Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Valitsus kiitis täna heaks rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega lühendatakse elatisabi ooteperioodi kolme kuu võrra ja pikendatakse vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitsega perioodi 2,5-aastalt 3-aastani.

„Mõlemad muudatused, nii sama suure vanemahüvitise saamise õiguse pikenemine kolme aastani laste järjestikuse sünni korral kui ka elatisabi ooteperioodi lühendamine kolme kuu võrra aitavad tagada lastega peredele suurema majandusliku kindlustunde. Eelnõu eesmärk on ennetada ja leevendada lastega perede sotsiaal-majanduslikke probleeme ning toetada laste kasvatamist, mis on eriti oluline tänases COVID-19 tingitud olukorras,“ ütles Solman.

Eelnõuga pikendatakse järjestikuste sündide perioodi, mille puhul arvutatakse uus vanemahüvitis varasemast tulust lähtuvalt, kolme aastani. Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega.

Solman põhjendas eelnõu vajalikkust öeldes, et sama suure vanemahüvitise saamise õiguse pikenemise ettepanekut toetab põhimõte, et lapsehoolduspuhkusel on võimalik olla kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. „Eelmise lapsega kodusolevalt vanemalt ei saa eeldada, et ta teenib lapsepuhkuse perioodil töist tulu, mille alusel määrata vanemahüvitis järgmise lapse sünni korral. Seega, kui järgmine laps sünnib lapsehoolduspuhkuse jooksul, peab vanemahüvitis olema tagatud varasemas suuruses,“ rääkis Solman ja lisas: „Pikendades järjestikuste laste erikaitsega sünnivahemikku kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolmele aastale paraneb samas ka nende perede olukord, kus ei ole olnud plaanis lapsi järjestikku saada ning soovitakse vahepeal tööle naasta. Sel juhul jõuab kaitstud perioodist vahetult välja jäänud lapse vanem juba piisavalt kaua töötada, st vähemalt 21 kuud, et järgneva lapsega uue tulu alusel vanemahüvitist saada. Vastasel korral tuleks leppida palgast oluliselt väiksema või isegi miinimumhüvitisega, nagu on praegu juhtunud 2,5-3 aastase vanusevahega laste puhul. Olen viimastel kuudel lapsevanematelt juba kümmekond sellist kirja saanud, kus pere on sellest tulenevalt ja koosmõjus COVID-19 olukorraga majanduslikult raskesse olukorda sattunud.“

Eelnõuga tehakse ka muudatus, mis kiirendab elatisabi väljamaksmist. „Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtrühmale ehk nendele lastele, kelle eraldielav vanem ei maksa väljamõistetud elatist. Elatisabi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning vähendada sellega üksikvanemate ja nende laste vaesusriski. Liiga pikk ooteaeg seab ohtu elatist saama õigustatud lapse heaolu ega täida elatisabile seatud eesmärki. Siin peab riik appi tulema ja toetama last üksi kasvatavat vanemat,“ kommenteeris Solman ja lisas: „Kui praegu kulub esimese täitemenetlusaegse elatisabi makse kättesaamiseks kuni pool aastat, siis oleme leidnud võimaluse, kuidas menetluskorra muutmisega on võimalik ooteaega kolme kuu võrra lühendada. Usun, et muudatusest on palju abi elatist saama õigustatud lapsele ja tema vanemale, eriti praegusel raskel ajal,“ märkis Solman.

Minister lisas, et riigi poolt makstav elatisabi ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest ja riik nõuab makstud elatisabi summa võlglasest vanemalt välja.

Täna Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud muudatusettepanekud esitab rahvastikuminister Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja palub need liita juba Riigikogu menetluses oleva perehüvitiste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 185 SE, tagamaks muudatuse võimalikult kiire rakendumise.

Lisaks täna heaks kiidetud muudatustele on rahvastikuministri ametkonnal väljatöötamisel ka muudatus, millega arvatakse kriisi ajal töötuks jäänud lapsevanemate vanemahüvitise arvestusperioodist lisaks töövõimetuslehel oldud ajale välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei vähendaks COVID-19 olukorrast tingitud töötus käesoleva aasta lõpus ja järgneval aastal lapse saanud emade ja isade vanemahüvitise suurust. Samuti on kavas muuta perenõustamise teenus kättesaadavaks, et tagada professionaalne abi kriisiolukorras keeruliseks muutunud peresuhete korral.

Kommentaarid

Viimased uudised