Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Vastase kaotused. Pilt: https://armyinform.com.ua/

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 19. mai 2024:

eilne karm lahingute päev tõi mitmes sektoris vene poole edenemisi, aga ei miskit hullu, lahingute videod kipuvad pisu optimismi tõstma ja Venemaal ning Krimmis ikka palav.

1. Uus suurem droonirünnak üle Ukraina.

2. Ei Venemaal ega Krimmis rahulik ole.

3. Harkiv: pisu muutust siiski oli.

4. Kupiansk-Kreminna: üks muutus siingi.

5. Siversk: muutusteta.

6. Bahmut: muutusteta.

7. Donetsk: kaks muutust veekogude liinist idas.

8. Lõunarinne: hall ala Ukraina kahjuks kasvas.

9. Herson: muutusteta.

10. Venemaa alustas Euroopa suurimate pankade varade arestimist.

11. Ukraina palus USA abi rünnakuteks Venemaa territooriumil.

12. Elon Muski satelliit-internet lõpetas Ukraina relvajõudude jaoks töötamise enne Venemaa rünnakut Harkivile.

13. Starlink olla mittetöötanud Harkivi suunalise rünnaku alguses.

14. Meite peaminister jälle Ukraina ja vene keelsete uudiste TOP 5-s.

15. Lühiuudised

Euroopa pankade varade arestimine Venemaal võib, aga ei pruugi lükata Euroopa riike tõsisemalt kaaluma meetmeid Venemaa suunal, eks näis…

1. Ööl vastu 19. maid ründas Venemaa Ukrainat 37 drooniga. Õhurünnak algas enne südaööd ning vaenlase löögidroonide ohu lõplikust lõpust teatas õhuvägi alles kell 6.40. Õhutõrjelahingu tulemusena tulistati Kiievi, Odessa, Mikolaivi, Sumõ, Vinnõtsa, Žõtomõri, Tšerkassõ ja Hersoni oblastis alla kõik 37 drooni.

Rinde- ja piiri lähedus ikka hullus sajus.

2. Ööl vastu 19. maid rünnati õhust Venemaa Krasnodari piirkonda ja venelaste poolt okupeeritud Sevastoopolit, üks sihtmärke oli Slavjanski naftatöötlemistehas. Venemaa sotsiaalvõrgustikesse ilmus öösel video plahvatuste helide ja tabamuste tagajärgedega. Okupatsiooniriigi võimude esindajad tunnistasid rünnakut, kuigi püüdsid selle tagajärgi pisendada. Nii teatas Krasnodari territooriumi operatiivstaap, et Slavjanskis Kubanis kukkus üks droonidest naftatöötlemistehase territooriumile, kuid ilma tagajärgedeta: väidetavalt ei olnud hävingut ega tulekahju. Samas näitavad sotsiaalvõrgustike videod ühe drooni tabamisel tugevat plahvatust.

Lisaks Slavjanskile olid droonid Kuštševski rajooni kohal. Tõenäoliseks sihtmärgiks on Kuštševski küla lähedal asuv Venemaa sõjaväelennuväli.

Rünnak Sevastoopolile toimus öösel, selle tagajärgede kohta pole veel teavet.

Lisaks teatasid Peterburi lähedal asuva Viiburi elanikud sotsiaalvõrgustikes plahvatusest ja tulekahjust. Kohalik kuberner ütles, et see oli väidetavalt Viiburi naftabaasi pürotehnika plahvatus, mitte droonirünnak.

Ukraina droonirünnakud Venemaa energiataristule selle aasta alguses häirisid 14 protsenti riigi naftatöötlemisvõimsusest ja tõstsid siseriiklikke kütusehindu, kuid avaldasid minimaalset mõju elektritoodangule.

110. brigaadi õhutõrjujad tulistasid alates mai algusest alla neljanda Venemaa ründelennuki Su-25.

Vene kanalid kinnitasid, et 13. mail löögi tagajärjel sai okupeeritud Krimmis Ai-Petri mäe lähedal asuvas salajases õhutõrjebaasis surma kolonelleitnant Oleksandr Kulakov.

3. Harkiv: pärast seda, kui Venemaa saavutas rünnaku esimestel päevadel territoriaalseid edusamme, näib see nüüd seisma jäävat. Ukraina kaitseliine Vovtšanskis ja Liptsõs on tugevdatud, saabunud on uued väed ja ukrainlased osutavad ägedat vastupanu (ametlik uudis).

