Sõja ülevaade: 1535. päev – Kupjansk vist „vene” vaba
Avaldatud: 8 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. mai 2026:
Kupjansk vist „vene” vaba ja Moskva lennureisijal on lebomatt vajalik ese.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Valusaid tabamusi lisandus ja ka Moskvani ulatuti.
3. Sumõ: põhiliselt ikka piirikülad.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjansk vist jälle „vene” vaba.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: pingeline olukord Kostjantõnivkas ja selle ümber jätkus.
8. Donetsk: Filia külas pisu teadmatus.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml olla hakanud venelastele ette valmistama „võidu” kuvandit juhuks, kui Ukraina sõda lõpeb ilma märkimisväärsete tulemusteta.
12. venemaa keskpank hoiatas, et Ukraina droonirünnakud aeglustavad venemaa majanduse taastumist.
13. Esmakordselt pärast 2022. aastat ignoreerivad endiste Nõukogude Liidu riikide juhid (peale ühe) Moskvas toimuvat võidupüha paraadi.
14. venemaa üritab pärast kahte järjestikust ebaõnnestumist 9. mail katsetada oma uusimat tuumaraketti Sarmat.
15. Euroopa Ülemkogu juht ütles, et EL valmistub putiniga läbirääkimisteks (njah, teadmata tulevikus).
16. Jooksev seis Iraani kandis.
17. Ukraina välisministeerium tegi 6. mail avalduse, milles mõisteti hukka venemaa okupeeritud Hersoni oblasti osas valitsev „tõsine humanitaarkriis”.
18. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 208 lahingukokkupõrget ehk siis tihedam konveier tööd jätkas. Suurim surumine ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti lõigus ning lõunarinde idalõigus. Juba mitmes päev on vene poole tegevus aktiivsem Sumõ suunal, kus lisaks juba mitmeid päevi kõrgemale rünnakute arvule on ka tihedamaks läinud isegi lennuväe ja mitmikraketiheitjate töö ehk siis huvi millekski enamaks on kõrgemal juhtkonnal olemas. Mitmed rindelõigud on pidevalt kas üksikute kontaktidega või kontaktide arvud vähenevad keskmisest poole madalamaks ehk siis arvamusel, et mitte nii prioriteetsetes lõikudes on rünnakugruppide koostamisega konveieriks suuremaid muresid.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, viis läbi 99 õhurünnakut ja heitis alla 292 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 9113 tapjadrooni ja sooritas 3126 kaudtulelasku, sealhulgas 131 mitmikraketiheitjaga (nende laskude arv tuntavalt tõusis).
Õnneks on vastavalt kõrged ka vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalaelemendi kaotuste number. Miks oli eile nii kõrge soomukite kaotus, veel ei tea, võimalik, et neid rohkem rünnakute läheduses viibis transportimaks soldateid jalgsi liikumise lähtealale.
Kipub videode järgi tuletama, et mitmes paigus on hakanud ka Ukraina omad kasutama ära tekkinud lehestikku (mis pakub paremat varjet) ja üritab neis võsastes koridorides, mis enamasti jäävad oru pervedele või põhja, aga ka põldude vahele, et mitte ainult likvideerida vene poole eesmisi possasid, vaid ka neid jooksvalt mineerida, aga ka võtta sisse uusi eesmisi possasid rünnakute/infitreerumiskatsete tagasi löömiseks. Täpsemalt vist mitte tagasi löömiseks, vaid kogu koosseisu likvideerimiseks. Tundub, et selline varjatuse paranemine on toonud kaasa ka suurema tankitõrjerelvade kasutuse jalaväelaste poolt.
