Riigikontroll: tervishoid vajab tõhusamat kvaliteedi jälgimist ja süsteemset puuduste kõrvaldamist
Avaldatud: 14 märts, 2024
Et tervishoiuteenuste kvaliteet üle Eesti oleks usaldusväärne, on tarvis, et riik looks kvaliteedi jälgimiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tõhusama süsteemi, leiab Riigikontroll täna avaldatud auditis. Lisaks jäävad kvaliteedi tagamise nõuded üldsõnaliseks ning erinevad tervishoiuteenuste osutajad mõistavad ja järgivad neid erinevalt.
„Patsiendi riskid ei ole alati parimal võimalikul moel maandatud, sest riiklikul tasandil toimivat ravikvaliteedi jälgimise süsteemi Eestis ei ole. Peale selle peaks Sotsiaalministeerium võtma nõuete ja juhiste kujundamisel juhtrolli senisest otsustavamalt enda kätte,” ütles riigikontrolör Janar Holm. Tervishoiuteenuseid pakkuvate asutuste kvaliteedi tagamise praktika on erinev, sest asutuste võimekus varieerub oluliselt. Kõige taustal aga süvendab tervishoiuteenuste kvaliteediga seotud kitsaskohti tervishoiutöötajate puudus ja ülekoormus.
Riigikontrolli hinnangul on riskide maandamiseks vaja, et tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded oleks selged, ajakohased ning arvestaks asutuste erinevat teenuste profiili ja suurust. Praegu kehtivad tervishoiuteenuse osutajatele ühesugused üldsõnalised nõuded, mis ei arvesta sellega, kas tegu on näiteks hambaarsti, perearstipraksise või piirkondliku haiglaga.
Ühtlasemat kvaliteeditaset aitaks hoida riiklik järelevalve, kuid Terviseameti järelevalve on seni olnud kaebustepõhine ja puudutanud erinevatest kvaliteedi tagamise nõuetest vaid mõnede üksikute täitmist. Tervishoiuteenuste osutajad ise soovivad, et riigiasutused tegeleks järelevalve kõrval ka kvaliteedialase nõustamise ja juhiste andmisega. Ent praegu seda ei tehta.
Samal ajal tuleks tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud tegevuslubade nõudeid reformida nii, et need arvestaksid uute teenuste ja raviviisidega. Tegevuslubade nõuded peaksid tagama tervishoiuteenuste osutajate ruumide, aparatuuri ja töötajate sobivuse teenuse osutamiseks. Paraku on tegevuslubadega seotud nõuded osaliselt ajale jalgu jäänud.
Riigikontroll soovitab Tervisekassal jätkata ravikvaliteedi indikaatorite uuendamist, et ravikvaliteedi kohta oleks võimalik teha sisulisi järeldusi ning planeerida parendustegevusi. Tervisekassa viib riigi tasandil ainsana läbi ravikvaliteeti hindavaid kontrollitegevusi (kliinilisi auditeid ja sihtvalikuid), kuid neid tehakse ressursi puudusel vähe ning leitud probleeme alati ei lahendata.
Ravikvaliteedi jälgimisel ja parandamisel nähakse olulise suunana ka terviseandmete põhjal automaatselt arvutatavate indikaatorite kasutuselevõttu. Tervisekassa koordineerimisel on küll alustatud ravikvaliteedi indikaatorite süsteemi arendamist ning indikaatorid on loodud 10 erialal 40-st. Indikaatorite süsteemi toimimist takistavad aga nii alusandmetega seotud kui ka korralduslikud puudused. Lisaks pole seni kokku lepitud, kuidas indikaatorite tulemusel ilmnenud teenuste kvaliteedi probleeme praktikas parandada.
Sotsiaalministeeriumil ja Tervisekassal oleks otstarbekas selgelt kokku leppida prioriteetsed haigusseisundid, mille kohta ravijuhendeid koostada. Lisaks soovitab Riigikontroll Tervisekassal hinnata järjepidevalt ravijuhendite soovituste järgimist, et teha kindlaks kitsaskohad ja nende lahendamise viisid. Tuleks viia ellu ravijuhendite rakenduskavades kokku lepitud tegevused ning töötada välja uusi seireindikaatoreid, sh varem kinnitatud ravijuhendite kohta, et saada regulaarset teavet ravijuhendite järgimise kohta.
Riigikontrolli hinnangul tuleks rohkem koguda ja kasutada patsientide teenusekogemusi ja tervisetulemeid (ravi tulemusi) tervishoiuteenuste kujundamisel ja rahastamisel. Ehkki riigiasutused on retoorikas võtnud suuna inimkesksele tervishoiule, on praktilisi samme astutud vähe. Patsientide tervisetulemite ja teenusekogemuse mõõtmine aitaks avastada tervishoiuteenuste nõrku kohti, kuid sellist mõõtmist on praegu tehtud üksikutes projektides. Tervishoiuteenuste puudused on vahel seotud patsientidega suhtlemisega. Lisaks on suhtlus patsientide esindusorganisatsioonidega jäänud pahatihti napiks ja pinnapealseks.
Taustaks
Riigikontroll auditeeris üleriigilise tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise süsteemi toimimist ja keskendus Sotsiaalministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste – Terviseameti ja Tervisekassa – ülesannetele ning tegevusele tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel. Auditis ei hinnatud tervishoiuteenuste osutajate pakutavate teenuste kvaliteeti, sest alusandmed on puudulikud ja analüüsi koostamine eeldanuks mahukaid ekspertanalüüse paljudel arstlikel erialadel ja asutustes.
Lisaks riigiasutustele koguti auditi käigus teavet tervishoiuteenuste osutajate, kutse- ja erialaseltside, patsientide esindusorganisatsioonide ning Maailma Terviseorganisatsiooni käest. Samuti uuriti teiste riikide kõrgeimate kontrolliasutuste abil ravijuhendite koostamise kohta teistes riikides.
Aruande täisteksti leiab siit:
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=19374&AuditId=6569
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