Kui läänepoolsemas rünnakusektoris vene edenemisi ei tuvastanud, siis idapoolsemas Vovtšanski linnast lääness asuvas Bugruvatka külas suutis vene pool laiendada enda kontrollitavat ala ja umbes pool külast peaks nüüd nende käes olema. Lõuna pool ootavad siin ees suuremad metsamassiivid, sestap võib-olla on siin eelis Ukrainal. Ka ei usu, et liialt lihtsalt saadakse siin ohustama Vovtšanski linna, sest idasuunal asub risti ees Siverski Donetsi jõgi ja seal vaid üks sild üle selle. Pole näinud veel liikumas vene sillatanke, pigem on hoopis vene pool ise mõned sillad siin kandis puruks pommitanud. Seda tavaliselt ei teha, kui ise edeneda soovitakse. Eks näis, seni pole varasemad eelnimetatud jõe vene pontoonsildade abil toimunud jõeületused edukad olnud ja hävinud tehnika hulk ületas uudise künniseid mitu nädalat.

Õhulöök Vovtšanski linnahaiglale likvideeris kümneid Kadõrovi sõdureid, ütles Venemaa Vabadusleegioni komandör Caesar. Hoone sai pihta juhitavate pommidega, võib-olla JDAM/GLSDB.

4. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus ning lõpuks suudeti uuesti edeneda Kupianskist 20 km ida pool u 1,5 km piki teed ja üle põldude lõunasuunal ning vallutada ära Berestove küla põhjapoolne küla kvartal. Eks näis, kas orus asuv väike jõeke suudab aidata Ukriana kaitsjatel panna see suund kinni.

Mujal rünnakud vene poolele edu ei toonud.

Järjest enam on märgata mitmetel lõikudel kogu idarindel kuudiga UAZ tüüpi maastikusuutlike (tavaliselt neil lisaks 4 vedu koos aeglustiga) täiendavalt soomustatud variante, mis meenutavad neid kilpkonntanke. Pannakse neid isegi tankide vahele rünnakukolonnidesse. Ju siis soomustransportööre piisavalt ei jagu ja nende hind võrraldes soomukitega olematu ning kahjuks seda tüüpi liikureid ümberehitamiseks Venamaal jagub.

Küll näeb jätkuvalt, et vene taktikaõpikuid ei kasutada ja Ukriana possadeni üritatakse jõuda üle suurte lagedate alade kas teed või põldu pidi ning rünnakurivistusse hargnemist ei kiputa tegema. Sellega ei pääse suur arv torusid korraga mõju avaldama. Järjest enam näeb ka selle rünnakule suunduva tehnika mitte just kõige paremat liikurvahendite käsitlemisoskust ehk siis on tunda olulist tankistide või soomukijuhtide kvaliteedi langust. Pisu tõstab optimismi ka suur erineva tehnika hulk ka vaid 3 kuni 10 ühiku soomuse kasutamisel. Tundub, et neid rünnakuüksusi peab järjest enam kokku klopsima isegi erinevate brigaadide koosseisust või siis pole enam brigaadidele anda asenduseks varasemat kasutus olnud tüüptehnikat.

Eks mõni kõlakas ka liigub, et vene elukutselised kipuvad pisu enam üritama hoida end mitte minemast laupkokkupõrkesse ja sinna saadetakse uuesti järjest enam nii vange kui värskelt värvatuid.

Lisaks tundub, et rindele jõudnud kaudtulemoona ja tankitõrjerelvade kogused on rünnakute tagasi löömiseks piisavad ja tihti näeb nii kaudtule, maapealsete tankitõrjerelvade ja droonide koordineeritud kasutamist rünnakukolonnide hävitamisel. Sestap kõik eelnev võib-olla on põhjus, miks paljudes lõikudes enam vene poolel suurt edenemist pole. Eks seda näitab ka jätkuvalt kõrge igapäevane vene kaudtuleüksuste hävimine.

5. Siversk: rünnakuid jagus, edu mitte.

6. Bahmut: rinne peab.

5. mail teatas „Hortõtsõ” Vološini esindaja, et Venemaa on koondanud Tšassiv Jari lähedusse kuni 25 000 sõjaväelast.

14. mail teatas Vološin, et venelased otsivad Tšassiv Jari kaitses nõrku kohti: ründavad mobiliseerituid ja endisi vange, kaitsevad varustust rohkem kui jalaväge.

7. Donetsk: üle 30 rünnaku. Geograafiliselt määratud videomaterjalid kinnitavad, et venelased on saavutanud mõningaid territoriaalseid edusamme Umanskest lõuna pool ja Netalovest veidi põhja pool. Tõenäoliselt on seda varem juhtunud, kuid see sai kinnitust alles nüüd. Kuna ala asub juba Avdiivkast läänes asuva veekogude liini idakaldal, siis ei muretse.

