Avaldatud: 27 aprill, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. aprill 2024:
vene poole edenemine jätkus ja mitu küla kahjuks Ukraina kaotas, õhurünnak ulatus kuni Lvivini ning Venemaal plahvatuste seeria jätkus.
1. Öine vene õhurünnak ulatus kuni Lvivini.
2. Õnneks pole ka Venemaal rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: rinde põhja sektoris hakkas teine tugev vene rünnakutepäev edu tooma.
4. Siversk: no ei saada edasi.
5. Bahmut: Ivaniske küla hoonete hõivamine hallis alas jätkus.
6. Donetsk: mitu muret tegevat vene poole edenemist ja kolme küla kaotused.
7. Lõunarinne: muutusteta.
8. Herson: muutusteta
9. Venemaa keskpank muudab pankade laenuandmise veelgi keerulisemaks, et peatada venelaste võlakoormuse kasv.
10. USA välisministeeriumi juht ähvardas Xi Jinpingi Venemaale kauba tarnimise eest sanktsioonidega.
11. Ukraina suudab uut pealetungi korraldada mitte varem kui aastatel 2026–2027.
12. šoigu süüdistas läänt sabotaažide organiseerimises Venemaal.
13. Venemaa hakkas ründama Ukraina raudteid, et häirida Lääne abitarneid.
14. Lõik Zelenski kõnest Ramsteini 21 kohtumisel.
15. Veel üks vangerdus Ukraina juhtkonnas.
16. Lühiuudised
1. Öösel ründas vene pool Harkivit S-300 rakettidega ja tabamuse sai ka üks haigla.
Kiievi piirkonnas ja Hmelnõtski piirkonnas töötas öösel õhutõrje ning riburada pidi jõudsid vene raketid kuni Lvivini. Varahommikuks veel täpsemalt infot polnud (tuli ka teine laine varahommikul), aga rakette olla jagunud nii kesk, lääne kui lõuna-Ukrainale. Selle tagajärjel tõstis ka Poola oma õhuväe taevasse.
Lisaks ikka 110 piiri- ja rinde lähedast Ukraina asulat sajus.
2. Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat põletas eile maha Venemaa mitmeotstarbelise helikopteri Ka-32. See oli Moskva Ostafjevo rahvusvahelises lennujaamas. Kopterit kasutati vene okupatsiooniarmee õhutoetuseks, nimelt: logistiliste vajaduste ja evakuatsioonioperatsioonide pakkumiseks. Ostafjevo lennuväli, kus helikopter asus, kuulub Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumile.
Täna öösel rünnati Krasnodari territooriumil mitut naftatöötlemistehast, teatab Venemaa meedia. Tabamuse said Slovjansk-ECO rafineerimistehas, bituumenitehas, rafineerimistehas Ilja ja hulk muid objekte. Nende hulgas ka sõjaväelennuväli Kuštševskis.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev rünnakutelaine nii Kupianski poole kui rinde keskmises ja lõuna sektoris jätkus. Kuna Kupianski suunal oli varasemalt ootel päris suur vene kontingent, siis paari päeva tugev rünnakutelaine puhanud üksustel peale nn musta maa taktikat tõi ka ühe tuntava edenemise. Kislivka külast vallutati eile üle poole ja mure, et kuidagi lihtsalt sai vene pool üle raudteetammi. Kui küla kaotatakse (seda kipub arvama), siis kasvab ka oht selle kõrval lõuna pool oleva Kotljarivka küla kaotuseks. Suures plaanis see veel miskit rinde üldises plaanis ei muuda, aga väga tugev Ukraina blogijate kurtmine, et kaudtulemoonaga ikka väga kitsas ja seetõttu ei suudeta vastast piisavalt mõjutada, et kaitsta oma eesmisi possasid, rääkimata vene lennuväe tööst.
Miks aga edasi ei saada Ternõ lähistel, pole täpselt teada, aga vähemalt videosid edukast ja tihedast droonide tööst vastase hävitamisel jagub ning tuli ka info, et pisu hoopis Ukraina külast vene poolt kaugemale u 500 m lükkas.
