Sõja ülevaade: 815. päev – 101 vene poole rünnakut ei toonud ühtki edenemist rindel
Avaldatud: 18 mai, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. mai 2024:
101 vene poole rünnakut ei toonud ühtki edenemist rindel, Odessa pihta sai ning Peterburis ja Tuapses kuumust jagus. Mitmes rindelõigu tavapärases vene poole rünnakutesektoris jäid eile rünnakud ära, hetkel veel arvamust ei avalda, sest see alles esimene selline päev…
1. Odessa mõni raketitabamus ja Harkivi oblast laussajus.
2. Pereburis ja Tuapses miskit.
3. Harkiv: eile rinne pidama saadi.
4. Kupiansk-Kreminna: survet jagus, muutusi mitte.
5. Siversk: survet jagus, muutusi mitte.
6. Bahmut: survet jagus, muutusi mitte.
7. Donetsk: survet jagus, muutusi mitte.
8. Lõunarinne: survet jagus, muutusi mitte.
9. Herson: rünakute arv kordades tõusis, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Kohus arestis Venemaal asuva Euroopa ühe suurima panga varad.
11. Rosstat märkis inflatsiooni kiirenemist Venemaal.
12. Microsoft teeb ja ei tee Venemaal äri, puhaskasum siiski 1,4 miljonit eurot.
13. Venemaa jogurti- ja juustutootjad jäävad ilma olulisest imporditud toorainest.
14. Xi Jinping keeldus taas putiniga uut vene gaasi lepingut sõlmimast.
15. Sri Lanka võimud asusid Venemaalt otsima sadu kaasmaalasi, kes meelitati Ukraina sõtta.
16. Vene õigeusu kiriku ülempreester ütles, et Belgorodi pommitatakse, kuna Belgorodlased palvetavad vähe.
17. Lühiuudised, no üks bla-bla-bla sinna läks…
Üügu pangal varahommikune loo kirjutamine on päris inspireeriv ehk siis kenasid kohtasid Eestimaal jagub ja tänud Tarmole, kelle ratastel kodu nüüd meie pereliikmena edasi toimetab ning pakub võimalust kus iganes kaugtööd teha…
1. Venemaa ründas täna Odessa piirkonda 3 ballistilise raketi ja 3 tiibraketiga Kh-59/69. Hävitati kõik tiibraketid Kh-59/69, samuti 2 Zala luuredrooni, Lancet kamikaze droon ja 2 tuvastamata droonitüüpi. Raketilöögi tagajärjel Odessa oblastile sai tabamuse ladu, üks inimene sai surma ja 8 haavata.
Üleöö ründas Venemaa 13 Shahed drooniga. Kõik need hävitati.
Kõike ja palju piiri- ja rindelähedus ning Harkivi oblastis topelt.
2. Peterburis S. M. Budjonnõi Nimelise Sõjaväeakadeemia hoones toimunud plahvatuses sai viga seitse inimest, teatab Baza. Plahvatus toimus Tihhoretski prospektil asuvas akadeemiahoones, arvatavasti kas pärast droonilööki või pärast laskemoona plahvatust. Kaks kannatanut on raskes seisundis, neist üks on intensiivravis. Sündmuskohal on kiirabi.
Kuurortlinna Tuapse Krasnodari krais tabasid Ukraina droonid vedelgaasi tootmisrajatist. Sellest ajast peale on see lakanud töötamast. Toornafta destilleerimisseade jäi kahjustamata.
3. Harkiv: venelased toimetasid miskit Kurski oblastis Sumõ piiri lähedal tankidega. Neid märgati varakult ja kaks hävitati kohe pärast avastamist, ülejäänud lahkusid ipirist kaugemale.
Rünnakuid vene poolelt jagus, lahingud käivad seni Vovtšanski linnas, aga hetkel tundub, et tõusnud on Ukraina vasturünnakute intensiivsus ning kipub arvama, et keerukas maastik nii reljeefi kui metsade poolest ei soodusta vene üksuste logistilist tagamist ega koordineerimist naaberüksustega, sestap… kui Ukraina suudab paremat maastiku tundmist ära kasutada, siis vene poole taganemine suht kindel. Seni keerulisem vene lennunduse töö piiramine.