1. Uudised väga suurtest metsapõlengutest Kiievi kandis.
Dnipropetrovski oblastis Pavlohradile suunatud venemaa rünnakutes sai vigastada kolm inimest. Piirkonda rünnati droonide, suurtükiväe ja õhupommidega ligi 30 korda vaid 24 tunni jooksul. Piirkonna juhi avaldus: „Pavlohradis puhkesid tulekahjud. Kahjustada sai üle 10 eramu ja auto. Kolm inimest sai vigastada. 55-aastane mees ja naine viidi mõõduka seisundiga haiglasse. 43-aastane mees on ambulatoorsel ravil.”
2. Ukraina kaitsevägi ründas 7. mai öösel mitmeid venemaa sihtmärke, sealhulgas Dagestanis Kaspiiski baasi lähedal asuvat Projekt 22800 Karakurt raketilaeva. Laev suudab lasta välja Kalibri tiibrakette, kuid kahju ulatust veel selgitatakse. Ukraina ründas ka Sosnivka juhtimispunkti, Jasne lähedal asuva mehitamata õhusõiduki juhtimispunkti, Luhanski oblastis asuvaid laskemoona- ja kütuseladusid ning Donetski ja Zaporižja oblastis asuvaid vägede koondumisi.
Ukraina väed tegid öösel rünnaku kriitiliste venemaa sõjatööstusobjektide vastu, tabades naftatöötlemistehast ja kaitsetehnoloogia keskuse filiaali, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid. Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotod ja videod näitavad rünnaku ajal Jaroslavli linnas asuvast Slavneft-YANOS naftatöötlemistehasest alguse saanud tulekahju. Slavneft-YANOS rafineerimistehas on üks Venemaa viiest suurimast ja suudab toota üle 15 miljoni tonni aastas.
Hiljem hommikul kuuldi Rostov Doni ääres arvukalt plahvatusi, kus Ukraina sõjavägi olevat samuti linna tööstuspiirkonnale rünnaku korraldanud.
Teatati tulekahjudest Empilsi värvimisrajatises ja Radari teadus- ja tehnikakeskuse filiaalis – see on venemaa kaitseministeeriumiga seotud uurimis- ja kaitsetehnoloogia ettevõte, mis keskendub täiustatud radarsüsteemide arendamisele.
Jaroslavl asub umbes 700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist ja umbes 230 kilomeetrit Moskvast kirdes, samas kui Rostov Doni ääres asub Lõuna-venemaal umbes 230 kilomeetri kaugusel Ukraina rindejoonest.
Ukraina sõjavägi ei ole teatatud rünnakute kohta veel kommentaare andnud ja tekitatud kahju täielik ulatus polnud kohe selge.
Juba õhtust tuli teateid ka Moskva kandist, et seal droone lendab ning lennuväljad suleti. Sealsetes lennujaamades tundub, et lebomatt on ülitarvilik vahend…
Okupeeritud Luhanski linnas tabati öösel erinevaid sihtmärke.
3. Sumõ: ikka piirikülad sihtmärgiks on ja viimaste teadete järgi on neil siiski püsivamalt mitmes külas kand maas.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjansk vist jälle „vene” vaba.
mitmed vene sõjablogijad teatasid, et viimased venemaa positsioonid Kupjanski kesklinnas on likvideeritud (väidetavalt õhust kaela langeva tõttu).
9. detsembril 2025 andis putin kindralpolkovnik sergei kuzovlevile Kupjanski linna „vallutamise” eest venemaa kangelase medali, mis on venemaa kõrgeim sõjaline autasu. Kindral kuzovlevit pole väidetavalt 2026. aastal enam nähtud.
6. Siversk: muutusteta ja võimalik, et Ukraina on üritamas ka ise metsastel aladel oma jalaväega vene eesmisi possasid likvideerida.
