Sõja ülevaade: 817. päev – vene poole intensiivsus tõi mitmeid edenemisi
Avaldatud: 20 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. mai 2024:
jagus vene poole intensiivsust paljudele lõikudele ning kahjuks tõi ka edenemisi liialt paljudes lõikudes korraga, üks suund muret tekitav.
1. Mõni rakett uitas ning tihe on piiri- ja rindeläheduses piiskade langemiste arv+Lviv.
2. Üleeilse täiendavaid kokkuvõtteid ning kurtmiste kasv Venemaal.
3. Harkiv: mõlemas lõigus sammhaaval seni vene pool edeneb.
4. Kupiansk-Kreminna: üks edenemine siingi.
5. Siversk: vene poole rünnakute arv lakke ronis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Bahmut: tavaline rünnakute päev ilma muutusi rindejoones toomata.
7. Donetsk: rünnakute intensiivsus vene poolel jälle tõusis ja liialt paljudes kohtades korraga suutis vene pool edeneda.
8. Lõunarinne: Robotõne ümber vene pool veelgi edenes.
9. Herson: 4 vene rünnakut edu ei toonud.
10. Saksamaa kaitseministeerium taotleb Ukraina abistamiseks veel 3,8 miljardit eurot.
11. Ühe vene riigiduuma saadiku mõtted… ehk pärlipüügi hooaeg kestab.
12. Lugu Konstantin Pahaljuki (ajaloolane) sulest: Valgustusaja hämarus. Ajalugu on Venemaal riiklikku huvi pakkuv teema. Nüüd on see ametlik.
1. Ukraina teeb tugevaid pingutusi enda elektri tootmise ja ülekande taristu taastamiseks, aga karta on, et talveks muresid lõplikult lahendada ei suudeta, pealegi vene poole pommitamine nende objektide pihta jätkub ja lääs ei pinguta piisavalt õhutõrje andmisel ning mõni lausa ei luba vastumeetmeid enda relvadega Venemaa suunal. Ukraina peaminister Denis Šmõhali sõnul kaotas Ukraina viimaste Venemaa rünnakute tõttu kuni 8 GW energiatootmist. Kadunu taastamiseks on vaja kolossaalset summat – umbes miljard dollarit. Kahjuks ainult rahast ei piisa, sest hävinud seadmete tootmisajad on väga pikad. Alates 15. maist rakendatakse Ukrainas erakorralisi elektrikatkestusi.
Eile päeval paar vene raketti kesk/lõuna Ukrainas alla lasti. Kogu piiri- ja rindelähedus hullus sajus.
Öine droonirünnak Lvivi suunal, varahommikuks veel täpsemat infot polnud. Vaid neljast alla lastud Iraani droonist teada anti.
2. Ukraina kaitsejõud hävitasid üleeile õhtul Venemaa Musta mere laevastiku miinijahtija Project 266-M Kovrovets. Ukraina väejuhatus ei avaldanud üksikasju ning Venemaa kaitseministeerium ei kommenteerinud olukorda. Varem teatas Venemaa kaitseministeerium, et Kiiev korraldas ATACMS-i raketirünnaku Krimmi vastu. Nende sõnul lasti kõik raketid alla. Projekti 266M miinijahtijad Aquamarine-M on laevade sari meremiinide otsimiseks ja hävitamiseks, samuti teiste laevade juhtimiseks läbi miiniväljade. Kovrovets võeti kasutusse 1974. aastal. Eelmise aasta oktoobris sai Ukraina rünnakus Sevastoopoli lahel kannatada sarnane miinijahtija Ivan Golubets.
Ukraina relvajõud sooritasid üleeile õhtul droonirünnaku Krasnodari territooriumil Kuštševskaja külas sõjaväelennuväljale, teatasid eile päeval BBC Ukraina teenistuse informeeritud allikad. „Sellel lennuväljal oli kümneid erinevaid lennukeid, mis ründasid rindel Ukraina positsioone: Su-34, Su-25, Su-27, MiG-29,” rääkis allikas. Tema sõnul on see viimase kolme nädala jooksul juba teine droonirünnak sellele lennuväljale. Ta ei selgitanud, kui tõhusad need löögid olid. Kuštševskaja vastu suunatud rünnakute kohta ametlikke teateid ei olnud.