4. Kupiansk-Kreminna: muutusteta ja ei ühtki rünnakut Ternõ suunal.
5. Siversk: survet jagus, edu mitte.
6. Bahmut: proovitakse nii siit kui sealt ja jälle saab kinnitada, muutusi rindejoones polnud.
7. Donetsk: üllatusega eile paaris tavapärases suunas ei rünnatutki kuigi jagus neid kogu rindele Ukriana kinnitusel 41.
8. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: mõni rünnak ikka.
Tokmaki suund: seni pole vene poolel õnnestunud Robotõnes järgmisi rususid hõivata…
Melitopoli suund: vaikne.
9. Herson: 13 rünnakut siin rindel kisub jälle sinna rekordite kanti, ju anti tungivam käsk Ukraina sillapead likvideerida. Muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
10. Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus arestis UniCredit Banki ja selle Itaalia kontserni UniCredit UniCredit Bank AG liikme vara 463 miljoni euro väärtuses, teatas Interfax viitega kohtutoimikule. Väärtpaberite, kinnisvara ja rahaliste vahendite (sealhulgas laekuvate) arestimise määras osana ajutiste meetmete võtmisest 444 miljoni euro suuruse nõudega Rukhimallians, kes on üks Ustis asuva gaasikeemiakompleksi ehituse operaatoreid.
See Gazpromi ja Rusgazdobõtša ühisettevõte sõlmis 2021. aastal lepingu Linde konsortsiumiga Leningradi oblastisse gaasitöötlemistehase ehitamiseks ja kandis ette avansi, kuid pärast sõja algust jäid tööd 2022. aasta mais sanktsioonide tõttu seisma. Ka avanssi ei tagastatud. Lepingule andis garantii viis lääne panka, kuid ka nemad keeldusid tagatisi täitmast, kartes, et makse võib rikkuda Euroopa sanktsioone. Ruschimalliance esitas nõuded ka Deutsche Banki, Commerzbanki, Bayerische Landesbanki ja Landesbank Baden-Württembergi vastu.
Ei teata, milline osa varadest arestiti Vene UniCreditilt ja milline Saksa omalt. Unicredit Bank ei suutnud taotlusele kiiresti vastata.
See on üks suurimaid Venemaa panku, see on üks 13 süsteemselt olulisest pangast. Arestitud summa – umbes 46 miljardit rubla – moodustab RAS-i andmetel 4,3% panga varadest (31. märtsi seisuga 1,072 triljonit rubla), selgub UniCredit Banki aruandest. Panga esimese kvartali kasum oli 20,1 miljardit rubla ja eelmisel aastal 55,5 miljardit rubla.
Keskpank on huvitatud, et UniCredit ja teised lääne pangad jätkaksid tegevust Venemaal: nad pakuvad ühendust ülemaailmse finantssüsteemiga. Raiffeisenbank hindas oma osakaaluks piiriülestes ülekannetes 40-50 protsenti. Keskpanga esimees Elvira Nabiullina kritiseeris rahandusministeeriumi ettepanekut viia välispankade tütarettevõtted Venemaa omade välise juhtimise alla, kust võeti ära nende tütarettevõtted Euroopas: „Pangandussektoris ei pea me seda sobivaks.” UniCredit Bank on kantud „ebasõbralike” riikide pankade ja ettevõtete nimekirja, mille aktsiate müük on võimalik ainult presidendi eriloal.
Lääne pangad piiravad regulaatorite survel oma äritegevust Venemaal järk-järgult, kuid suurendavad kasumit. Euroopa suurimad pangad, sealhulgas Unicredit, teenisid 2023. aastal Venemaal üle 3 miljardi euro – kolm korda rohkem kui enne sõda – ja maksid 800 miljonit eurot makse võrreldes 2021. aasta 200 miljoni euroga, arvutas Financial Times.