4. Siversk: siingi rindel 4 suunas vene rünnakud ilma edu toomata jätkusid.
5. Bahmut: väga tugev rünnakute laine jätkus ilma suuremaid muutusi rindejoones toomata. Hallis alas olev veel osaliselt hõivatama Ivaniske külas vene pool siiski uusi hooneid hõivab, aga see käib päris vaevaliselt, sest miine olla Ukraina omad palju „maha unustanud”.
6. Donetsk: kahjuks vene poole edenemine rinde põhjapoolsemas sektoris jätkus ning muret jagub.
Esmalt siis Avdiivkas põhjas jätkas vene pool edenemist minnes mööda Novokalinove küla idapoolsemat tänavat pidi ja surus end edasi u 500 m põhja poole ning keeraski ühe ründeteraviku läände ja jõudis Keramiku küla servani. Nagu eileseski loos tundsin muret, et selle küla kaotus kukutab siinse kaitse kokku, siis mure vaid tõusis. Heaks kaitseks sobiva maastikuliini saab vene pool siis ümber minnes ohtu seada. Tundub, et siia järjest vene pool soomust edasi lükkab ja rünnakuteraviku kahes suunas edenemine selle lõigul näitab, et ressurssi seni jagub rünnakute jätkamiseks.
Parem seis pole ka Ozeretine ja Solovjove juures. Tundub, et Ukraina võitlejad on Ozeretine külast lahkunud ning vene pool jätkab küla puhastamist liikudes edasi kiirusega u 300 m 2 km lõigul. Solovjove küla kaotati lõplikult ning järjest kasvab oht, et siin ründeteravikku lääne poole trügimise tagajärjel hakkab see mõjutama kogu Avdiivkast lääne pool oleva ala kaitset.
Kolmas suur murekoht on sillapea laienemine Avdiivkast lääne pool oleva veekogude liini läänekaldal ja eile selle liini taga olev Semenivka küla tervenisti ära vallutati.
Mujal rindel vene edenemisi ei tuvastanud, aga Ukraina blogijad muutuvad üha pahasemaks Ukraina ametlike uudiste peale, kus külade kaotusest miskit teada anda ei taheta.
7. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: pisu torkimist vaid.
Tokmaki suund: pisu torkimist vaid.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusteta ehk siis 4 vene edutut rünnakut.
9. Venemaa keskpank pingutab taas kruvisid, püüdes peatada miljonite venelaste võlgadesse vajumist. Alates juulist karmistatakse nõudeid tagatiseta tarbimis- ja autolaenu väljastamisel. Jutt käib riskikoefitsientide preemiate suurendamisest (neid võetakse arvesse kohustuslike suhtarvude arvutamisel): laenude väljastamiseks vajavad pangad rohkem kapitali.
Meetme eesmärk on piirata kodanike laenukoormust, koguda kapitalireserve ja suurendada pankade stabiilsust tarbimislaenude kahjumi suurenemise korral, selgitab keskpank. Ta on korduvalt märkinud elanikkonna kasvavat laenukoormust: pangad suurendavad oma portfelle suures osas juba niigi võlgades olevate inimeste arvelt.
Regulaator üritab selle vastu võidelda, kuid miski ei aita – ei kõrged intressimäärad, koefitsientide suurendamine ega otsesed piirangud: alates oktoobrist hakkas keskpank kasutama õigust piirata pankade osakaalu suure isikliku sissetulekuga inimestele väljastatavates laenudes. Aasta alguse aktiivne eralaenu andmine tuli keskpanga juhtidele üllatusena, märgitakse baasintressi arutelu kokkuvõttes. Märtsis kasvas tagatiseta tarbimislaenude portfell 1,8%. „Kirjutasime varem, et tarbimislaenu dünaamika muutub ebatervislikuks. Nüüd ütleme, et pilt näeb juba täiesti sündsusetu välja,” kommenteerisid MMI analüütikud. Kasvavad palgad ja suur kindlustunne tuleviku sissetulekute vastu on viinud selleni, et inimestel jätkub säästmiseks (pankades hoiused kasvavad kiiresti) ja tarbimiseks, sh laenuks. Veel veebruaris ootas keskpank, et kodumajapidamiste tarbimine väheneb tänavu 1%, kuid reedel korrigeeris prognoosi ja ootab nüüd 2,5–3,5% kasvu. Ta tõstis ka eraisikute laenude prognoosi (7–12%).
