Vene ajakirjanik võrdleb peaminister Kallast Ühtse Venemaa esindajatega: Kallas sobiks sellesse erakonda, Kallase-suguste tõttu koonduvad vene inimesed Putini ümber
Avaldatud: 27 august, 2023
Kuvatõmmis. Vene opositsiooniline ajakirjanik ja kirjanik Julia Latõnina pühendas peaminister Kaja Kallase abikaasa ümber lahvatanud skandaalile osa oma saatest „Juurdepääsukood” YouTube’is ja kritiseeris karmilt Eesti peaministrit.
„Sel nädal õnnistas meid lugu Eesti peaministri Kaja Kallasega,” alustas tuntud Vene ajakirjanik Julia Latõnina oma tiraadi. „Tüdruk osutus Ühtse Venemaa täiuslikuks jäljendajaks. Ühtse Venemaa saadikud kiruvad neetud Läänt, aga samas ostetakse seal villasid. Ja siin kirus Kaja Kallas venelasi, rääkis kollektiivsest vastutusest, aga kui asjaks läks, siis selgus, et sõja ajal eksportis tema abikaasa Venemaale kaupu ja maksis Venemaal makse.”
Latõnina sõnul oleks Kaja Kallasest saanud suurepärane Mizulina (Vene poliitik, föderatsiooninõukogu liige – toim.) ja „Mizulinast oleks saanud suurepärane proua Kaja Kallas”. Ajakirjaniku põhiväide ei seisne mitte selles, et Kaja Kallase abikaasal oli Venemaaga äri, vaid tema tegude vastuolu peaministri teravate ja valjuhäälsete sõnadega.
„Kordan veel kord, nagu teate, ma ei kiru kunagi äri. Kui inimene ostab näiteks villa Läänes, pole selles absoluutselt midagi halba. Aga kui ta samal ajal räägib, kui korrumpeerunud on Lääs, tundub see lihtsalt naeruväärne. Vastavalt sellele ettevõte veab ja veab Venemaale. Ma ei tea, mida ta seal veab, kas tal on peal keelatud esemeid. Aga seal on siis proua Kaya Kallas, kes, tuletan meelde, pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist oli venelastele sissesõiduviisade väljastamise vastu ja ütles, et iga kodanik vastutab oma riigi tegude eest. Nii et las vene mehed jäävad Venemaale, räägivad ja ütlevad, et nad on selle sõja vastu,” reageeris ta olukorrale.
Seejärel arutles ajakirjanik Kallase sõnade üle kollektiivsest vastutusest, tuues näiteid erinevatest ajaloolistest olukordadest, mis on tema hinnangul võrreldavad Venemaa praeguse olukorraga. „Ma ütleks, et see on enneolematu poliitiline keel,” kirjeldas ta Eesti peaministri väljaütlemisi, „sest näiteks Euroopa parempoolsetelt poliitikutelt kuulsime, et afgaanid on teistsugune kultuur, „ja seetõttu me ei taha neid oma territooriumil näha.”
Ja kui Kaja Kallas ütleks ausalt, et Eestis on liiga palju venekeelseid, et pärast lennukiühenduse katkemist jäi Eesti ainsaks kohaks, kuhu Venemaalt läksid inimesed, kes üritasid Läände lahkuda, ja Eesti on väike, seal on palju Ukraina pagulasi, ta pingutas juba üle, avades neile oma südame ja käed, ja seal on veel venekeelne Putini-meelne vähemus, siis ma saaksin temast aru. Sest need oleksid tõtt rääkiva poliitiku ausad, õiged sõnad.
Kuid selle asemel otsustas Kaja Kallas kasvatada demagoogiat, et mitte kõlada nagu Euroopa parempoolsed poliitikud. Kuid vabandust, me ei kuulnud Euroopa poliitikut ütlemas: „Te ei saa lasta afgaanidel Talibani eest põgeneda, sest nemad vastutavad poliitikute tegude eest. Parempoolsed ütlevad ausalt, et see on muudel põhjustel võimatu, vasakpoolsed aga, et see on võimalik. Oleks kummaline sofistika, kui nad ütleksid afgaanidele „las nad jäävad ja protestivad Talibani vastu”. Miks ta jooksis seal ringi sisse mässituna, ja võtab siin, Euroopas, loori maha? Las ta jääb sinna, protestib ja võtab seal loor maha.
Ma ei ole kuulnud, et ISISe eest põgenenud põgenikele oleks öeldud, et vastutate Assadi tegude eest, jääge sinna ja võidelge. Ma pole kuulnud, et kui inimesed Nõukogude Liidust põgenesid, üle ujudes, laevalt maha hüpates, oleks nad tagasi aetud sõnadega „Nõukogude Liidu elanikke ei lubata, nad vastutavad oma valitsuse tegude eest, las nad jäävad ja virelevad.”