Pervomaiskest läänes asuvas Netailove külas suutis vene pool hõivata ühe küla kvartali u 600 m pikkuselt, aga seegi suund jääb veekogude liinist ida poole.

8. Lõunarinne: hall ala kasvas Ukraina kahjuks.

Berdjanski suund: mõni vene rünnak ikka, edu ei tuvastanud.

Tokmaki suund: vene allikad väidavad, et on Robotõne küla tagasi vallutanud. Geolokeeritud kaadrid näitavad tõepoolest venelaste kohalolekut küla keskel, kuid Ukraina väed väidavad, et venelased on sealt uuesti välja aetud. Tundub, et siiski on pidanud Ukraina siin pisu pidanud taanduma küla põhjapoolsemasse ossa ning hall tsoon on seetõttu suurenenud. Küll töötab nn tapa-ala edasi.

Melitopoli suund: vaikne.

9. Herson: eile vaid neljast vene poole edutust rünnakust Ukriana teada andis.

10. Venemaa võimud on algatanud Venemaal pärast sõja algust Ukrainaga tegevust jätkanud Euroopa pankade tütarettevõtete vara arestimise. Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohus arestis reedel, 17. mail Itaalia suurima pangandusgrupi Unicrediti tütarettevõtte UniCredit Bank varad. Pangal, mis on riigi üks vanimaid äriorganisatsioone ja mis kuulub 2005. aastast Itaalia aktsionäridele, arestiti väärtpabereid, kinnisvara ja arveid 462,7 miljoni euro väärtuses.

Laupäeval, 18. mail kehtestas kohus samasugused meetmed kahe Saksa panga – Deutsche Banki (Euroopa suurim) ja Commerzbanki (varade järgi Saksamaal neljas) suhtes. Deutsche’ilt arestis kohus 100% Venemaa tütarettevõtte (Deutsche Bank) aktsiakapitalist ja ka Deutsche Bank Technology Center LLC aktsiatest. Lisaks arestiti kuni 238,6 miljoni väärtuses kontosid, väärtpabereid ja kinnisvara.

Commerzbanki arestitud vara summa ulatub 93,7 miljoni euroni. Ajutised meetmed määrati 100% tema aktsiatele Venemaa tütarettevõttes Commerzbank Eurasia, samuti väärtpaberitele ja sularahale.

Kõik kolm vahistamist viidi läbi Ust-Luga gaasikeemiakompleksi ehitamise operaatori, Gazpromi tütarettevõtte Ruskhimalliansi palvel. Ettevõte süüdistab Euroopa krediidiasutusi selles, et nad ei täitnud pangagarantiid projektile, mis kavandati meetme ühe suurimana ja pidi aastas töötlema 45 miljardit kuupmeetrit gaasi.

Selle elluviimiseks sõlmis Ruskhimallians lepingu Saksa kontserniga Linde, kes pidi 40 miljardi dollari väärtuses kompleksi projekteerima ja ehitama. Vene firma tegi ettemaksu, kuid pärast sõja algust töö seiskus, ja sanktsioonid takistasid raha tagastamist. Linde käitus „mitte nagu partner”, kurtis Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko mullu augustis. Ta möönis, et kompleksi õigeks ajaks käivitada ei õnnestu: 2024. aasta asemel lükkub tööde algus vähemalt kaks aastat edasi.

Ruskhimallians esitas kohtusse hagi, mille tulemusel arestiti Venemaa ühe suurima panga vara: UniCredit on varade poolest Vene Föderatsioonis 20 parima hulgas.

Pank teatas kavatsusest oma Venemaa äri kärpida vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Sellest hoolimata tõi UniCrediti Venemaa tütarfirma eelmise aasta lõpus sisse 890 miljonit eurot ehk ligi 8% kogu maksueelsest kasumist.

Commerzbank vähendas kahe aastaga oma Venemaa varasid 5 korda, kuid 2024. aasta alguses oli tal Vene Föderatsioonis veel umbes 400 miljonit eurot. Need vahendid hõlmavad investeeringuid väärtpaberitesse, laene ja raha Vene Föderatsiooni keskpanga kontodel.

Deutsche Bank vähendas peamiselt IT-keskuse sulgemise tõttu töötajate arvu Venemaal, kuid kasum Venemaa turul oli 2023. aastal suurem kui 2021. aastal.