Keskpanga esimees Elvira Nabiullina rõhutas, et keskpangale ei valmista muret väljastatud laenude kasv iseenesest, vaid nende kvaliteedi halvenemine: „See otsus tehti vastusena signaalidele riskantsemate laenude kuhjumisest pankade portfellidesse. Esialgsed näitajad näitavad alates eelmise aasta oktoobrist välja antud laenude viiviste kasvu.”
Kuue kuu jooksul kolmekordistus kolmandal kuul laenu väljastamise kuupäevast üle 30 päeva viivises olevate sularahalaenud: juulis väljastatud laenude 0,4%-lt jaanuaris väljastatud laenude puhul 1,2%-ni (oktoobri laenude puhul oli see 0,7 %), märgib keskpank. Intressid on hüppeliselt hüpanud ja siin on tulemus: „Kõrgemate intressimääradega laenu võtavad kõrgema riskitasemega laenuvõtjad, maksejõulisemad kodanikud aga lükkavad laenu saamise otsuse edasi,” teatab regulaator. Tema sõnul „pehmendavad pangad nõudeid, andes laenu riskantsematele kodanikele ja kompenseerides suurenenud riski kõrge laenuhinnaga”.
„Meie jaoks on oluline, et riskid ei kuhjuks pankadele ja kodanikele ning see kahjuks toimub,” ütles Nabiullina. Vaevalt, et riskimäärade preemiad probleemi lahendavad: sel aastal võivad pangad korrata eelmise aasta kasumirekordit, seega on neil, millega oma kapitali täiendada.
10. USA välisminister Antony Blinken ähvardas Hiina juhtkonda sanktsioonidega, kui see ei lõpeta Venemaale kaupade tarnimist, mis võimaldavad tal „taas ehitada oma tööstusbaasi”, kirjutab Politico. Hiina-visiidi raames kohtus välisminister Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Hiina välisministri Wang Yiga. Kohtumise käigus tegi Blinken selgeks, et president Joe Bideni administratsioonil hakkab Pekingi keeldumise tõttu kannatus otsa saama, teatab väljaanne. Välisminister ütles ka, et Hiina poolt Venemaa Föderatsioonile tarnitud kahesuguse kasutusega kaupade tõttu kasvab „oht, mida Venemaa Euroopa riikidele kujutab”.
„Oleme juba kehtestanud sanktsioonid enam kui 100 Hiina ettevõttele. <…> Oleme igati valmis võtma kasutusele lisameetmeid,” rõhutas Blinken. Pärast sõja algust Ukrainaga sai Hiinast Venemaa suurim kaubanduspartner, kes asendas sanktsioonide tõttu Venemaa turult lahkunud lääne ettevõtteid. 2024. aasta jaanuari lõpus-veebruaris moodustasid Hiina kaubad 43% kogu Venemaa impordist ehk 24,4 miljardit dollarit, arvutasid Gaidari Instituudi eksperdid. Umbes kolmandik Venemaa ekspordist läks Hiinasse, peamiselt nafta/gaas – need moodustasid 74% kõigist Hiina poolt Vene Föderatsioonist ostetud kaupadest.
Sekundaarsete sanktsioonide oht on juba toonud kaasa probleeme Vene-Hiina kaubanduses: Hiina pangad hakkasid makseid blokeerima, järgides Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja teiste riikide krediidiasutusi, mida kreml nimetab „sõbralikuks”.
Selle tulemusena langesid juba märtsis tarned Hiinast Venemaale 14,2%, seadmete (va autod) eksport langes üle 15%. Hiina jaoks jääb Venemaa müügiturg teisejärguliseks, vaid 3% Hiina ekspordist, märgivad Gaidari Instituudi eksperdid. „Hiina kaubakäibe juhtivatel kohtadel on kindlalt Venemaa suhtes ebasõbralikud riigid, mis suurendab tarnete vähenemise ohtu teiseste sanktsioonide ähvardusel,” hoiatavad nad.
11. USA uus sõjalise abi pakett väärtusega 61 miljardit dollarit võimaldab Ukrainal peatada vene vägede edasitungi ja tasandada olukorra rindel. Kuid see on „kaitsepakett” ja sellisest toetusest okupeeritud alade vabastamiseks ei piisa, väidavad sõjaväeeksperdid. Pikaajaline visioon, mis võimaldaks Ukrainal võita sõda Venemaaga, on nende hinnangul endiselt puudu, mistõttu pole kavas Kiievit vastavate relvadega varustada.
Kuigi vene armee on praegu nõrgem ja kehvemini varustatud kui sissetungi alguses, puudub Ukraina armees mitte ainult laskemoon, vaid ka väljaõppinud sõdurid. Äsja mobiliseeritute väljaõpetamine võtab aega. Kõik see tähendab, et sõda võib venida veel mitu aastat (muidugi juhul, kui mõni sündmus selle kulgu kardinaalselt ei muuda).
Elvajõu tegur
Vajalike ründevõimete arendamiseks kuluvcad Ukrainal tõenäoliselt aastad 2026-2027, kirjutab The Economist Ukraina sõjalise planeerimisega kursis olevale isikule viidates. Üks 2023. aasta ebaõnnestunud vastupealetungi probleeme on see, et Ukraina relvajõud (AFU) ei ole õppinud vajalikul määral läbi viima kombineeritud relvastusoperatsioone, kuigi Lääne sõjaväebaasides on väljaõppe saanud kümneid tuhandeid sõdureid. Viis nädalat mitteprofessionaalsete sõdurite väljaõppeks ei piisanud ja paljud on sellest ajast peale surnud. Koolitada tuleb ka neid, keda uue mobilisatsiooniseaduse alusel värvatakse.
Uued relvatarned USA-st võimaldavad Ukrainal stabiliseerida olukorda rindel ja vähendada läbimurdevõimalusi oma kaitses, ütles sõjaekspert Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Michael Kofman. Kuid okupeeritud alade tagastamiseks neist ei piisa ja isikkoosseis saab sel aastal „otsustavaks teguriks”, usub Kofman.
Samal ajal, kui vägesid välja õpetatakse, peavad Ukraina relvajõud lääne relvade abil Venemaa lahinguvõimet õõnestama. Tõsi, see suutis sõja algusest peale suurendada armeed 15%, 470 000 inimeseni, ütles hiljuti NATO liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja kindral Christopher Cavoli.
Mobilisatsiooni käigus ja lepingu alusel värvatud sõduritel puudub aga sissetungis osalenud vägede erialane ettevalmistus. Armee on endiselt halvasti organiseeritud, sunnitud kasutama vanemat ja lihtsamat sõjavarustust kui sõja alguses, ütles üks lääne ametnik Financial Timesile: „2022. aasta veebruaris oli Venemaal palju paremini varustatud ja väljaõpetatud armee”.
Selleks, et Venemaa ei tekitaks tugevat armeed, peaksid Ukraina relvajõud sundima teda kandma iga poole aasta tagant kaotusi hukkunute ja raskelt haavatute osas 50 000 inimese võrra, hindas Eesti kaitseministeerium. Seni on seda „plaani” ületatud: USA ja Suurbritannia andmetel ulatusid Venemaa kahjud 315 000 inimeseni. Samuti kaotas see Oryxi andmetel ligi 15 500 ühikut varustust ning praegu rindele saabuvad tankid, soomusmasinad ja suurtükiväesüsteemid on suures osas ladudest kaasa võetud vana nõukogude varustus.