Latõnina meenutas ka seda, kuidas Nõukogude Liit Tšehhoslovakkiasse tungis. „8 inimest läksid väljakule ja kõik ütlesid, et nad olid tublid,” ütles ajakirjanik. „Keegi ei öelnud: „Noh, kõik Nõukogude Liidu elanikud on orjad, sest välja tuli ainult 8.” Keegi ei öelnud seda tollal eestlaste kohta, kes samamoodi Nõukogude vägedes teenisid, et „kuulge, nad on orjad, nad tungisid koos sisse.” Keegi ei öelnud ukrainlaste kohta, kes olid sel ajal samuti Nõukogude vägedes, „kuulge, nad on orjad, nad tungivad Tšehhoslovakkiasse, ei protesteeri ega keeldu Nõukogude vägede koosseisus tungimast Afganistani.”
Latõnina sõnul on inimkonna ajaloos väga vähe juhtumeid, mil mittedemokraatlikus ühiskonnas, autoritaarses või tsaaririigis, veelgi enam totalitaarses riigis protesteeriti suverääni kuulutatud sõja vastu. „Ma ei mäleta, et mongolid protestisid Tšingis-khaani tegevuse vastu,” arutles ta. „Venemaa massilised protestid ise on olnud inimkonna ajaloos suhteliselt erand.”
Ajakirjaniku sõnul said meeleavaldajad Venemaal „süljega näkku sellistelt inimestelt nagu Kaja Kallas”.
„Mul on tunne,” kirjeldas Latõnina, „et nende avalduste peamine eesmärk ei olnud Ukraina toetamine, vaid täpselt vastupidine. Sellised ütlused nagu proua Kallas pani kõik venelased Putinit toetama ja seejärel ütlema: „Vaata, nad kõik on sellised.” Seda tehti Eesti sisepoliitiliste probleemide lahendamiseks. Ma austan Eesti sisepoliitilisi probleeme, kuid sellised väljaütlemised tunduvad mulle silmakirjalikkusena. Kui kõigilt inimestelt nõutakse latti, mida igas ühiskonnas, eriti mittedemokraatlikus ühiskonnas suudavad kanda vähesed. Ja neid, kes selle lati on võtnud, süüdistatakse ikka selles, et „teid selliseid on vähe”.”
Julia Latõnina sõnul näeb „vana Lääs” kõiki kirjeldatud asju, kuid „Vana Euroopa” struktuur on väga huvitav. Selles nad ajakirjaniku sõnul vaikivad ega räägi erinevalt Balti riikidest mõnda asja avalikult. „Kuid seoses mõne Balti riikide poliitiku käitumisega kasutatakse seal nende riikide kohta miteametlikult sõna „šaakaliriigid”,” sõnas ajakirjanik.
„Taaskord, kui proua Kallas seda kõike ainult ütleks ja see oleks tema poliitiline seisukoht, siis poleks see väga hea. Kui ta oleks öelnud kõike nii nagu on: et Eestis on venekeelne vähemus, mis on väga problemaatiline, et riik on Ukraina põgenikke täis ega suuda rohkem venelasi vastu võtta, siis kui ta ausalt räägiks kõike nii, nagu on, oleks teistsugune jutt. Kuid ta ütles seda, mis talle poliitiliselt kasulik tundus. Ja nüüd selgub, et nõudes, et keegi Moskvaga äri ei teeks, selgub, et tema abikaasa oli erand,” räägib Latõnina.
Ajakirjaniku hinnangul kasutas Kallas olukorda kommenteerides Venemaa poliitikute taktikat, kui peaministri abikaasa äri ilmsiks tuli.
„„Jah, ma ei teadnud, mida mu abikaasa teeb, aga mul polnud sellega midagi pistmist.” Noh, see meenutas mulle lihtsalt mingit Vene prokuröri, keda toetab tema 90-aastane ema, kellel on 250 firmat, mis teenivad palju raha,” rääkis ajakirjanik.
Ajakirjanik tõi välja Mõhailo Podoljaki seisukohta Kallase suhtes kui ausa. Ajakirjaniku hinnangul on inimestel õigus liitlaste puuduste ees silmad kinni pigistada ja inimestel on õigus sellele, mis on neile kasulik. „Minu seisukohalt pole hea, kui kõlavad valed motiivid. See on minu isiklik seisukoht, sest need selgitused ei ole lõpuks strateegiliselt Putini lüüasaamist soodustavad. Nad aitavad kaasa Venemaa ühiskonna konsolideerumisele Putini ümber, mida vaatamata nende inimeste pingutustele ikkagi ei juhtu,” lõpetas Latõnina oma Kaja Kallase abikaasa Venemaa tegevusega seotud skandaali teemalise monoloogi.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Küsitlus
Loading ...
Küsitlus
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