11. Ukraina on palunud Bideni valitsusel aidata tuvastada Venemaal sihtmärke, mida Kiiev võiks oma relvadega rünnata, kirjutab Wall Street Journal viidates allikatele Valges Majas ja Pentagonis. „Nad palusid abi Venemaa ründamiseks. See ei puudutanud ainult relvasüsteeme, vaid ka täiendavat abi vene sõjaväe ründamiseks,” ütles USA staabiülemate ühendüksuse juht kindral Charles Brown.

Kiiev palub lisaks Washingtonil lubada Ameerika relvade kasutamist Venemaa territooriumi ründamiseks. Taotlus esitati seoses vene vägede edasitungimisega Harkivi oblastis, mis on muutunud Moskva jaoks viimase pooleteise aasta jooksul kõige edukamaks. Nüüd on kaalumisel Kiievi eelmisel nädalal esitatud taotlus.

Kui USA rahuldab Ukraina taotlused, viitab see tõsistele muudatustele Ameerika valitsuse poliitikas, mis püüab vähendada sõjalise eskalatsiooni ohtu Washingtoni ja Moskva vahel, toetades samal ajal Kiievit, osutab väljaanne.

Valge Maja allika sõnul ei toeta USA juhtkond Ukraina poole algatusi. „Me ei julgusta ega salli rünnakuid Venemaa territooriumile,” ütles ta, märkides, et see on USA „kauaaegne poliitika”.

USA ei ole vastu ameeriklaste raketirünnakutele Krimmi vastu, kuna peab seda territooriumi Ukraina omaks, samuti ei ole Valge Maja vastu rakettide kasutamisele Venemaa sihtmärkide vastu teistes okupeeritud Ukraina piirkondades.

USA välisminister Antony Blinken tuletas 15. mail Kiievi visiidi ajal meelde, et USA ei soodusta rünnakuid Ameerika relvadega Venemaa territooriumil. „Me ei luba lööke väljaspool Ukrainat,” ütles ta. Samas ütles diplomaat, et Washington lubab Kiievil ise otsustada, kuidas sõjalisi operatsioone läbi viia.

12. Moskva oblasti arbitraažikohus rahuldas Venemaa föderaalse maksuteenistuse suurimate maksumaksjate piirkondadevahelise inspektsiooni nr 1 nõude tunnistada kehtetuks tehing, mis hõlmas Torg LLC (üks Rootsi mööblimüüja Ikea äriühingutest) võõrandamist teisele Ikeaga seotud ettevõttele Fami Limited (Iirimaa) 12,9 miljardit rubla (129 miljonit eurot) ja otsustas selle raha riigituluna tagasi nõuda, selgub kohtuotsusest.

Maksuametnikud teatasid kohtus, et kontrollitoimingute käigus tuvastati, et „süüdistatavate järjekindlate tegevuste ahela tulemusena eirates Vene Föderatsioonis kehtestatud majanduslikke erimeetmeid, nimelt rikkudes maksukohustuste täitmise korda. Sellest sai maksuinspektsioonil alus kohtusse pöörduda. Föderaalne maksuamet pidas ettevõtete tegevust tehinguks, mis tehti eesmärgiga, mis on ilmselgelt vastuolus seaduse ja korra või moraali alustega”.

Kostja Torg OÜ esindajad vaidlesid kohtuistungil esitatud nõudmistele vastu, esitasid kirjaliku seisukoha ning palusid maksuhalduril esitatud nõuete rahuldamisest keelduda, selgub kohtumaterjalidest. Torg LLC märkis, et makset ei kasutatud firmaga Fami Limited (Iirimaa) sõlmitud laenulepingu tagasimaksmiseks ja presidendi dekreet sellele ei kehti. Vaidlusalune makse põhines kauba tarnelepingul ja „bartertehingud ei riku dekreeti”, teatas kostja.

Vene Föderatsiooni peaprokuratuur toetas maksuameti nõudmisi ja palus kohtul need rahuldada.

„Peaprokuratuur … osutas, et vaidlusalune, järjestikuste tehingute ja toimingute tulemusena sõlmitud ning hea usu mulje tekitav tehing tehti selleks, et ületada kehtestatud majanduslikke erimeetmeid ja võtta Venemaalt raha välja summas 12 922 136 942,45 rubla riigi majanduse arvelt, millega seoses see sõlmiti õiguskorra või moraali aluste vastasel eesmärgil, loetakse tühiseks,“ öeldakse kohtu materjalides.

Kohus otsustas rahuldada maksuameti nõuded, tunnistada raha ülekandetehing kehtetuks ja nõuda Torg LLC-lt Vene Föderatsioonile sisse 12,9 miljardit rubla.