Kuigi Venemaa toodab praegu rohkem mürske kui Ukraina, EL ja USA kokku, oli tema mürsuvõimsus kuni 2022. aasta sügiseni 60 000 padrunit päevas ja praegu vaid 10 000 (ja seda vaatamata laskemoona ostmisele Põhja-Koreast), ütles Euroopa poliitikaanalüüsi keskuse vanemteadur Pavel Luzin.
Kofman usub, et Ameerika abipaketis olevad suurtükimürsud kestavad tõenäoliselt aasta. Olukorra stabiliseerimiseks rindel peab Ukraina jätkama Venemaa sihtmärkide tabamist kaugemal Venemaal, kasutades eelkõige Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja nüüd ka USA tarnitud rakette. Washington viis juba enne ametlikku teadet Kiievisse ATACMS-i raketid, mille lennuulatus on 300 km.
Vaja plaani
Ilma Ameerika abita ületaks vene armee lähinädalatel Ukraina armeed kümnekordselt, ütles Cavoli aprilli keskel. Meeleheitel olukord, kuhu Ukraina relvajõud sattusid laskemoona puudumise tõttu, on muutnud putini viimastel kuudel „enesekindlaks ja õnnelikuks”, ütles teda hästi tundev inimene FT-le. Ja ta lisas: Vaatame, kas (USA) sõjaline abi muudab seda.
CIA direktor William Burns, kes hoiatas hiljuti Ukraina võimaliku kaotuse eest sel aastal, ütles pärast abipaketi heakskiitmist, et Ukraina relvajõud suudavad rindel „hoida kinni” ja kummutavad putini „ülbe seisukoha”, et „aeg on tema poolel”.
„Kuigi USA uuendatud toetus aitab vältida võimalikku sõjalist lüüasaamist 2024. aastal, on viimased kuud selgelt näidanud USA sõjalisest abist (üle)sõltumise ohte”” ütles konsultatsioonifirma Teneo Kesk- ja Ida-Euroopa nõunik Andrius Tursa. Samuti puudub Kiievil ja tema liitlastel ühine nägemus sellest, mis on Ukraina „võit” ning milliseid samme ja ressursse selle saavutamiseks vaja läheb. Ametlikult on Kiiev pühendunud kõigi alates 2014. aastast okupeeritud territooriumide vabastamisele, kuid vähesed peavad seda lühikeses ja keskmises perspektiivis realistlikuks.
Ukraina-meelse koalitsiooni muutumine putini-vastaseks on Lääne sõjas võidu saavutamise kõige olulisem tingimus, ütleb Postindustriaalse Ühiskonna Uurimise Keskuse direktor Vladislav Inozemtsev: „Kuni Venemaa mõistab, et küsimus ei ole selles, millise joone Donbassis või selle lähistel võtab Venemaa – Ukraina piiri, ning selles, kas temale isiklikult jääb võim ja elu, ei sunni ükski globaalsete koalitsioonide pingutus teda taganema. Tuhandete inimeste surm ei häiri teda sugugi, tal on ressursse sõja jätkamiseks.”
Pikaajaliste plaanide väljatöötamise vajadust mainitakse ka Atlandi Nõukogu väljaandes. Veenmaks putinit eduka sissetungi lootuste mõttetuses, „peavad Ameerika ja Euroopa juhid võtma Ukraina armee varustamisel palju süstemaatilisema ja pikaajalisema lähenemise ning kaitsma seda ka muutuvate poliitiliste tuulte eest mõnes lääne pealinnas”.
Märkimisväärseid võite on võimalik saavutada vaid Lääne sõjalise toetuse ulatusliku laiendamisega, mistõttu tuleb neid oodata veel mitu aastat, nendib Economist.