7. Bahmut: pingeline olukord Kostjantõnivkas ja selle ümber jätkus, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
8. Donetsk: väidetavalt üks rindejoone muutus.
Deepstate väidab, et vene pool sai väikeses Filia külas kanna maha (sektori lõunalõigus). Viimane video sealt kandist on 2. maist, kus tõesti vähemalt üks soldat seal küla lähistel oli suutnud küla taga oleva Solena jõe ületada enne kui teda droon tabas. Kas seni pikalt hallis alas on suutnud vene pool püsivamalt kanna maha saada, siiski endal vähemalt teadmata.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa presidendi administratsioon (PA) on alustanud tööd selle kallal, kuidas esitleda Ukraina sõja võimalikku lõppu venelastele kui „võitu”, teatab Dossier Center. See hõlmab propagandakõnepunktide kogumit, et selgitada rahulepingu allkirjastamist, hoolimata tohututest kaotustest ja oluliste tulemuste puudumisest pärast enam kui nelja-aastast võitlust.
Talve lõpus näidati esimese asetäitja staabiülema sergei kirijenko alluvatele esitlust sõnadega „Te peate teadma, millal peatuda”. Seal öeldi, et Ukraina operatsiooni jätkamine nõuaks üldist mobilisatsiooni ja täielikku üleminekut sõjalisele olukorrale, ähvardades ressursside ammendumist, kõrgemaid makse, ettevõtluse langust, uusi droonirünnakuid ja süvenevat demograafilist kriisi. Dossieri allika sõnul, mis on PA-le lähedal, on kreml tõsiselt mures olukorra pärast rindel ja majanduses, mistõttu on poliitilise bloki kuraatoritele pandud ülesandeks töötada välja teabetoetus sõja võimalikuks lõpetamiseks.
Selleks soovivad võimud muuta Ukraina operatsiooni eesmärkide tõlgendust. Rõhk on kavandatud Donbassil, mille alistumist venemaa on Ukrainalt pikka aega edutult taotlenud. Kontrolli piirkonna, aga ka suurema osa Zaporižja ja Hersoni oblasti üle peaks saama ühiskonna keskseks argumendiks, asendades varasemad väited Kiievi vallutamisest ja valitsuse vahetamisest naaberriigis. Sõjalise tegevuse ja Ukraina sõdurite tapmise fakti kavatsetakse esitleda kui denatsifitseerimist, samas kui pealinna vallutamise ideed kuulutatakse kremli tegelike plaanide osaks mitte kunagi olnudki.
Esitluse autorid tunnistavad, et sõja lõpetamine ilma selge võiduta võib riiki ärritada, eriti radikaliseerunud kodanike seas. kreml peab eriti problemaatiliseks sihtrühmaks z-blogijaid ja Kiievi vallutamisele keskendunud tugitoolipatrioote.
Selle grupi neutraliseerimiseks teeb presidendi administratsioon ettepaneku korraldada emotsionaalne ümberõpe. Lojaalsed blogijad plaanitakse järk-järgult sõja lõpetamise ideeni viia, samas kui need, kes jäävad koostööaltiks, tõrjutakse avalikust sfäärist välja, visatakse nn patriootide nimekirjast välja, marginaliseeritakse ja hirmutatakse armee diskrediteerimise juhtumitega.
Eraldi osa on pühendatud Ukraina sõja veteranidele. Presidendi administratsioon usub, et neil on õigus olla rahulolematud, ja teeb ettepaneku suunata nende tähelepanu osalemisele teistes projektides – alates okupeeritud alade ülesehitamisest kuni Aafrika korpuses teenimiseni.
Plaani kohaselt peaks meediat üle ujutama lugudega endiste sõjaväelaste edukast kohanemisest: kuidas Ukraina sõja kangelased alustavad ettevõtteid, ostavad kodusid, astuvad ülikoolidesse ja saavad lugupeetud ühiskonnaliikmeteks. Näidatakse ka negatiivseid näiteid – neid, kes jõid end surnuks, sooritasid enesetapu või sattusid pärast rindelt naasmist vangi.