11. Venemaa tarbijahindade kasvutempo kiirenes aprillis 0,50%ni märtsi 0,39%lt, teatas Rosstat. Aastases arvestuses tõusis inflatsioon eelmisel kuul 7,84%ni kuu varasemalt 7,72%lt. Aprillis toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus kiirenes. Toidukaubad kallinesid kuu varasema 0,17% järel 0,49%, toidukaubad 0,41% 0,27% vastu. Teenuste hinndade tõus seevastu aeglustus, tõustes kuu varasema 0,83% vastu 0,62%.
Päev varem teatas keskpank, et Venemaa elanike inflatsiooniootused tõusid 2024. aasta maikuus pärast nelja järjestikust languskuud 11,0%-lt aprilli 11,7%-le, mis analüütikute hinnangul vähendab Venemaa keskpanga rahapoliitika lõdvenemise tõenäosust. Keskpank hoidis aprilli lõpus taas baasintressimäära 16,0% tasemel, kus see on olnud alates 2023. aasta detsembrist, ning ähvardas seda isegi tõsta, kui inflatsioon ülekuumenenud sisenõudluse tõttu piisavalt kiiresti ei aeglustu.
Suured valitsuse kulutused Ukrainas toimuva „sõjalise erioperatsiooni” ja laialdase tööjõupuuduse taustal, mis kutsub esile palgavõistluse, suurendavad tarbijate nõudlust, soodustavad inflatsioonisurvet ja takistavad regulaatoril rahapoliitikat leevendamast.
Aprilli lõpus tõstis majandusarengu ministeerium Vene Föderatsiooni 2024. aasta inflatsiooni hinnangut 4,5%lt 5,1%le, keskpank aga 4,3-4,8%le varasemalt 4,0-4,5%. Eelmisel aastal lõppes Venemaal inflatsioon 7,42% tasemel, mis on peaaegu kaks korda kõrgem kui keskpanga sihttase 4,0%.
12. Ameerika korporatsioon Microsoft on hakanud blokeerima Venemaa ettevõtete tellimusi oma pilveteenustele, ütles Softline’i asepresident Andrei Blagorazumov CNewsile.
„Alates 16. maist alustas Microsoft CSP tellimuste levitamist ja me registreerime 5–10 kliendi katkestused,” ütles ta. Blagorazumovi sõnul puudutasid piirangud Business Intelligence tarkvara Power BI, Visio diagrammide loomiseks mõeldud vektorgraafika redaktori ja projektihaldusteenuse Project tellimusi.
Eeldati, et see juhtub 20. märtsil. Microsoft viitas EL-i 12. sanktsioonide paketile, mis keelas „teatud haldus- või disainitarkvara (sealhulgas pilvelahenduste) tarnimise Venemaal registreeritud organisatsioonidele”. Siis aga meetmeid ei rakendatud. Lisaks pikendas ettevõte isegi Venemaa äriklientide litsentse – nad said Windowsi ja Office’i värskendada ilma VPN-i kasutamata.
Eksperdid väitsid, et Microsoft ei sekku oma paralleelimpordi teel ostetud toodete aktiveerimisse ega kiirusta Venemaa IT-ettevõtteid pilveteenustest lahti ühendama, sest kardab mainekahju maailmas. Finantsülikooli strateegilise ja innovaatilise arengu osakonna dotsent Mihhail Hatšaturjan märkis, et korporatsioon ei taha Venemaa kasutajate suhtes rangete piirangute kehtestamisega kliente, eriti Hiinas eemale peletada.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ütles Microsofti president Brad Smith, et korporatsioon vähendab äritegevust Vene Föderatsioonis seni, kuni „sellest pole enam midagi järel”. Microsoft Rus vallandas peaaegu kõik töötajad ja lõpetas olemasoleva kontori rendilepingu. Samal ajal hakkasid 2023. aasta kevadel sanktsioonide alla mittekuuluvate rahvusvaheliste ettevõtete ja organisatsioonide Venemaa esindused saama Microsoftilt pakkumisi tarkvaralitsentside uuendamiseks.
Selle aasta 10. aprillil selgus, et Ameerika korporatsioon ei plaani Venemaal juriidilisi isikuid likvideerida. Lisaks peamisele Microsoft Rusile kuuluvad talle ka Microsofti arenduskeskus Rus ja Microsoft Payments Rus. 2023. aastal oli nende ettevõtete kogutulu 217 miljonit rubla võrreldes 6,87 miljardi rublaga 2022. aastal. Puhaskasum vähenes 178,3 miljonilt 141 miljonile rublale. Praegu töötab kõigis kohalikes Microsofti ettevõtetes kaks inimest, sealhulgas nende ühine juht Benjamin Orndorff.
13. Taani firma Chr Hansen välisomanikud (üks suurimaid juuretisetootjaid) otsustas Venemaale tooraine tarnimise lõpetada, kirjutab Shopper’s. „Koos klientidega korraldame võimaluste piires sujuva ja mugava üleminekuperioodi,” seisab kirjas Venemaa klientidele. Tegevus suletakse täielikult aasta lõpuks.
Tööstusväljaande Milknews andmetel on Chr. Hansen on üks suurimaid piimatöötlemisettevõtetele juuretiskultuuride tarnijaid. Ettevõte hõivab 45% turust. Streda Consultingu juhtivpartneri Alexei Gruzdevi sõnul on iga teine juustupakk maailmas valmistatud Chr Hansen toodetest.
2022. aasta märtsis teatas Chr. Hansen, et ei plaani Venemaalt lahkuda ning jätkab toiduainete ettevõtetele koostisosade tarnimist. „Ettevõte eeldab, et koostisosi kasutatakse igapäevastes toiduainetes ja nende suhtes ei kohaldata impordi-/ekspordisanktsioone,” seisis avalduses.
Gruzdev märgib, et 80–90% kõigist Venemaal kasutatavatest juuretiskultuuridest on imporditud. Peale Chr. Hanseni ostab Venemaa neid Prantsuse Daniscolt, Hollandi DSM-ilt ning Itaalia Saccolt ja Biochemilt. On ka kodumaiseid tarnijaid, aga neid on vähe. Starterkultuuride tööstuslikule tootmisele eelneb pikk arendusperiood ning turule tulekuks on vaja luua suur sortiment, märgib ekspert.
Ettevõtte Molvest (Vkusnoteevo kaubamärk) peadirektor Anatoli Losev ütles, et Chr. Hansen võib olla tõsistes probleemides, sest ta kasutab poolte juustude ja kõigi jogurtite jaoks Hanseni juuretiskultuure. Molvest kardab koostisosade nappust. Teine allikas ühest suurest piimatootjast kinnitas anonüümselt Losevi muret.
Sojuzmoloki peadirektor Artem Belov usub, et Chr. Hansen on halb uudis, kuid ettevõtetel avaneb võimalus ümber orienteeruda ja hakata ostma juuretisi teistelt tootjatelt Euroopas, Türgis, Hiinas ja Venemaal. Ta märkis ka, et Chr. Hansen võib jääda, kui turustajad suudavad luua paralleelimpordi. Belov täpsustas, et ta ei ole teadlik teiste välismaiste tarnijate plaanidest Venemaal töötamine lõpetada.
14. putini pompoosne riigivisiit Hiinasse lõppes taas võtmeotsuseta, mida kreml on oodanud palju aastaid. Kuigi putin sõitis Pekingisse vaid nädal pärast ametisseastumist viiendaks ametiajaks, tuues endaga kaasa peaaegu kõik olulisemad valitsusametnikud ning rääkides „laiahaardelisest partnerlusest” ja „strateegilisest koostööst”, ei õnnestunud tal taas sõlmida lepingut täiendavate Venemaa gaasitarnete kohta ja torujuhtme ehitamiseks.
Veel 2023. aasta kevadel, kui Xi Jinping Moskvat külastas, tegi putin Hiinale ettepaneku suurendada gaasi ostmist 100 miljardi kuupmeetrini aastas ning väitis ka, et uus toruprojekt on „kõrges valmisolekus”. Kuus kuud hiljem, 2023. aasta oktoobris külastas putin ise Hiinat. Ja kuigi läbirääkimistel arutati „Siberi jõudu-2”, ei järgnenud konkreetseid kokkuleppeid.
Venemaa president naasis uuelt reisilt tühjade kätega. Xi Jinping ei maininud kõnelustele järgnenud avalduses vene gaasi. Ühisdeklaratsioonis „laiahaardeliste partnerlussuhete süvendamise kohta” öeldakse vaid, et Venemaa ja Hiina on valmis „maagaasi” vallas „koostööd arendama”, ning samas rõhutatakse, et see peaks toimuma „turupõhiselt”.
Torujuhtme projekti Siberi jõud-2 võimsusega 50 miljardit kuupmeetrit aastas on arutatud alates 2015. aastast. Ja sellest ajast peale pole seda olnud võimalik käima saada. Hiina on uuest torujuhtmest huvitatud, kinnitas putin visiidi lõpus: „Hiina majandus kasvab ja vajab kasvu säilitamiseks energiaressursse. Pole midagi usaldusväärsemat kui tarned Venemaalt.”
Venemaa presidendi sõnul ei suuda Moskva ja Peking endiselt marsruudi osas kokku leppida. „Seal on erinevad marsruudid. Eksperdid peavad otsustama, kuidas kõige paremini edasi minna,” ütles ta. Lisaks pakkus Venemaa putini sõnul Hiinale koos gaasitoruga pikendada naftajuhet läbi Mongoolia.
Siberi jõud-2 viivituste tegelik põhjus on see, et Hiina ei soovi uude torujuhtmesse investeerida ühtegi jüaani, pakkudes Venemaale mitme miljardi dollari suuruse ehitusarve täielikku tasumist ning nõuab ka allahindlusi Venemaa gaasile, rääkisid olukorraga tuttavad allikad varem väljaandele South China Morning Post. „Peking mõistab väga hästi, et ta võib oma tingimusi dikteerida ja on palju tugevamal positsioonil (kui Venemaa),” selgitab väljaande allikas.
Gaas, mida Gazprom on alates 2019. aastast läbi Siberi jõud – 1 torujuhtme pumbanud, maksab Hiinale juba peaaegu poole vähem kui Euroopa riikidele. Venemaa eelarvematerjalide järgi oli selle keskmine hind 2023. aastal 297,3 dollarit tuhande kuupmeetri eest, Euroopa ja Türgi hind on 501,6 dollarit. Sel aastal tõuseb Hiina allahindlus valitsuse prognooside kohaselt 46%ni: Siberi jõu gaas maksab 271,6 dollarit tuhande kuupmeetri kohta ning Türgi ja Euroopa jaoks 481,7 dollarit.
Hiina lepingut vajab hädasti Gazprom, kes on kaotanud Euroopa turu, vähendanud gaasiekspordi madalaimale tasemele alates 1985. aastast ning registreerinud ka tootmise kukkumise ettevõtte kolmekümneaastase ajaloo madalaimale tasemele. Möödunud aasta lõpus kandis Gazprom rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) järgi esimest korda 25 aasta jooksul puhaskahjumit. Ja selle suurus – 629 miljardit rubla – sai rekordiks kogu ettevõtte eksisteerimise aja jooksul.
Möödunud aastal pumpas Gazprom Hiinasse 22 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis kompenseeris vaid kaheksandiku varasemast ekspordist Euroopasse, mis tippajal ulatus 170-180 miljardi kuupmeetrini aastas.
15. Sri Lanka valitsus saadab Venemaale kõrgete ametnike delegatsiooni, et selgitada välja sadade Venemaa poolt Ukraina-vastasesse sõtta värvatud kaaskodanike saatus, ütles välisminister Tharaka Balasuriya. Võimud on juba alustanud uurimist, kuidas srilankalasi väidetavalt Venemaale tööle meelitati, misjärel nad rindele sattusid. Mõned neist väidetavalt surid. „Põhiprobleem on Venemaal viibivate inimeste täpse arvu kindlaks määramine. Mitteametlikel andmetel on see ligikaudu 600–800 srilankalast,” ütles Balasuriya ajakirjanikele (tsiteerib Guardian).
