ARVAMUS: Midagi on vaktsineerimisega valesti, kui nakatumine kasvab seal, kus inimesi rohkem vaktsineeritakse
Avaldatud: 14 august, 2021
Juba koroona leviku algusest peale Hiinas sai selgeks, et nakkus levib seal, kus on korraga palju inimesi koos: haiglad, koolid, üritused ja asutused.
Hiinas tekkisid esimesed kolded haiglates, kuhu inimesed paaniliselt kokku kogunesid. See muutis olukorra kiiresti väga hulluks. Praegu on näha, et sama fenomen on tekkinud seoses vaktsineerimisega: kus inimesi rohkem vaktsineeritakse, seal kasvab plahvatuslikult nakatumiste arv.
Algas see Inglismaal ja Iisraelis, kus tehti vaktsineerimistega kõigepealt algust, ja kus nakatumiste arv on püsinud väga kõrge. Põhjamaadest on seda näha Islandil. Eestis kasvab kiiresti nakatumine Tartumaal, kuigi seal on kõige enam inimesi vaktsineeritud. See on igasuguse loogika vastane: vaktsineerimine peaks nakatumiste arvu vähendama, kui tegemist pole just täiesti kasutu vaktsiiniga. Uuringute järgi vaktsiin töötab, mis tähendab, et midagi on valesti vaktsineerimisega.
Piltidelt ja videotest on näha, kuidas terves maailmas on inimesed vaktsineerimise ajal karjas koos, kas siis ukse taga järjekorras seistes või ühes ruumis hulgakesi koos. Kui koroonateste tehakse inimestele ühekaupa ja eelistatult vabas õhus läbi auto akna, siis vaktsineerimiseks aetakse inimesed millegipärast ühte ruumi kokku nagu loomad. Pole siis ime, et nakkus levib. Ja seda mitte vaktsiinide, vaid vaktsineerimise tõttu. See on siis ebaõnnestunud vaktsineerimise protseduuri tõttu.
Paljudes riikides on inimeste koroona vastu massilise vaktsineerimise skeem üle võetud gripi vastu vaktsineerimisest. Aga praeguseks peaks juba selge olema, et koroona pole päris gripp, see levib palju kergemini – teaduslikud uuringud näitavad seda. Gripi vastu vaktsineerimise mudelid pole koroona puhul sobilikud.
Kõige mõistlikum on korraldada koroona vastu vaktsineerimine nii nagu praegu tehakse teste: inimesi teenindatakse ühekaupa, soovitavalt värskes õhus läbi auto akna. Kui läbi auto akna saab tiku ninna susata, saab niimoodi ka süsti ära teha. Selleks pole vaja inimesi ühte ruumi karjakesi kokku ajada. Küllap on õues inimesi vaktsineerides ka kõrvaltoimed leebemad, sest õhku on rohkem ja segavaid tegureid vähem.
Praegust koroona vastu vaktsineerimise praktikat hinnates võib öelda, et massilisest vaktsineerimise operatsioonist on saanud inimeste massilise nakatamise operatsioon. See tuleks ära lõpetada.
Mõelda tasuks ka süstimise protseduuri lihtsustamise peale. Praegu kasutatakse tavalist süstalt, mis on väga aeglane ning ajast ja arust meetod. Kunagi aastaid tagasi, kui gripp rohkem levis, vaktsineeriti inimesi süstimispüstolitega. Pandi püstoli ots korraks vastu õlga ning plaks ja valmis. See kiirendas oluliselt protseduuri ja seda tasuks kaaluda ka nüüd. Ühtlasi võtab see hirmu vähemaks neil, kes süsti kardavad.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