Ülejäänud elanikkonnale, kes on sõjast, halvenevast majandusest ja piirangutest tüdinud, soovib kreml luua järkjärgulise normaliseerumise tunde. Täpsemalt teeb see ettepaneku korraldada ümarlaudu riigi tuleviku üle pärast „võitu” ja aktiivsemalt esile tõsta venemaa ettevõtluse edu sanktsioonide all. Lisaks plaanib presidendi administratsioon korraldada kultuuris kontrollitud sula – leevendada tsensuuri filmides ja kirjanduses ning taaskehtestada poliitiline huumor televisioonis. Ettekandes ei mainita aga internetiblokeeringute kaotamist.
Nagu Dossier märgib, pole teada, kas putin seda stsenaariumi toetab. Selliste materjalide ettevalmistamine näitab aga juba iseenesest, et kreml kaalub üha enam sõja lõpetamist kasvavate majandusprobleemide, avalikkuse väsimuse ja konflikti jätkamise võimatuse tõttu ilma uute ulatuslike mobilisatsioonimeetmeteta.
12. Ukraina droonirünnakud venemaa taristu vastu on venemaa keskpanga 24. aprillil toimunud baasintressimäära arutelu kohaselt muutunud majandusdünaamikat määravaks teguriks.
Hinnates majandusolukorda, mis langes esimeses kvartalis esimest korda pärast 2023. aastat majanduslangusesse, märkisid keskpanga ametnikud, et üks tegur, mis seda teises kvartalis mõjutab, on püsiv ebakindlus mitmete tööstusharude tootmisvõimsuse ajutise sulgemise ulatuse osas, mis võib majandustegevuse taastumist mõnevõrra edasi lükata.
Tootmisvõimsust sulgevad peamiselt Ukraina droonirünnakud. Nende sagedus suurenes kevadel, mille tagajärjel on kahjustatud ja erinevatel perioodidel seisatud rafineerimistehased, sadamad, väetisetehased ja relvatehased. Mõned neist, näiteks Tuapse rafineerimistehas, mis on üks kümnest suurimast naftatöötlemistehasest, ja Dorogobuži keemiatehas, ei tööta endiselt (mõned tehase töökojad peaksid taaskäivitama mais).
Märtsis kahjustasid droonid venemaa olulisi Läänemere sadamaid Ust-Lugat ja Primorski ning aprillis peamist Musta mere naftaterminali Šešharist Novorossiiskis. Aprilli algusest on suletud kuus rafineerimistehast, sealhulgas Leningradi oblastis asuv Kirišinefteorgsintez (Kinef). See rafineerimistehas, mis on üks riigi kolmest suurimast, lõpetas mai alguses täielikult rafineerimise.
Selle tulemusel on venemaa ekspordivõimsus vähenenud 1 miljoni barreli võrra päevas ehk peaaegu 20%. Droonirünnakute tõttu oli venemaa rafineerimistehaste nafta rafineerimine aprillis madalaimal tasemel alates 2009. aasta lõpust.
kremliga liitunud mõttekoda CMAKS usub, et sadama infrastruktuuri ja rafineerimistehaste kahjustused vähendavad naftatootmist ja eksporti, mistõttu on nad selle aasta majanduskasvu prognoosi peaaegu poole võrra vähendanud, 0,9–1,3%-lt 0,5–0,7%-le.
Ka teised tööstusharud tunnevad Ukraina relvajõudude rünnakute mõju. EuroChemi asutaja Andrei Melnitšenko nimetas Ukraina droonirünnakute mõju väetisetootjatele üsna märkimisväärseks. Tuapse linnapea Sergei Boiko lubab rannad kütteõlist juuniks puhastada, kuid venemaa Reisikorraldajate Assotsiatsioon (ATOR) ei soovi turismihooaja väljavaateid kommenteerida.
