Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaansissetulek 991 eurot. See tähendab, et sellest enam ja vähem teeninud inimeste hulk on võrdne ja see summa peegeldab kõige paremini keskmist sissetulekut.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 926 522 715 eurot ja väljamakse tehti 561 884 inimesele. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 9,4 protsendi ehk 85 euro võrra ehk 906 eurolt 991 euroni.

Maakondade lõikes oli 2017. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1085 eurot ja 800 eurot. Ühed madalamad, vastavalt 859, 881 ja 895 eurot olid mediaansissetulekud Valga-, Võru- ja Põlvamaal.

Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiab MTA kodulehelt.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Vaata tabelist, kui suur oli mediaansissetulek sinu maakonnas:

Mediaansissetulek 2017. aasta IV kvartalis maakondade lõikes

MaakondVäljamaksete summaSaajate arvMediaan
Harju maakond9905381202605771085
Tartu maakond214135843614351000
Rapla maakond4923577114718992
Hiiu maakond142348664173977
Järva maakond4080882912748976
Viljandi maakond5889461319034940
Lääne maakond315183769993929
Saare maakond4534887714335928
Lääne-Viru maakond7656730024721919
Pärnu maakond10185897533455898
Põlva maakond3291212810982895
Jõgeva maakond3702932412278893
Võru maakond3842727212940881
Valga maakond3301386111442859
Ida-Viru maakond14949049054366800
Allikas: Maksu- ja tolliamet

Viimased uudised