Slavjanski naftatöötlemistehas Kubanis peatas oma tegevuse pärast Ukraina droonide rünnakut üleeile õhtul, ütles Slavjansk ECO ettevõtete grupi integreeritud turvalisuse direktor Eduard Trudnev. „Pärast droonide saabumisi tehas peatati, praegu on käimas uurimistoimingud, mille lõppedes vaatame seadmed ja paigaldised üle ning saame aru, kui suur kahju tekitati,” vahendab RBC sõnu. Tema sõnul on tehase territooriumil näha hävingut.
Selle taustal kukkus Venemaalt pärit naftasaaduste eksport. Kpleri andmetel eksporditi aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga välismaale 24% vähem kütteõli, 20% vähem naftat ja 28% vähem diislikütust.
Okupandid ei ole veel alustanud aprillis Krimmi lennuväljale toimunud rünnakus kannatada saanud S-400 süsteemide jäänuste eemaldamist. See võib viidata nende logistilistele probleemidele, vahendab Ukrinform, viidates Telegrami sissiliikumise ATES sõnumile.
Vene poole sõnul on kõrgele tõusnud Ukraina mõju kuni Belgorodi ja Kurski linnani ja olla õhus nii droone, rakette kui tavalist kaudtulemoona. Küll ei taheta teada anda, mida tabatakse. Eks mõne tsiviilobjekti tabamisest ikka aga suurt kohalike hukkumist siiski mitte.
3. Harkiv: vene poole edenemist seni pidama pole saadud.
Läänepoolsem rindelõik: Liptsi asula (4100 elanikku) suunal suutis eile vene pool edeneda u 2,5 km üle põldude ja läbi metsa. Asulani jääb veel u 2 km. Ukraina omade teatel asulasse vene pool sisse saanud pole. Kui Ukraina suudaks suure maantee liikluse (Liptsis kirde suunduva) seisma panna ja suudaks hävitada piiriülesed kohad, kuhu vene pool pidi rajama täiendavad ülepääsud Lipetsi jõekesest, siis saaks vene üksuste varustuskanalid stoppama.
Olukord Vovtšanskis ja selle ümber on jätkuvalt keeruline. Vene pool üritab jätkuvalt linna põhjaosas kanda kinnitada, positsioone ehitada ja isegi läände läbi murda. Hetkel pole suutnud tuvastada vene poole edenemisi linnas. Tuleb infot rüüstamistest ja kohalike tapmistest. Linnast läänes sai vene pool enda kontrolli ala kogu ala Siverski Donetsi jõe põhjakaldal. Loodan, et see suund on nüüd paigas ja edasi ei liigu.
Arvata on, et piisava Ukraina kaudtule- ja drooniüksuste toomine võtab veel aega, sestap pigem sammhaaval edenemisi veel vene poolel tuleb. Ka pole veel suutlikkust suruda vene lennukid alast piisavalt kaugele. Küll on näha tänu videodele, et paremaid üksusi vasturünnakuid tegema lisandub. Suurt ohtu Harkivi langemiseks veel ei näe, aga eks huvi korral on vene poole võimalus siia koondada ka 100 000 soldatit ja proovida…
4. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugev rünnakute laine rinde põhja- ja keskosas tõi siiski ühe edenemise Kupianskist 24 km kagus ja vene pool suutis laiendada enda kontrollitavat ala Berestove küla ümber. Üle jõe siiski ei saadud ja teisel kaldal (lõunapoolne) asuv küla osa on seni Ukraina kontrolli all. Lõunasektoris rünnakuid jälle polnud.
5. Siversk: siin rindel viimaste kuude või isegi poolaasta pingeliseim rünnakute päev, Ukraina andis teada lausa 21 vene poole rünnakust ja neid toimus igal lõigul. Muutusi rindejoones need ei toonud, aga kuna selguseta, kas vaid soov siduda või tõsisemalt peale tungida, siis hetkel seisukohta toimuva üle ei võtaks…
6. Bahmut: no ei saa vene pool edasi, kuigi suruvad siingi tugevalt. Ikka soomusega põhiliselt.
7. Donetsk: rünnakute intensiivsus vene poolel jälle tõusis ja liialt paljudes kohtades korraga suutis vene pool edeneda.
Hetkel rinde kõige muret tekitavam edenemine toimus Avdiivkast põhjas Kramatorski poole suunduva maantee ümber. 2 km sirget põhja-lõunasuunalist maanteed on nüüd vene poole kontrolli all ja oht, et võidakse kokku kukutada kogu Bahmuti rinde Ukraina kaitse on täiesti olemas.
