Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti ajaloo ühe tähtsama riigitegelase Jaan Tõnissoni 150. sünnipäevakuul meenutatakse üle vabariigi tema panust Eesti kultuurilise ja riikliku eneseteadvuse loomisesse ning teadvustatakse selle mõju tänapäeva Eestile.

Tõnisson sündis 22. detsembril 1868 Viljandi vallas, ta hukati 1941. aastal suure tõenäosusega Tallinnas Patarei vanglas kommunistliku terrori käigus.

„Jaan Tõnissoni elu ja tegevus oli pühendatud Eestile, Eesti loomisele ja Eesti iseseisvusele. Meil on tänagi sellest palju õppida“, sõnas Jaan Tõnissoni Seltsi esimees Krista Aru.

„Eesti ajaloolise eneseteadvuse keskmes on võitlus vabaduse eest. Tõnissoni elusaatuses peegeldub nii kultuurilise kui riikliku vabaduse eest seismine. Kuigi riigimehe teekond lõppes, nagu kümnetel tuhandetel teistelgi Eesti inimestel, kommunistliku režiimi tapamasinas, oli tema elutöö üheks rahva eneseteadvuse kestmise aluseks ka okupatsiooniajal. See jääb meile meelde tuletama nii vabaduse eest seismise kui ajaloolise mälu säilitamise väärtust. Sel põhjusel arendame Eesti riigi toel Patarei vanglas Rahvusvahelist Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi“, ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.

Tõnisson oli XX sajandi alguse nn. Tartu renessansi ehk Eesti omariiklusele eelnenud aastate üks juhtfiguure, kes kasvatas rahvas austust ja usaldust iseenda töö ja võimete vastu. Aastatel 1896–1935 andis Tõnisson välja ajalehte Postimees ja oli selle peatoimetaja. Tõnisson asutas 1905. aastal Eesti esimese partei ja oli väga aktiivne mitmes eriala- ja kodanikuühenduses. Ta oli Asutava Kogu, I–V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige, samuti peaminister, Riigikogu esimees, riigivanem ning välisminister. Tõnissonil oli oluline roll Eesti omariikluse kindlustamisel ja riigi juhtimisel läbi Vabadussõja raskuste. Teda on tunnustatud mitme olulise teenetemärgiga: Vabadusristi III liigi 1. järk (1920), Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I aste (1928), Kotkaristi I klassi teenetemärk (1930), Valgetähe I klassi teenetemärk (1938).

OLULISEMATE SÜNDMUSTE KALENDER

TALLINNAS

Teisipäev, 4. detsember

10.45 Aktus endises kubermangugümnaasiumis (Gustav Adolfi Gümnaasium, Suur-Kloostri 16)
11.00 Jaan Tõnissoni hõbemündi esitlus Eesti Panga muuseumis (kutsetega)
12.00 Jaan Tõnissoni hõbemündi müük Eesti Panga muuseumis

Neljapäev, 13. detsember

13.00 Jaan Tõnissoni Mälestamine Tallinna metsakalmistul
15.00 Jaan Tõnissoni mälestusüritus Patarei vanglas (kutsetega, http://mnemosyne.ee/jaan-tonisson-eesti-idee-elluviija/)

Avakõnega esineb Riigikogu esimees Eiki Nestor.

TARTUS

Laupäev, 22. detsember

9.00 Küünalde süütamine Jaan Tõnissoni maja ees (Anna Haava 7) ja Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni perekonna mälestuskivi juures
10.00 Mälestushetk Jaan Tõnissoni ausamba juures. Kõneleb Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar
11.00 Tänujumalateenistus Pauluse kirikus
Teenib EELK piiskop Joel Luhamets
Kõneleb peaminister Jüri Ratas
Esineb Miina Härma Gümnaasiumi segakoor
12.15 Koosviibimine Eesti Üliõpilaste Seltsis
14.15 Konverents „Jaani kood“ Tartu Ülikooli aulas
Avakõned:
Tartu ülikooli rektor Toomas Asser
Riigikogu esimees Eiki Nestor

VILJANDIS

Reede, 21. detsember

12.00 Eesti riigitegelaste mälestustahvli avamine ja pühitsemine hoonel, kus õppis Jaan Tõnisson (Laidoneri plats 5)

VILJANDI VALLAS

Teisipäev, 18. detsember

12.00 Austusavaldus Jaan Tõnissonile tema sünnikohas Mursi talus asuva mälestuskivi juures
Tervituskõne, Viljandi vallavanem Alar Karu
12.30–15.00 Meenutushetked Kalmetu Põhikoolis
Näitus „Jaan Tõnisson karikatuuris aastail 1918-1940“, koostanud Riina Eigi ja Heiki Raudla
Tervitus Tänassilma meesansamblilt ja Kalmetu põhikooli õpilastelt
Ettekanne, Helir-Valdor Seeder „Jaan Tõnisson kui aatemees“
Ettekanne, Rein Veidemann „Mida tähendab „olla eestlane“

Viimased uudised