Pole vaja kurta selle üle, et puudub plaan, mis kirjeldaks, kuidas täpselt Ukraina sõjas võidu saavutab, väidab Briti kaitsestaabi ülem admiral Anthony Radakin. „Te ei tohiks eeldada, et keegi ütleks avalikult: „Siin on plaan ja see ja see juhtub”,” ütles ta FT-le. „[Ukraina lähenemise mõningaid aspekte] peidetakse, teisi dikteerivad taktikalised või operatiivsed eelised, teised aga sõltuvad fundamentaalsematest aspektidest. [Mõned tegurid] on järgmisel aastal rohkem väljendunud kui tänavu, kuid võimaldavad Ukrainal sõjaliste operatsioonide käiku senisest palju rohkem mõjutada.”
12. Lääne instruktorid aitavad otseselt Ukrainat Venemaa territooriumil sabotaaži korraldamisel, ütles Venemaa kaitseminister sergei šoigu. „Nõunike otsesel osalusel planeeritakse ja valmistatakse ette sabotaaži. <…> Peaaegu iga päev kasutab Kiiev Lääne vaikival nõusolekul saadud relvi, et tekitada kahju Vene Föderatsiooni tsiviilinfrastruktuurile,” ütles šoigu SCO liikmesriikide kaitseministrite kohtumisel (tsiteeris TASS). Lisaks väljendas ta rahulolematust asjaoluga, et „Lääne sõjaväe spetsialistid ja palgasõdurid on lahingutsoonis” ning Ukraina liitlased edastavad oma relvajõududele luureandmeid ja koolitavad välja Ukraina relvajõudude võitlejaid.
Varem tegi sarnase avalduse Venemaa julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev. Ta süüdistas NATO instruktoreid palgasõdurite ja diversantide koolitamises Venemaa-vastaste operatsioonide läbiviimiseks. patruševi sõnul on Põhja-Atlandi allianss „de facto Ukraina konflikti osapool”, „osaleb aktiivselt Venemaa territooriumi pommitamise korraldamises” ja kasutab väidetavalt ka terroriorganisatsioone oma huvides.
Pärast ebaõnnestunud vasturünnakut muutis Ukraina oma strateegiat ja liikus puhtsõjaliste sihtmärkide likvideerimiselt okupeeritud aladelt nii tsiviilelanikkonda teenindava Venemaa infrastruktuuri kui ka sõjatööstuskompleksi hävitamisele. Alates jaanuarist on droonid regulaarselt rünnanud kütuse- ja energiarajatisi. 3,5 kuu jooksul rünnati Venemaa naftatöötlemistehaseid ja naftabaase umbes 20 korda. Tabamuse said kõik suuremad naftatöötlemistehased riigi Euroopa osas.
Selle tulemusena langes nafta rafineerimine järsult, kütuse hinnad hüppasid üles ja valitsus keelas kuueks kuuks bensiini ekspordi. Venemaa võimud taotlesid ka täiendavaid kütusetarneid Valgevenelt ja Kasahstanilt.
Teine levinud sabotaaži liik pärast sõja algust Ukrainas oli sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode, haldushoonete ja releekappide süütamine raudteedel. Hiljuti lubas riigiduuma sellistel juhtudel kehtestada muudatused karistuste karmistamiseks. Kui see vastu võetakse, ähvardab sabotaažis süüdistatuid senise 25 aasta asemel kuni 35-aastane vanglakaristus. Valitsus on võimalikke muudatusi juba toetanud. Enne seda kiitis valitsuskabinet heaks parlamendi algatuse langetada sabotaaži eest kriminaalvastutuse vanust 16 aastalt 14 aastale.
13. Vene sõjavägi ründas raudteerajatisi kolmes Ukraina piirkonnas pärast seda, kui Venemaa kaitseminister sergei šoigu lubas rünnakuid intensiivistada seoses Ameerika relvatarnete taastamisega rindele. 25. aprillil tulistasid vene väed Donetski oblastis Udatšnoje küla raudteejaama raketiga. Selle tagajärjel hukkus kolm Ukrzaliznõtsja töötajat: 26-aastane Bogdan Kovaljov, 26-aastane Mihhail Bandrivski ja 37-aastane Sergei Kuznetsov. Veel neli said erineva raskusastmega vigastada ja viidi haiglasse.