Otsuse saab kuu aja jooksul edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

„Üldiselt on lähiaastatel oodata sedalaadi juhtumite arvu kasvu, kuna kontrolli- ja järelevalveasutused tuvastavad järk-järgult ebaausad turutavad, mille eesmärk on vältida 2022.–2023. aasta vastusanktsioonipiiranguid,” tsiteerib RBC Forward õigusadvokaat Oleg Gruzdev. Ikea ja Torg LLC esindajad pole Reutersi palvele veel vastanud.

13. Venemaa pealetungi Kirde-Ukrainas oodati juba mitmeid kuid, kuid see tuli siiski ootamatult. Vahetult enne sissetungi lakkasid töötamast Ukraina üksuste Starlinki satelliitinterneti terminalid, mida kasutatakse muu hulgas luuredroonide videovoogede edastamiseks.

125. territoriaalkaitsebrigaad kontrollis 40-kilomeetrist lõiku piirist Belgorodi oblastiga ja jälgis droonide abil, kuidas vene poolelt liiguti. Kuid 10. mai hommikul, kui sissetung toimus, oli drooniüksus „pime”, kirjutab Washington Post (WaPo): meeskond kaotas Venemaa elektrooniliste häirete tõttu kõik videoandmed.

Side toimub Starlinki satelliit-interneti kaudu: Elon Muski ettevõte SpaceX andis selle ühenduse sõja alguses Ukrainaga. Seejärel tellis Pentagon SpaceX-ilt Starlinki terminalid Ukraina sõjaväele. Süsteemi juhib enam kui 6000 madalal Maa orbiidil asuvat satelliiti.

Starlinki seadmed olid esimest korda pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris täielikult võrguühenduseta, kirjutab WaPo. „Mingil hetkel läksime täiesti pimedaks,” ütles 125. brigaadi drooniüksuse komandör Artist ajalehele. „See oli suurim probleem: me ei näinud neid liikumas, suhtlesime ainult raadio või telefoni teel, kus need veel töötasid.” Ta ütles, et droonipilt kadus lihtsalt ära.

Peale sissetungi algust võis 10. mai õhtul – 11. mai hommikul Päikesel toimunud tugev geomagnetiline torm mõjutada Starlinki tööd. Musk nimetas seda „üle pika aja suurimaks”, kirjutades, et Starlinki satelliidid olid „suure surve all”.

Mõne päevaga vallutasid vene üksused üle tosina küla ja hõivasid rohkem territooriumi kui sõjale eelneva pooleteise aasta jooksul. Lahingud toimuvad Harkivist 35–65 km kaugusel. Kui vene armee jõuab 25 km kaugusele, suudab ta esimest korda pärast 2022. aasta sügist jätkata Ukraina suuruselt teise linna mõne piirkonna suurtükkidest tulistamist.

Nüüd on Ukraina relvajõud suutnud sissetungijate edasitungi peatada; kuid olukord on endiselt väga raske, hoiatas eile õhtul president Vladimir Zelenski, kes saabus neljapäeval Harkivisse ja pidas kohtumise sõjaväelastega.

14. Eesti peaminister Kaia Kallas leiab, et hirm takistab vabal maailmal Ukrainat piisavalt toetamast. Seda arvamust avaldas ta Lennart Meri konverentsil, tsiteerib ERR. „Ukraina toetamisel hoiab meid tagasi hirm. Riikidel on erinevad hirmud, olgu selleks tuumahirm, hirm eskaleerumise ees, hirm migratsiooni ees. Me ei tohi langeda hirmu lõksu,” ütles Kallas. Eesti peaminister märkis, et seda soovib Venemaa diktaator vladimir putin. Ta tahab, et maailm kardaks Ukrainat ega toetaks seda. „Tegutseme otsustavalt ega lase vastastel meie tulevikku dikteerida,” rõhutas ta ja ütles, et Ukrainat tuleb toetada seni, kuni vaja.

Kallas märkis, et maailm peaks aitama Kiievil suruda Venemaa oma piiridesse ja jätkama sanktsioonide rakendamist kuni Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseni. „Agressor peab hüvitama tekitatud kahju ja süüdlased, sealhulgas Venemaa juhtkond, tuleb vastutusele võtta,” ütles ta.

15. Lühiuudised

Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi SPD parteis hakati kostma hääli, et lääne väed osaleksid kaitses Venemaa õhurünnakute vastu Ukrainas. „Praeguses sõjalises olukorras pean vajalikuks Saksa õhutõrje raketivägede paigutamist NATO territooriumile Ukraina piiril, et kaitsta Lääne-Ukraina kohal asuvat õhuruumi – näiteks Patriot süsteemide abil,” ütles SPD kaitseekspert Joe Weingarten intervjuus.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised