Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Maiu Müürsepp. Foto: erakogu

Vaimselt ja füüsiliselt tervema elu elamiseks on oluline pöörata tähelepanu oma tervisele. Mitmed haigused on aga pika peiteajaga ja sageli ei oskagi neid tähele panna. Mida naised oma tervise eest hoolitsemiseks tegema peaks?

Pereõe Maiu Müürsepa sõnul saab kõik alguse oma keha kuulamisest. Oluline on mõista, millisena sa end oma kehas tervena tunned ja märgata, kui kuskil on mingi ebakõla. Näiteks kui kuskilt teeb midagi valu, põhjustab sügelust vms, on see märk, et midagi on korrast ära. Kaebuste korral tuleb Müürsepa sõnul kindlasti ka arsti poole pöörduda.

„Teadlikkus oma kehast ja tervislikust seisundist võiks olemas olla igas vanuses – baasteadmised oma kehaehitusest ja sellest, kuidas keha töötab. Nende teadmiste hankimiseks võiks ka usaldusväärseid allikaid uurida,” jagas Müürsepp soovitusi.

Ta lisas, et kuigi osa naisi pöördub arsti juurde ka siis, kui kaebuseid pole, tuleks tegelikkuses doktori vastuvõtule minna konkreetsete probleemidega – olgu selleks siis naistehaigused või muud mured. Samas tõdes Müürsepp, et on ka naisi, kes isegi kaebustega ei julge arsti juurde minna.

„Siin võib olla asi ka üldises teadlikkuses – naine ei oska oma keha kuulata ja ta lihtsalt ei lähe arsti juurde. Mitteminemise põhjus ei pruugi alati hirm olla, kuigi eks sellelgi on oma osa. Ma olen ka oma tuttavatelt selle kohta küsinud ja sageli saab määravaks varasem negatiivne või ebameeldiv kogemus arsti juures käimisega. Või siis on tõesti suur hirm mõne haiguse ees ja teada saamise vältimine tundub parim variant,” kirjeldas Müürsepp.

Naised peaksid käima ka naistearsti juures

Müürsepp rääkis, et eri vanuses on naistel erinevad mured, millega arsti juurde pöördutakse. Nooremas eas on olulised märksõnad seksuaaltervis, turvaline seks, rasestumisvastased vahendid, sealt edasi juba ka lastesaamine ning hiljem menopausiga seotud probleemid. Aeg-ajalt pöördutakse naistehaigustega ka perearsti poole, kuid seda pigem harva.

„Meie juurde naistehaigustega enamasti ei jõuta. Küll aga on väga sagedased tsüstiidid ja põiepõletikud, mille taga võib omakorda olla ka muid tervisemuresid. Vahel selgub ka, et naised ei ole väga kaua või üldse naistearsti juures käinudki. Kui küsima hakata, millal viimati käidi, siis tavaliselt ei mäletatagi,” kirjeldas Müürsepp.

Kui perearsti juurde vahel ka naistehaigustega pöördutakse, saab arst patsiendi naistearsti poole edasi suunata. Lisaks kaebustele peaks naistearsti juures käima ka emakakaelavähi sõeluuringul, kuhu kutsutakse naisi vanuses 30-65 iga viie aasta tagant. Enamikel juhtudel põhjustab emakakaelavähki inimese papilloomiviirus ehk HPV. Tegemist on salakavala haigusega, millel sümptomeid ei ole, mistõttu on eriti oluline kontrollis käia.

„Ma olen kuulnud, et levinud on mingisugune nõukogudeaegne arvamus, et kui sul on mõni naistehaigus, siis oled kohe natuke lohakam naine. Ka HPV ümber on sellist kõla kuulda ja tuttavate hinnangute pärast kardetakse arsti juurde minna. Tegelikult on see vale,” sõnas Müürsepp, et HPV võib saada ka lihtsalt suudlemise käigus ning tegelikkuses puutub 80% naistest oma elu jooksul mõne HPV tüübiga kokku.

Kõik HPV tüübid aga vähki ei põhjusta, vaid viirusel on ka tüüpe, millega kokkupuutel suudab keha neist ise vabaneda. Lisaks saab end HPV vastu ka vaktsineerida – Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava raames koolides 12–14-aastaseid tüdrukuid, ent soovi korral saab vaktsiini tasu eest teha ka hiljem.

„Vaktsineerimise ja sõeluuringul käimise kõrval aitab HPV-d ja emakakaelavähki ennetada ka turvaline seks ehk kondoomi kasutamine ja monogaamne suhe. Sellised asjad, mida sa saad ise teha enda jaoks. Liikumisharjumuste ja muuga seda ennetada ei aita. Tervislikult elada on muidugi ikka parem, aga vähki sellega ennetada ei saa,” märkis Müürsepp.

Ta lisas, et naised, kes aktiivselt sõeluuringutest osa võtavad, on ka muidu oma tervise suhtes tähelepanelikumad.

„Inimesel on oma tervislikust seisundist ja kehast parem ülevaade, kui ta käib korralikult sõeluuringul. Ma usun, et ka üldine terviseteadlikkus on suurem ja see naine teeb elus tervislikumaid valikuid,” ütles Müürsepp.

Viimased uudised