Tootmisvõimsus on seisma jäänud mitte ainult hävingu, vaid ka nõudluse vähenemise tõttu, mis on tingitud majanduslangusest enamikus tsiviilsektorites. Märtsis sulges Magnitogorski raua- ja terasetehas (MMK) osa oma üksustest ja teatas töötajate koondamisest: tootmisvõimsuse rakendusaste langes 60%-ni. Esimese kvartali lõpuks oli 24 töötleva tööstuse hulgas vaid kaks kiiresti kasvavat (25,1% aastavõrdluses muude transpordivahendite ja -seadmete tootmises ja 11,2% farmaatsiatööstuses), kolmel oli mõõdukas kasv (0,8%-lt 5,2%-le) ja ülejäänud 19-s vähenes toodang võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga, teatas venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosi Instituut.
Keskpank ootab majandusele paremat teist kvartalit kui esimest, mil SKP kahanes aastaga 0,3%. Suurenenud eksporditulud peaksid aitama kaasa ning kalendritegur, mis aasta alguses majandust koormas (tööpäevi oli kolm vähem kui aasta tagasi), avaldab keskpanga juhtide sõnul vastupidist mõju (tööpäevi on vastupidiselt kolm rohkem).
13. Peaaegu kõik SRÜ, Euraasia Majandusliidu ja CSTO sõjalise bloki endiste Nõukogude vabariikide juhid jätavad 9. mail 2026 Moskvas toimuva võidupüha paraadi vahele. Neljapäeval avaldatud kremli külaliste nimekirja kohaselt esindab endist NSV Liitu ainult Valgevene president aleksandr lukašenko.
Kasahstani president Kassõm-Žomart Tokajev, Kõrgõzstani president Sadõr Džaparov ja Usbekistani president Šavkat Mirzijojev, kes osalesid paraadidel kolmel järjestikusel aastal (2023–2025), ei ole seekord Moskvas. putini külaliste hulgas pole ka Tadžikistani president Emomali Rahmon ja Türkmenistani president Serdar Berdimuhamedov. Mõlemad osalesid kõigil paraadidel aastatel 2023, 2024 ja 2025.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, kes osales 2023. ja 2025. aasta paraadidel, kuid puudus 2024. aastal, on keeldunud venemaale sõitmast. Aserbaidžaani president Ilham Alijev, kes osales paraadil viimati 11 aastat tagasi, jääb samuti eemale.
Endiste Nõukogude Liidu riikide juhtide arv paraadil on väikseim alates 2022. aastast. Tol ajal ei tulnud putiniga kohtuma ükski välisriigi riigipea ning ta tervitas marssivaid kolonne üksi.
kremli teatel saadab putinit seitse väliskülalist, kellest vaid neli esindavad rahvusvaheliselt tunnustatud riike. Lisaks lukašenkole on nende hulgas Laose juht, Slovakkia peaminister ja Malaisia kuningas. Moskvasse on oodata ka Serbia presidenti ning isehakanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia vabariikide juhte.
2025. aasta aastapäeva paraadil osales 30 väliskülalist, 2024. aasta paraadil aga üheksa riigijuhti.
Moskva ei kutsunud paraadile kedagi spetsiaalselt, ütles presidendi abi juri ušakov RIA Novostile. Ta lisas, et mõned välisriigi juhid tulid pidustuste ajal vabatahtlikult venemaale.
Esmakordselt 19 aasta jooksul toimub 2026. aasta paraad Moskvas ilma sõjavarustuseta. Tankide ja raketisüsteemide asemel marsivad üle punase väljaku ainult marssikolonnid. Paraadil ei osale ka Suvorovi ja Nahhimovi sõjakoolide ning kadettide korpuse õpilased. Selle asemel on kavas televisiooniülekanne Ukrainas tegutsevate tööst. Otsus tseremooniat lühendada tehti operatiivse olukorra tõttu, teatas kaitseministeerium varem.
14. venemaa sõjavägi valmistub läbi viima uusi mandritevahelise ballistilise raketi Sarmat katsetusi, mida on arendatud üle 12 aasta ja mis plahvatas katsetuste ajal aastatel 2024–2025 kaks korda.
