Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

riigikohus

Haldusreformi seadust hinnanud riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis sel nädalal teada, et haldusreform jätkub ning mõnel puhul võivad omavalitsuste lõplikud piirid paika saada alles kohtusaalis.

Kui esmapilgul võis teisipäeval avaldatud riigikohtu otsus kõlada kui viimne hingekell alla 5000 elanikuga omavalitsustele, siis otsusega lähem tutvumine ei anna sedavõrd must-valgele lähenemisele alust.

Vastupidi: riigikohus vabastas valitsuse seadusesse kirja pandud kohustusest n-ö alamõõdulised vallad ilmtingimata sundliita. Otsuses seisab, et valitsusel on küll õigus nõuda, et igas Eesti vallas elaks vähemalt 5000 elanikku, kuid keskvõimul puudub ühene voli omavalitsusi ainult elanike arvu järgi kokku liita.

Riigikohus leidis, et valitsus saab küll näiteks 4998 elanikuga valla puhul algatada selle sundliitmise protsessi, kuid ei pea seda tööd tingimata lõpule viima.

Sundliitmise protsessi lahutamatuks osaks peab olema valitsuse-poolne kaalutlus, kas see või teine väikevald on võimeline täitma kõiki ülesandeid, mida üks omavalitsus Eestis täitma peab.

Juhul kui 4998 elanikuga omavalitsus tõestab, et on haldussuutlik, pole kohtu hinnangul valitsusel tarvidust selle valla sundliitmine tingimata lõpule viia. Aga kui seda siiski tahetakse teha, on sundliidetaval vallal õigus minna kohtusse, et seal oma eluõigust tõestada.

Olukord Kagu-Eestis veel segane

Kagu-Eestis on haldusreformi osas pilt nädal enne aastavahetust veel üsna kirju ning igas maakonnas on üks või mitu valda või valdade gruppi, kes peavad sundliitmise protsessis end tõestama hakkama.

Kõige klaarim näib seis olevat Valgamaal, kus kolm keskust (Valga, Otepää ja Tõrva) on oma ümbruskonna vallad ühe erandiga liitumissadamasse ära tüürinud. 1600 elanikuga Puka vald, millel praegu ühinemislepingut pole, liidetakse suure tõenäosusega Otepää vallaga.

Hoopis erinev on seis Põlvamaal, kus sundliitmine tõuseb päevakorda nii Kanepi vallas (Kanepi, Kõlleste, Valgjärve), kus 5000 elanikust jääb puudu vahest paarkümmend inimest, kui ka Mikitamäe ja Värska vallas.

Viimased kaks teatasid sel nädalal küll omavahelisest ühinemisest, kuid ilmselt pole sellega haldusreform Setomaal veel lõppenud, sest valitsusel tuleb otsustada, kas Mikitamäe-Värska tandemiga liita ka Meremäe vald, mille volikogu on sellele läbi aasta tuliselt vastu sõdinud, või mis seal üldse saab.

Nii jõuame Võru maakonda, kus Meremäe vallal tuleb ilmselt leppida sundliitmisega. Küsimus on: kellega? Meremäe volikogu enamus sooviks liitumist Võru suunal, kuigi teoreetuline võimalus oleks ka liitumine Haanjamaa vallaga. Pigem on aga reaalne, et Meremäe lisatakse valitsuse otsusega Mikitamäe-Värska ühendvallaga, mis, nagu kuulda on, võib kaasa tuua kohtuvaidluse Meremäe valla ja valitsuse vahel.

Sel nädalal ühinemiseni jõudnud Vastseliina ja Orava vald on samuti olukorras, kus neil tuleb arvestada sundliitmisega. Arvestades, et Vastseliina vallas sooviti aasta esimesel poolel ühineda Võru vallaga, siis küllap oodatakse, et valitsus viib nende soovi täide.

Kindlasti üritatakse Võrumaal sundliitmise vastu võidelda Antsla vallas, kes sel nädalal jõudis ühinemislepinguni Urvaste vallaga. Neil valdadel jääb 5000 elanikust puudu paar-kolmsada inimest. Samas on Antsla vald selgelt välja kujunenud keskusega omavalitsus, mille lisamine Võru valla külge ei soovita ei Antslas ega Võrus.

Niisiis on valitsusel ainuüksi Kagu-Eestis peamurdmist küllaga, kuidas omavalitsuste liitumised nii lõpule viia, et sellest kohapeal võimalikult vähestele inimestele mõru maik suhu jääks. Päris valutult seda aga vaevalt teha õnnestub.

Sestap tuleb ühineda riigikohtunik Jaak Luige lausega tema eriarvamusest, mis riigikohtu teisipäeval avaldatud otsusele lisati. Tsiteerin: „Kuigi kõnealust [haldusreformi] seadust iseloomustab äärmine pinnapealsus (põhjalikkuse puudumine) ja ebamäärasus (selguse puudumine) ning killustatus (tervikpildi puudumine), soovin nii menetlejatele kui ka menetlusosalistele head tahet ja rahulikku meelt haldusreformi seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel.”.

Arved Breidaks

Viimased uudised