Sri Lankal on üle 70 aasta rängimas finantskriisis – vaesus on kahekordistunud Covidi-eelse tasemega ja riik koges 2023. aastal nälga. Seetõttu osutusid tõhusaks eelkõige endistele sõjaväelastele suunatud reklaamikampaaniad WhatsAppis, mis pakkusid Venemaal suurt tulu. Nagu mitmed Venemaal elavad srilankalased märtsis Al Jazeerale ütlesid, teenivad sajad nende kaasmaalased praegu Ukrainas vene armees. Neid meelitati pakkudes kuni 3000 dollari suurust palka kuus ja võimalust saada Venemaa kodakondsus.
Paljudele kinnitati, et neid ei saadeta Ukrainasse ega isegi okupeeritud aladele. Teistele öeldi, et nad osalevad Donetskis „abitöödel”. Kuid lõpuks saadeti inimesed koolitustele ja seejärel eesliinile. Sri Lanka kaitseministeerium hoiatas varem kaaskodanikke pettuse eest ja ärgitas neid lubadustest mitte petma. Venemaa meelitas sõtta ka Kuuba, India ja Nepali elanikke.
16. Belgorodi pommitamine jätkub, sest kohalikud elanikud ei palveta piisavalt – seda arvamust avaldas Vene õigeusu kiriku peapreester Andrei Tkatšov. „Nüüd räägivad inimesed, aga Belgorod? Ja Belgorod, mu sõbrad, peavad hommikust õhtuni palvetama Belgorodlase Joasafi poole, et kaitsta oma linna. Ja kui Belgorod pommitatakse, ei kuulnud ma Joasafi ümber palvetamise elevust, inimesed ei tunne teda,” rääkis preester videos, mille ta avaldas oma sotsiaalmeedia kanali VK lehel.
Tema sõnul oleksid kohalikud elanikud pidanud „valgust ammu nägema” ja pidevalt palvetama, rongkäike ja psaltrilugemisi pidama, et „Issand halastaks Tetkinole, Šebekinole, Belgorodile ja kõigele muule”.
Pärast sõja algust mõjutasid Ukrainast pärit mürsud Belgorodi piirkonda enim. Alates 2023. aastast ulatub nende arv 300–400-ni kuus. Seda on ligikaudu 10 korda rohkem kui naaberpiirialadel. Selline olukord on tingitud asjaolust, et Belgorod ja Šebekino asuvad Venemaa-Ukraina piirile kõige lähemal.
Sõja algusest 2024. aasta aprilli lõpuni hukkus Belgorodi oblastis mürskudes 180 inimest, arvutas Fonar.tv. Kohalike võimude teatel sai Belgorodis mürskude tagajärjel kannatada üle viie tuhande korteri ja eramaja ning piirialadel üle seitsme tuhande.
Varem väitis sama vaimulik kohtumisel õigeusu noortega, et „naisel tuleb…” ja soovitas ka „pesta maha kogu see pornograafiline värv, mis talle on andnud kaasaegne tsivilisatsioon”. Tema arvates, kui seda ei tehta, siis kamandab naine meest ja teeb temast kannataja. Samuti tegi ta ettepaneku korraldada haaranguid Moskva ööklubidesse ja saata rindele „laienenud pupillidega täiskasvanud hobused”.
17. Lühiuudised
putin ütles, et Venemaal ei ole plaanis Harkivit vallutada. „Harkivi oblastis toimuv on Ukraina võimude süü ja selge vastus Venemaa piirialade tulistamisele.” Ta ütles ka, et „Istanbuli lepingud” on ainus alus võimalikuks läbirääkimisprotsessiks Ukrainaga. Njah, ta kinnitas varasemalt ka, et ei tungi Ukrainasse…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