Berdõtši külast läänes kahjuks enam seda idapoolsemt esimest veekogude liini enam ees pole ning uuesti suutis vene pool mõne põldude vahelise metsariba u 1×1 km alal kätte saada. Uus veekogude liin asub risti ees u 6 km pärast.
Pervomaiskest põhjas (Avdiivkast läänes) vene poole sammhaaval edenemised veekogude liinist ida pool jätkusid. Arvatavalt Ukraina siin pigem pisu aeglustab vene poole edenemisi, andmaks aega uue kindlustuste liini rajamiseks veekogude liinist läänes. Ka liigub kõlakaid, et miine pidavat palju olema ning vene poolel pole ka piisavalt demineerimisvahendeid ja oskustega inimesi.
Krasnohorivka linnas üks kvartal veel vene poole kätte langes. Huvitaval kombel on siin vene edenemine siiski pidama saadud. Enda prognoos, et langeb juba möödunud nädalal, osutuks meeldivalt valeks…
Novomõhailivkast läänes suutis vene pool jõuda Paraskoviivka külani ja sellest u 1/3 vallutada. Kogu edenemine siin suunal kokku u 1 km sügavusse. Muret teeb, et suured avatud alad ei toonud Ukrianale võimalust rünnak piisavalt varakult lõpetada ehk siis kas polnud piisavalt seiret Novomõhailivkas toimuva üle või kimbutab vahendite nappus? Küla lääneserval asub üks väiksem jõgi ning ainuke sild üle selle peaks pisu parema võimaluse Ukrainale kaitseks andma.
Hetkel on teadmata, miks vene pool pidi Novomõhailivkast lõunas maha jätma varasemalt vallutatud possad ühel põllulapi äärses metsaribas ja teises seal kõrval hoopis hõivata ehk siis rinne kõrvuti sektorites muutus kahesuunaliselt.
8. Lõunarinne: Robotõne kant on hakanud enam muret tegema.
Berdjanski suund: vene poole sõnul suutis Ukraina siin kaitse pidama saada.
Tokmaki suund: siin suunal vene poole rünnakute arv mitmekordistus ja see kahjuks tõi ka tulemusi. Robotõnest edelas, lõunas ja kagus õnnestus vene poolel u 6 km laiusel lõigul edeneda kohati lausa 1,5 km. Külast lääne suunal pidi Ukraina maha jätma enda possad põldude vahelises metsaribas ja nüüd on siinne külg vene poole sisenemiseks külla läänesuunalt avatud. Lisaks jätkus rusude hõivamine küla lõunaserval ning põldude kaotus u 4 km laiuselt ja 1,5 km sügavusse. Sellega küll vähenes esialgu tuntavalt hall ala Ukraina kahjuks, aga täna hommikuse seisuga tundub, et Robotõnes enam Ukraina üksusi pole. Kas tegu suurema pealetungi algusega või kohaliku eduga Ukraina üksuste sidumiseks, näitab vast saabunud nädal. Kaudtule ja lennunduse aktiivsus siin rindel vist laseb aimata pigem soovist vähemalt kõik varasemalt kaotatud alad tagasi saada.
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: tavaline päev. Küll tuli vene poolelt kurtmist, et Ukraina tuvastab satelliitide abil vene tagala seisu, et seejärel siis leitud sihtmärgid hävitab.
10. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on palunud valitsuselt täiendavalt 3,8 miljardit eurot, et rahastada Ukrainale 2024. aastal antavat sõjalist abi, teatasid informeeritud allikad Bildile. Praeguses tänavuses eelarves on Ukraina toetuseks 7,1 miljardit eurot, millest suurem osa on ära kulutatud ja jäänud on alles vaid 300 miljonit eurot. Pistorius pidas sel teemal kõnelusi Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Saksamaa rahandusministri Christian Lindneriga.
„Saksamaa ei tohiks takistada Ukraina kaitse tugevdamist. Võimaluse korral peaksime sel aastal rohkem relvi tarnima. Kui valitsuse sees konsensusele jõutakse, leiame lahenduse käesoleval eelarveaastal,” teatas Saksamaa rahandusministeerium. Bildi andmetel on Pistorius taotlenud Ukrainale 2025. aastal täiendavalt 6,7 miljardit eurot sõjalist abi. Kaitseministeeriumi eelarves on Ukrainale relvade ostmiseks rekordilised 15 miljardit eurot.
