Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Tallinna Ülikool

Informaatikaõpetajad on tänapäeva vaiksed digirevolutsionäärid ja IT-valdkonna tõelised innovaatorid, kellest tihti selliselt ei räägita. Hoopis tihemini saavad lehepinda ja jõuavad meediasse säravad idufirmad, kellele omistatakse ka oluline roll riigi IT-eduloos.

Jelena, kellest loetud päevade eest sai diplomeeritud informaatikaõpetaja, on tõestus sellest, et igasugune innovatsioon algab päris algusest ning et viie robootikakomplekti ja IT-alaste teadmistega on võimalik viia põhikool 21. sajandisse. Siiski valutab värske informaatikaõpetaja südant tänapäeva noorte digipädevuse osas, mis tema hinnangul võivad olla oluliselt kesisemad, kui meile kõigile tundub.

Jelena Stepanova töötab Valga põhikoolis haridustehnoloogi ja robootika huviringi juhendajana ning sel suvel saab Tallinna ülikoolist ka informaatikaõpetaja paberid. Üllataval kombel pole Eestis siiski palju sellise haridusega inimesi. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel töötab Eestis käesolevalt ca 90 kaasaegse kompetentsiga informaatikaõpetajat. Jelena, kelle õpinguid toetas IT Akadeemia, teab, et keeruline on leida inimesi, kes oleksid valmis tulema informaatikaõpetajaks õppima. „Eesti on tugev IT-riik, mistõttu konkureerivad üldhariduskoolid tööturul IT- ja teiste firmadega, kes vajavad infotehnoloogia kompetentsiga inimesi. Siin jäävad koolid selgelt alla, kuna palgatasemed on päris erinevad. Samuti pidid vahepeal ülikoolid informaatikaõpetajate vastuvõtu peatama, kuna huvi polnud piisav ja ülikoolide jaoks oli kulukas neid õppekavasid hoida.”

Jelena sõnul pole aga vajadus tänapäevase kompetentsiga informaatikaõpetajate järele kuhugi kadunud – vastupidi, tehnoloogia kiire areng on kaasa toonud muutused tööturul ja tänased noored vajavad edukaks karjääriks juba midagi muud kui ainult tekstitöötlusprogrammide kasutamisoskust. “Tean, et koolid otsivad tikutulega õpetajaid, kes lisaks Wordi, PowerPointi ja veebilehe loomisele oskaksid tutvustada õpilastele kaasaegseid digitehnoloogiaid, sealhulgas õpetada programmeerimise ja veebidisaini algtõdesi, rääkida küberhügieenist ja digimeediast,” lisab Jelena.

Kõik algas viiest robootika komplektist

Värske Sotsiaalministeeriumi uuring ütleb, et naised jõuavad IT-valdkonda kogemata või juhuse tahtel. Jelena, keda oli alati huvitanud arvutite hingeelu ja tarkvara toimimine, läks teadlikult Tallinna Tehnikaülikooli äriinfotehnoloogiat õppima, kuid elu viis ta hiljem matemaatikaõpetajana kooli. Tänaseks on ta juba 3 aastat töötanud haridustehnoloogina 771 õpilasega Valga koolis, kus tema juhendamisel on algklasside õpilased osa saanud uuenduslikest robomatemaatika tundidest, mis ühendavad omavahel robootika ja matemaatika. „Valga koolis haridustehnoloogina alustades pakkus direktor mulle viit robootikakomplekti, mis seni olid kapis tolmu kogunud. Esialgu võtsin need endaga koju, katsetasin ise ja lasin oma lastel proovida. Sügisel olin sealmaal, et julgesin teisele ja kolmandale klassile pakkuda robootika ringe. Laste huvi oli suur, peab ütlema, et ka tüdrukud tahtsid väga tundidest osas saada; kahjuks aga sain korraga õpetada 10 õpilast, kuna on hea, kui ühe komplektiga tegeleb kaks õpilast ja mitte rohkem.”

Õpetaja jaoks seisnebki robootika võlu Jelena sõnul selles, et algklasside lastele on see eelkõige mäng, mille käigus õpitakse. „Mängimiseks on vaja teha teatavaid matemaatilisi arvutusi ja kasutama loogilist mõtlemist – luua seoseid. Robot ei liiguta ennast kunagi ise – selleks peab seda vastavalt programmeerima ja käsklusi andma,“ lisab Jelena.

Tuleval õppeaastal on Valga koolis plaanis kasvatada robomatemaatika tundide arvu ja pakkuda seda võimalust ka 5. klassi õpilastele, mis aga ei tähenda, et uuenduslike tundide ja õppekorraldusega ei tekiks murekohti ja küsimusi. „Robomatemaatika tunde võiks läbi viia kahekesi – on matemaatikaõpetaja, kes annab õpilastele andmed ja arvutused, mille põhjal aitab informaatikaõpetaja tunni teises osas õpiroboteid käsitleda. Sellest hoolimata peavad ka matemaatikaõpetajal olema põhilised teadmised robootika põhimõtetest, masinate seadistamisest ja programmeerimisest. Koostöö kahe õpetaja vahel peab klappima ja mõlemad olema valmis üksteist abistama.” Robootika ja matemaatika koosõpetamisest magistritöö kirjutanud Jelena nendib, et samad väljakutsed on ka teistes ainetes, kus uued põlvkonnad vajavad informaatikaga põimitud õpet, et päriselt mõista, kuidas erinevad digilahendused töötavad ja mille jaoks neid vaja on.