Vene väed korraldasid Harkivi oblastis Balakleja raudteejaamale teise raketirünnaku. Kolm Ukrzaliznõtsja töötajat ja kümme tsiviilisikut said vigastada. Harkivi oblasti administratsiooni juhi Oleg Sinegubovi sõnul viibisid haavatud inimesed tulistamise ajal Harkivi-Izjumi lähirongis. Rakett, oletatavasti Iskander-M, kukkus rongist 15 meetri kaugusele, hävitades Harkivist Donbassi viiva haru rööpad.
Vene sõjavägi tabas ka Tšerkassõ oblasti Smela raudtee infrastruktuuri. Piirkonna juht Igor Taburets teatas kuuest hukkunust. Kõik nad said kergemaid vigastusi ja keeldusid haiglaravist.
Venemaa kaitseministeerium kinnitas rünnakuid raudteerajatiste vastu Donetski ja Harkivi oblastis. Ministeerium teatas, et Udatšnõis sai „tabamuse lääneriikide relvade ja sõjatehnikaga rong” ning Balaklejas Ukraina relvajõudude 67. mehhaniseeritud brigaadi personal ja varustus, mida isikkooseis sel ajal väidetavalt rongile „laadis”.
26. aprilli pärastlõunal teatas Kiievi linnapea kahe pealinna haigla kiireloomulisest evakueerimisest. Põhjuseks oli internetis ilmunud video Valgevene KGB juhi Ivan Terteli kõnest: ta ütles, et nendes raviasutustes on väidetavalt „terroristide ja nende kaasosaliste pesa”, kes „peidavad end haigete laste selja taga”. Ukraina julgeolekuteenistus nimetas seda avaldust „valeinformatsiooniks ja psühholoogiliseks erioperatsiooniks, mis mängib Venemaa kasuks”.
USA president Joe Biden kirjutas 24. aprillil alla seaduseelnõule, millega eraldatakse Ukrainale sõjalist abi summas 61 miljardit dollarit, mille kongress oli varem heaks kiitnud. Senati luurekomitee juhi Mark Warneri sõnul jõuab esimene relvapakk Kiievisse enne kuu lõppu.
Ukraina ei saa abi mitte ainult USA-lt. 24. aprillil sai teatavaks, et Ühendkuningriik annab Ukraina relvajõududele üle kõrge täpsusega juhitavad Paveway IV kõrgendatud läbitungimisvõimega pommid. Enne seda teatas Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak 500 miljoni naelsterlingi (umbes 620 miljoni dollari) suuruse abi eraldamisest Ukrainale, millest sai riigi ajaloo suurim sõjaline osamakse. Uue paketi raames saab Kiiev ka õhutõrjeraketid Storm Shadow.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus varem liitlasi üles muutma oma väljakuulutatud kohustused võimalikult kiiresti relvade ja laskemoona tegelikeks tarnideks. Ukraina väed loodavad sõjalise abi võimalikult kiirele saabumisele rindejoonele, kuna neil on ägedad lahingud ja neil on raskusi kaitseliinide hoidmisega mitmes asustatud piirkonnas. Vene väed on viimastel kuudel vallutanud Donetski oblastis Avdejevkast läänes mitmeid külasid. Jutt käib Pervomaiskist, Bogdanovkast ja Novomõhailovkast. Järgmine suurem sihtmärk selles suunas on umbes 30 km kaugusel asuv Pokrovsk.
Surve jääb ka Tšassiv Jarile, mis on Bahmuti suunal strateegiliselt oluline linn. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrski väitis, et Venemaa juhtkond oli võtnud eesmärgiks see asula 9. maiks vallutada. Kontroll Tšassiv Jari üle aitab Venemaal korraldada täiendavaid rünnakuid suuremate linnade vastu, nagu Konstantinovka, Kramatorsk ja Slavjansk.