Pistorius kinnitas Ameerika Ühendriikide võimudele Berliini valmisolekut võtta suuremat vastutust sõjalise julgeoleku eest nii Euroopas kui ka maailmas ning kutsus Ameerika valitsust üles mitte nõrgendama ühiseid sellesuunalisi jõupingutusi Euroopa mandril. Veebruaris allkirjastasid Ukraina ja Saksamaa julgeolekukoostöö ja Kiievi pikaajalise toetamise lepingu. Vladimir Zelenski nimetas seda dokumenti „enneolematuks”, märkides, et see tagab Berliini toetuse Kiievile 2024. aastaks enam kui seitsme miljardi euro ulatuses.
9. aprillil ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell, et Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba palus temalt seitset Patrioti süsteemi. Samal ajal rõhutas Borrell, et EL-i riikidel on moraalne kohustus jätkata Ukraina toetamist, kuid kurtis, et nad ei suuda eraldada 100 olemasolevast Patrioti süsteemist seitset. Euroopa ametnik lubas eelseisval EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumisel tõstatada Ukraina relvajõudude õhutõrjesüsteemide tarnimise küsimuse aruteluks.
Mõni päev hiljem teatas Saksamaa kaitseministeerium, et annab Ukrainale üle veel ühe õhutõrjesüsteemi Patriot, et tõrjuda Vene Föderatsiooni õhurünnakuid. See otsus tehti Ukraina energiataristu vastu suunatud ulatuslike raketirünnakute taustal. Zelenski avaldas vastuseks Saksa võimudele tänu ja kutsus teiste partnerriikide juhte Berliini eeskuju järgima.
11. Euroopa Liit peaks looma sidemed Venemaaga ja esitama ühisrinde USA vastu, ütles vene riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee liige Mihhail Šeremet. „Täna on eurooplastel aeg mitte tülitseda, vaid mõistusele tulla ja proovida taas suveräänse Venemaaga sildu ehitada, kuid kahesuunalise liiklusega, et mitte jääda ajaloos kõrvale. On aeg kirves maha matta ja astuda ühisrinne vastu Ameerika laienemise vastu maailmas,” tsiteerib RIA Novosti SŠeremeti.
Ta leiab, et head suhted Venemaaga tagavad Euroopa riikide stabiilsuse ja odavad energiaressursid. Tema sõnul on „kunagine valgustatud Euroopa” mandunud ja Washington on EL-i üle julm nalja visanud. „Venemaa on valmis ulatama kahetsevale Euroopale päästekäe ja avama talle mitte ainult akna, vaid ka oma laiad uksed,” lisas saadik. Njah, eks neid laiu uksi on ju vaja, sest muidu ei mahu tank läbi sõitma…
12. Päev pärast oma viiendaks ametiajaks ametisseastumist allkirjastas putin dekreedi riikliku poliitika põhialuste kohta ajaloohariduse valdkonnas. See on paljuski sümboolne dokument, mis annab tunnistust Vladimir Medinski bürokraatlikest ambitsioonidest ja meeleolust tsentraliseerida riiklik ajaloopoliitikat, suurendada survet teadlastele ja haridustöötajatele ning ka üha enam flirtida vene etnilise natsionalismiga.
Putini süsteemi huvitab minevik, mitte olevik. 2000. aastatel mõistis ta, et see retoorika oli venelaste konservatiivsete rühmade silmis võidukas. Samal ajal ilmusid teesid „Venemaa 1000-aastasest ühtsest ajaloost” ja NSV Liidu lagunemisest kui geopoliitilisest katastroofist. 2010. aastatel toimus autoritaarsuse tõus „konservatiivse pöörde” sildi all: oluliste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide jätmine ekspertide hooleks ning kodanike lõbustus „sõdadega” kultuuri, religiooni ja ajaloo üle.
Las venelased teevad asju, mis nende igapäevaelu eriti ei puuduta.
Minevikupiltide kaudu veensid võimud: Venemaa ajalugu puudutab ennekõike riiki ja peamine kodanikuvoorus on selle teenimine. See on alati olemas olnud – ja jääb ka olema. Traditsioonilised väärtused, eriline tee ja riik-tsivilisatsioon – seda kõike võib leida 2010. aastate retoorikast, kuigi intellektuaalid jätsid selle siis sõnasõnaliseks. Kahjuks.
Samuti suurenesid seadusandlikud jõupingutused. „Positiivsed” õigusaktid laienesid: meeldejäävamad kuupäevad said kõik uued linnad „sõjalise hiilguse linnade” või „tööjõuliste linnade” staatuse. Riiklik julgeolekustrateegia sisaldas vajadust kaitsta ajalugu.
