Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Asutav Kogu tuli algul kokku Estonia teatrisaalis. Foto: Wikipedia

Eestis haarasid 1918. aastal võimu punased ja sellest sai alguse Eesti allakäik. Soomes tulid aga 1918. aastal pärast kodusõda võimule valged, tänu millele läks Soome Eestist majanduslikult mööda ning jäi iseseisvaks. Nii võib kokku võtta ajaloolase Andres Adamsoni analüüsi Eesti ja Soome viimase 100 aasta olukorra kohta.

Adamson räägib Soome Yle-le antud intervjuus, et kui Soomes jagunes võim 100 aastat tagasi punaste ja valgete vahel, siis Eestis olid ainult punased ja neile lisaks roosad. See oli põhjus, miks Eestis ei tekkinud kodusõda. 1918. aasta algul haarasid Eestis Asutava Kogu valimiste tulemusel absoluutse (3/4 häältest) võimu tänases mõistes kommunistid, punased. Punased kuulutasid välja ka Eesti iseseisvuse, et välistada Saksa võimu. Eesti oli 1918. aastal maailmas kõige punasem riik, märgib Adamson.

Kui Eesti oli veel 1920ndatel aastatel majanduslikult Soomest ees, siis pärast seda läks Soome Eestist mööda. Üks põhjus oli selles, et Eestis võimule tulnud kommunistid jagasid mõisamaa väikesteks 10-15 ha taludeks, mis jäid majanduslikult nõrkadeks. Eestis asunud suured tsaariaegsed tööstusettevõtted ja sõjatehased aga lõpetasid tegevuse.

Adamsoni sõnul olid eestlased 1920ndatel aastatel Euroopas kõige haritum rahvas, enne seda aga Vene impeeriumis kõige edumeelsem, edestades soomlasi. Hiljem jõudsid soomlased järgi ja läksid ette. Viimastel aastatel on eestlased taas soomlastest ette rebinud.

Adamsoni väitel olid eestlastel enne teist ilmasõda kõige paremad suhted just venelastega. Kõige kehvemad suhted olid aga naabrite lätlastega, keda peeti konkurentideks ja seetõttu ei sallitud. See on kummaline, sest geneetiliselt on eestlased kõige sarnasemad just lätlastega. Lisaks on väga sarnased Eesti ja Läti kultuur ning ajalugu.

Adamson kurdab, et Eestis on on levinud seoses ajalooga palju väärarusaamu, kuna ajalooga on väga vähe tegeldud. Eestis on elanike arvu arvestades mitu korda vähem ajaloolasi kui Soomes. Eestist lahkus teise ilmasõja ajal palju ajaloolasi ja muid haritud inimesi ning nõukogude ajal ei tulnud neid piisavalt peale.

Virolainen historioitsija: “Viro oli taloudellisesti Suomea vahvempi”

Virolaisten ikiaikaisella halulla omiin peltoihin ja isolla oppimisen innolla oli myös kääntöpuoli, kertoo historioitsija Andres Adamson.

Viimased uudised