14. President Volodõmõr Zelenski rääkis Ramsteini formaadis 21. kohtumisel osalejatele, kuulutades, et liitlaste roll sõjas Venemaaga on võtmetähtsusega. Riigipea kirjeldas kolme peamist vajadust Ukraina armee võitluse jätkamiseks. Zelenski kinnitas oma liitlastele, et Ukraina vajab kõige kiiremas korras kaugmaarelvi, õhutõrjesüsteeme ja suurtükimoona.
„Venelased on sel aastal Ukraina vastu kasutanud umbes 9000 juhitavat õhupommi. Ja me peame nende sõjalennukid alla tulistama, et nad ei satuks meie positsioonide ja piiride lähedale. Vajame neile kiiresti Patrioti süsteeme ja rakette, sest see on see, mis võib praegu päästa elusid,” ütles president. Ukraina vajab riigi suuremate linnade kaitsmiseks vähemalt seitset Patrioti süsteemi. Liitlastel on need süsteemid olemas ja need võivad olukorda paremaks muuta, märkis ta.
15. President Volodõmõr Zelenski vabastas Oleksandr Jakovetsi kaitseväe toetusjõudude ülema kohalt ja määras ta riikliku eritransporditeenistuse administratsiooni juhiks. Vastavad seadlused avaldatakse presidendi kantselei veebilehel. 26. aprilli dekreediga vabastas Zelenski Jakovetsi toetusvägedest – vähem kui kaks kuud pärast ametisse nimetamist. Jakovetsist sai komandör alles 4. märtsil. Teise dekreediga määras Zelenski Jakovetsi riikliku transpordi eriteenistuse administratsiooni juhiks. Sellel ametikohal oli Bohdan Bondar, ta vabastati ametist 26. aprilli dekreediga. Aastatel 2009–2018 oli Jakovets 91. eraldi operatiivtoetusrügemendi ülem.
Idasõja ajal täitis Jakovets mitmeid lahinguülesandeid, mis olid seotud esimese kaitseliini miiniplahvatustõkete paigaldamisega. Tema juhtimisel viidi läbi Donetski oblastis teise kaitseliini demineerimisoperatsioone ja kindlustamise varustust. Ta jälgis mehitatud tõkete loomist, neid ülesandeid täideti vene vägede pideva tule all. Aastatel 2018-2020 oli Jakovets logistikaosakonna juhataja, operatiivväejuhatuse „Ida” staabiülema asetäitja ning alates 19. veebruarist 2020 väejuhatuse inseneriväe osakonna juhataja ametit
Riiklik transpordi eriteenistus on spetsialiseerunud sõjaväeline formatsioon, mis tegeleb sõjalise ja tsiviilinfrastruktuuri (näiteks sildade) rekonstrueerimisega. Selle eelkäija on Ukraina Relvajõudude Raudteeväed, mis 2004. aastal läks transpordiministeeriumi alla riikliku eritransporditeenistusena. 2017. aastal tagastati see kaitseministeeriumi struktuuri.
23. aprillil vabastas valitsuskabinet ametist Vitali Polovenko, kes oli kaitseminister Umerovi asetäitja alates 2023. aasta detsembrist.
16. Lühiuudised
Gazpromi tütarettevõte sai Itaalia ettevõtte Ariston (kaubamärgid Ariston, Elco ja Chaffoteaux) ning Saksa BSH Hausgerate (kaubamärgid Bosch, Siemens ja NEFF) Venemaa varad. Dekreedile Euroopa kodumasinate tootjate äritegevuse üleandmise kohta Gazprom Household Systems JSC ajutisele juhtimisele kirjutas alla putin. Dokumendi kohaselt kantakse 100% Ariston Thermo Rus LLC aktsiakapitalist ja sama palju BSH Household Appliances LLC põhikapitalist üle riikliku gaasimonopoli struktuuri. Määrus jõustub avaldamise kuupäeval.
Eesti kaitseministeerium on koostöös Taaniga teatanud kahe patrullkaatri tarnimisest Ukrainasse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