Järk-järgult kehtestati „karistuslikud” õigusaktid: Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksis või haldusõiguserikkumiste seadustikus ilmusid keelud natsismi õigustamisele, Nürnbergi tribunali otsuse „faktide” eitamisele, stalinismi võrrandile NSVL ja Natsi-Saksamaa, samuti natsisümboolika demonstreerimisel. 2020. aastal oli ajaloo tähtsus koos Jumalaga kirjas põhiseaduses. Tegelikkuses on umbes 20 föderaalosakonda või organisatsiooni loonud mälupoliitika süsteemi, mis põhineb „patriootliku” ajaloo konverteerimisel riigieelarvete arenguks. Sajad monumendid, tuhanded mälestustahvlid, kümned alleed ja uued muuseumid ning kallid filmid läksid „kõrvalsaadustena” tavaliste venelaste kätte. Ausalt öeldes olid mõned neist üsna korralikud.
Pärast 24. veebruari 2022 on palju muutunud. Sõda on veninud ega ole populaarne. Siit edasi on kolm võimalust: repressioonid teisitimõtlejate vastu ja nende hirmutamine, kes kõhklevad. Illusioon rahulikust elust ja „kõik pole nii lihtne” on küünikute jaoks. Ja kõigile teistele – lood sellest, et venelased pole kunagi agressorid, vaid on Suure Ajaloo ja Suure Geopoliitika keskmes, laineharjal ning peavad seetõttu minema surema ja tapma. Ilmekas näide on massiline mälestustahvlite paigaldamine koolide juurde „Põhja sõjaväeringkonna kangelastele”: andke teismelistele teada, et nende elud antakse keiserliku ülevuse nimel „vääriliselt” riigile.
putin ise seda ei avalda. Ta armastab ajaloolist ja geopoliitilist retoorikat ning tema jaoks on selle poole pöördumine jah kontakt ülevaga. Pole asjata, et intervjuus Tucker Carlsonile pidas ta ligi 40 minutit loengut Venemaa ajaloost, esitles arhiividokumente ja jutustas jutte oma vestlustest Ameerika konservatiividega – nii demonstreeris ta ligipääsu „pühadele teadmistele” geopoliitika „tõeline” ajalugu ja „kulisside taga”.
Kogu see vanade mustrite järgi ajalooline ja sümboolne poliitika taastoodeti mai alguses. 7. mail on inauguratsioon, 9. mail võidupüha koos paraadiga ja sinna vahele jääb dekreet ajaloohariduse aluste kohta. Dokumendi deklaratiivne ja ideoloogiline komponent ei ole uuenduslik, kuigi ka siin on mõningaid vastuolusid. Niisiis, lõikudes. 5–6, väidavad autorid: Venemaa on riiklik tsivilisatsioon, mis „ühendas venelasi ja paljusid teisi rahvai”, see põhineb vaimsetel, moraalsetel, kultuurilistel ja ajaloolistel väärtustel (mõistke erinevust ise), kuid välisvaenlased ohustavad meie ajalugu. Paragrahvi 8 kohaselt väidetakse aga, et riiki loovad ainult vene inimesed ja ülejäänud on nendega mitmerahvuselises ja võrdses liidus.
Vene etnilise natsionalismiga flirtimine riigi ja rahvuse ähmastel piiridel on osa moodsast võimu- või Z-retoorikast, kuid on nüüdseks leidnud tee ametlikku dokumenti.
Kontrolli kõike
Kontseptuaalseid dokumente ei tohiks segi ajada tegevuskavadega. Pigem on tegemist üldise tulevikuvisiooniga, seda olulisem, kui sinna ilmub midagi, mis paneb aluse innovatsioonile või muutustele „ajalooliste teenuste” turul. Ja jah, dokumentide autorid lähtusid selgelt soovist panna juurdepääs minevikule suurema kontrolli alla.
Seega on ajalooharidus nüüd riiklikult reguleeritud tegevus (punkt 3), riigi poliitika subjektideks on kõik riigiasutused ja muud eraorganisatsioonid, mis mingil moel ajalooteadmisi levitavad. Lihtsamalt öeldes: minevik on oluline riiklik ressurss ja sellega ei saa lihtsalt tegeleda.