Täna on informaatikatund valikaine nii põhi- kui keskkoolis ning see on koolide otsus, kas, kuidas ja mis mahus ainet õpetatakse. Selleks, et pakkuda õpilastele kaasaegselt õpet, peab koolidel olema tahtmist ja ressursse. „Sellest ei piisa, et koolil on olemas 3D printer, VR-prillid või õpirobotid – vaja on otsida ja valida eakõlbulik sisu ja õpimeetodid. Ka ühest informaatikaõpetajast ja ühest haridustehnoloogist võib jääda väheks, et kaasata integreeritud õppesse võimalikult palju erinevates vanuserühmades õpilasi.” See kõik võtab aega – eriti, kui uut programmi või õppemetoodikat ollakse alles välja töötamas.

Haridustehnoloogina teeb Jelena palju koostööd erinevate aineõpetajatega – tema sõnul saab erinevate informaatikatunnist tuttavate tehnoloogiate ja meetoditega rikastada näiteks loodusõpetuse, võõrkeele või isegi emakeele tundi. Näitena toob ta Valga kooli 3. klasside eesti keele digitunnid, kus koos töötavad informaatika- ja eesti keele õpetajad, et õpilased õpiksid juba varakult oma töid korrektselt vormistama ja arvutit töövahendina kasutama. „Microsoft Word 3. klassis ja Python gümnaasiumis,” naerab informaatikaõpetaja lootusrikkalt ja viitab üldtuntud programmeerimiskeelele, mida kasutavad sellised globaalsed hiiud nagu Google, NASA ja Spotify.

Noorte digioskused ja -pädevus on näiline 

„Lapsed julgevad telefonis ja arvutis erinevaid nuppe vajutada, mistõttu tundub meile, et nad teavad, mida teevad. See pole päriselt nii.” Valga kooli haridustehnoloogi sõnul on informaatika- või vana nimega arvutiõpetaja suurimaks väljakutseks viia lasteni arusaam nende digikäitumise jäljest ja tagajärgedest. Samuti tasuks lastevanematel tähelepanelik olla. „See on paratamatu, kuid äärmiselt oluline, et tänased noored ja järgmised põlved kasvaksid üles digipädevate ja -teadlikena. Eesti on põnev e-riik, kus on loodud palju erinevaid digiteenuseid ja -lahendusi, mille põhimõtted võiksid olla selged kõigile noortele, kes asuvad nende lahendustega hiljem tööle. Samuti ei saa kõrvale jätta digiturvalisuse teemat, mis puudutab meid kõiki, aga millele on oluline osa tuleviku hariduses. Oma kogemusest näen, et noortele tundub tihti, et Internet on platvorm, kuhu sisu tekib kiiresti ja kust see kaob sama kiiresti. Arvatakse, et kustudes sõnumi või foto oma sotsiaalmeediakontolt kustub see ka internetist, loomulikult pole see nii. Seetõttu ei mõelda päriselt läbi, mida internetis jagatakse või millist sisu sinna üles laaditakse. See tuleneb paljuski ka sellest, et ei teata, mis tehnoloogia on näiteks TikToki või Facebooki rakenduse taga – kuidas need töötavad ja mis eesmärki kannavad.”

Informaatikaõpetajate roll tänases ja tuleviku koolis on tutvustada õpilastele digiühiskonna toimimismehhanisme ja tehnoloogiaid. „Seal on kaks olulist punkti. Esiteks, selleks, et teha tulevikus IT-maastikul midagi veel vingemat ja uuenduslikku, tuleb tunda eelkäijate tööd ja seniste tehnoloogiate põhimõtteid. Selge on see, et tänaste noorte tööturgu dikteerib lähitulevikus suuresti digi- ja IT-tehnoloogia käekäik. Teiseks on oluline mõista, et kuigi Internet ja sealsed veebilehed, platvormid ning rakendused on tihti tasuta kasutamiseks, teenivad need kellelegi sissetulekut ja seetõttu loob iga uus kasutaja lisaväärtust ja tulu. Kasutajatena oleks meil kõigil, aga eeskätt noortel, kes elavad suurema osa oma ajast digikeskkondades, mõistlik ja turvaline neid nüansse teada.”

Oma töös algklassidele ja robootika õpetamisele keskenduv Jelena tõdeb, et ilmselt on informaatikaõpetaja töö praegusel ajal üks kõige rohkem väljakutseid pakkuv ametikoht haridusmaastikul. „Tegelikult oleks super ka see, kui IT-sektoris töötavad inimesed jõuaksid samuti tagasi kooli – neil oleks noortele palju anda!”

Kommentaarid

Viimased uudised