Ajaloohariduse sfääri kuuluv on täpsemalt lahti seletatud ja selgub, et peaaegu kõike – haridust, kultuuri, rahvusvahelist humanitaarkoostööd, grante, arhiive, teaduspersonali koolitust jne. Tähelepanu väärib otsingutöö puudumine: kas nad unustasid või Venemaa otsinguliikumine läks kaduma. Rahvusvahelises osas on töö kaasmaalastega nagu vene maailma ehitamine (mis see on, pole selge), koostöö arendamine Valgevene ajaloolastega, aga ka postsovetlikus ruumis tervikuna (lõigud 8 g, 11 d), kuid mitte midagi Hiina või Aafrika kohta. On ebatõenäoline, et nad unustasid juhuslikult: dokumendi autoritel lihtsalt puudub globaalne humanitaarabi, vähemalt „pööre itta ja lõunasse”.
Põhialuste lehekülgedel olevad konkreetsed projektid näitavad, mis saab lähiajal riigi ajaloopoliitika prioriteediks ja milleks raha juba on: ühtse ajalooõpiku valmimine, kodulooõpiku loomine vastavalt iga piirkonna standardile (punktid 12b, c); õppematerjalide ja arhiiviotsingu ühtsed digiplatvormid (punktid 13a, 13d), samuti maailmatasemel ajaloo edendamise keskuste arendamine (punkt 11b).
Eriti ettevaatlikud on need punktid, mis näevad välja üsna uued ja kujutavad endast potentsiaalset väidete ringi, eriti kui pidada silmas, et ajalooõpe on põhimõtteliselt igasugune tegevus minevikuteadmiste levitamiseks. Siin näeme tööülesannetena järgmist: ajalookirjanduse ja ekskursiooniprogrammide sisulise läbivaatuse täiustamine (punkt 10i). Kontroll haridus- ja haridusprogrammide sisu üle (punkt 10d). Arvutimängude ajaloolise sisu reguleerimise mehhanismide väljatöötamine (punkt 13g). Ja isegi sotsiaal- ja humanitaarteaduste väljaannete reitingu loomine, mis ei sõltu välismaistest reitingutest (st Scopuse analoog) (punkt 12c). Tundub veider tõdemus vajadusest tõhustada riigiasutuste ja ekspertnõukogude tegevust ajalooteemaliste toetuste andmisel ning filmidele litsentside väljastamisel või äravõtmisel – kas keegi arvas, et seda ei tõhustatud?
Medinski ambitsioonid
Paljud deklaratsioonid võiks jääda tähelepanuta, kui päris lõpus (punkt 15) ei märgitaks, et kõigi ajaloohariduse valdkonna riikliku poliitika õppeainete (st kõigi üldiselt ajaloo poole pöördujate) koordineeriv roll kuulub ametkondadevahelisele ajaloohariduse komisjonile. See presidendi administratsiooni asutus tekkis 2021. aastal presidendi abi Vladimir Medinski palvel. Aasta varem viidi ta sellele ametikohale üle kultuuriministri kohalt, mis tähendas eelarvete ja ressursside kaotust. Seega oli komisjon ise mehhanism bürokraatlike positsioonide tugevdamiseks, kuigi tal puudusid konkreetsed volitused.
Seejärel osales Medinski läbirääkimistel Ukrainaga, pidas loenguid vene impeeriumi kohta, avaldas sarja raamatuid „Vene maade kogujatest” (viimane köide on muidugi putinist) ja kirjutas mitu köidet, õpik Venemaa ajaloost MGIMO rektori Torkunoviga. Ühesõnaga leidsin, mida teha – konkreetsed projektid. Seetõttu on „ajaloolise valgustuse aluste” tekkimine, kus keskne roll näib olevat Medinskil, selle riistvaraline tugevdamine.
Olen valmis eeldama, et dokumendi koostasid ka tema alluvad.
Kuid ärgem kiirustagem lõpliku järeldusega. Konkreetsed plaanid, eelarved ja kontroll on dokumendi kohaselt Venemaa valitsuse jurisdiktsiooni all. See tähendab, et mõju komisjoni ja selle juhi spetsiifikale ja igapäevategevusele on minimaalne. Pealegi puudutavad putini heakskiidetud„“ajaloohariduse alused” nii paljusid valitsusasutuste tegevusvaldkondi, et paljastavad autorite väga tõsiseid ambitsioone. Tõsi, nende elluviimiseks tuleb saada vähemalt järelevalvet teostavaks asepeaministriks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