6. mail andsid Kamtšatka võimud välja hoiatuse Kura katsepolügoonil toimuvate raketikatsetuste kohta, keelates inimeste ja igasuguste seadmete kohaloleku ja liikumise rajatise lähedal. Järgmisel päeval andis venemaa välja õhusõidukitele teated, milles soovitati ohtlikest tsoonidest mööda lennata (NOTAM-id). Need hõlmavad kahte tsooni Barentsi meres, ühte Kara meres, mitut tsooni Kura jõe lähedal ja Dombarovski strateegiliste raketivägede katsepolügooni piirkonda Orenburgi oblastis, märkis ÜRO desarmeerimisuuringute instituudi vanemteadur Pavel Podvig.
Ilmselt on see ettevalmistus kolmandaks Sarmati katsetuseks, väidavad Podvig ja Prantsuse Strateegiliste Uuringute Sihtasutuse (FRS) teadur Etienne Marcus. venemaa sulges need samad tsoonid lendudele oma eelmise Sarmati stardikatse ajal 2025. aasta novembris. Eelmise katsetuse ajal püsis rakett õhus umbes minuti, enne kui alla kukkus.
Marcus juhib tähelepanu sellele, et Sarmati stardiaken on 8.–11. maini: „See tähendab, et start toimub umbes 9. mail, mis on väga sümboolne kuupäev, mil venemaa tähistab võidupüha.”
Droonirünnakute ohu tõttu tühistas kreml Moskvas traditsioonilise sõjavarustuse paraadi ja Marcuse arvates soovib venemaa juhtkond proovida jõudemonstratsiooni, katsetades oma võimsaimat mandritevahelist ballistilist raketti.
Ekspert märgib aga, et viimased Sarmati stardid on ebaõnnestunud, eriti väga varajases staadiumis: juulis kukkus rakett kohe pärast õhkutõusmist alla, jättes maha 70-meetrise kraatri ja hiiglasliku lilla pilve. 2024. aasta septembris plahvatas Sarmat oma šahtis Plesetski katsepolügoonil.
venemaa on Sarmati arendanud alates 2013. aastast, et asendada Voevoda (NATO nimi Satan), vanimat teenistuses olevat tuumaraketti, mis paigutati šahtidesse juba 1980. aastatel. SIPRI andmetel on venemaa strateegiliste raketivägede käsutuses alles vaid 34 sellist raketti ja uusim toodeti 1988. aastal.
putin lubas, et Sarmat tarnitakse vägedele juba 2020. aastal, ja on neid lubadusi sellest ajast peale korranud. Kuid rakett ei lennanud kunagi. 4. mail arreteeriti Sarmati tootva Krasmaši tehase tegevjuht Aleksandr Gavrilov ja saadeti omastamise süüdistusega eeluurimisvanglasse.
Marcuse sõnul kujutavad Sarmati ebaõnnestumised endast venemaa tuumarelva „tõsist kahju“ keskpikas perspektiivis: „Vananevate R-36M2 (Vojevoda) rakettide, mis moodustavad olulise osa venemaa strateegilistest lõhkepeadest, väljavahetamine lükkub veelgi edasi, samas kui nende hooldus, millega kuni 2014. aastani tegeles Ukraina, on endiselt ebakindel.”
SIPRI andmetel koosneb venemaa strateegilistest tuumavägedest 333 maismaal baseeruvast raketist. Need on peamiselt Yars-raketid (206 ühikut), sealhulgas mobiilsed raketid, millest igaüks on võimeline kandma nelja 250-kilotonnist lõhkepead. venemaal on ka 78 Topol-raketti ühe 800-kilotonnise lõhkepeaga, 12 Avangardi raketti ja umbes kolm tosinat Voyevoda raketti. Viimastel on 10 mitme lõhkepeaga raketti.
Lisaks on venemaal SIPRI andmetel 192 allveelaevalt lastavat ballistilist raketti (Sineva ja Bulava).
14. Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa teatas, et EL-i riikidel on potentsiaal putiniga läbirääkimisi pidada. „Pean läbirääkimisi 27 EL-i riigi juhtidega, et teha kindlaks parim viis meie töö korraldamiseks ja mõista, mida peame venemaaga arutama, kui aeg on õige,” selgitas Costa Firenzes Euroopa Ülikooli Instituudis kõneledes (Financial Timesi tsiteerides). Ta märkis ka, et hetkel ei näe keegi mingeid märke, et Moskva oleks valmis tõhusalt tõsistesse läbirääkimistesse astuma.
Costa sõnul kutsus Ukraina president Volodõmõr Zelenski eelmisel kuul Küprosel toimunud EL-i juhtide tippkohtumisel „meid üles olema valmis läbirääkimistele positiivselt kaasa aitama”. Zelenski büroo kinnitas Financial Timesile, et on Costaga arutanud võimalikke ELi ja putini kõnelusi, märkides, et sellised kõnelused peaksid olema koordineeritud ja näitama ühtset Euroopa lähenemisviisi, samuti suurendama survet venemaale.
FT märgib, et Euroopa Liit kardab pikalevenivaid läbirääkimisi USA, Ukraina ja venemaa vahel ning ei soovi rahulepingu tingimuste aruteludes kõrvale jääda. Samal ajal puudub EL-i juhtide seas üksmeel selles osas, kes peaks esindama EL-i võimalikel konsultatsioonidel Moskvaga, millal selliseid jõupingutusi tuleks ette võtta ja mida putinile pakkuda, kirjutab väljaanne.
Märtsis teatas Costa juba vajadusest valmistuda dialoogiks kremliga julgeolekuküsimustes, sealhulgas Ukraina sõja lõpetamise osas. Samal ajal pooldas Euroopa Ülemkogu juht majandusliku surve säilitamist venemaale, sealhulgas venemaa energiaimpordi embargo kehtestamist.
Samal ajal on Moskva Financial Timesi allikate sõnul kategooriliselt vastu Euroopa osalemisele Ukraina rahulepingu läbirääkimistel. Prantsuse presidendi nõunike veebruarivisiidi ajal venemaale lükkas putini abi juri ušakov FT allikate sõnul ebaviisakalt tagasi katsed arutada EL-i osalemist läbirääkimistel. Prantsuse esindajate vastavale ettepanekule vastas ta roppustega: „Vabandust, tegelikult ei, minge v.…”
16. Ameerika Ühendriigid tegid 7. mail rünnakuid Iraani sihtmärkide vastu, ohustades niigi habrast kuu aega kestnud relvarahu käimasolevate läbirääkimiste keskel.
USA sõjaväe keskväejuhatus (CENTCOM) teatas, et Iraan ründas Hormuzi väinas kolme Ameerika sõjalaeva, kuigi sihtmärke kaitsti edukalt ja ükski USA laev ei saanud kahjustada. Iraani sõjavägi ütles, et rünnakud olid kättemaks USA poolt eelmisel päeval Iraani naftatankeri tulistamise eest, rikkudes relvarahu.
USA vastas Iraani rünnakule, sihtides „Iraani sõjaväerajatisi, mis vastutavad USA vägede ründamise eest, sealhulgas rakettide ja droonide stardiplatvorme; juhtimis- ja kontrollpunkte; ning luure-, jälgimis- ja luurekeskusi”, teatas CENTCOM.
Rünnakud tähistavad järjekordset eskaleerumist pärast seda, kui USA ja Iraan vahendasid 8. aprillil vaherahu, peatades sõja, mis on laienenud üle Lähis-Ida ja põhjustanud ülemaailmsete energiaturgude hüppelist kasvu.
USA president Donald Trump ütles ABC Newsile, et rünnakud Iraani vastu olid lihtsalt armastusest. „Relvarahu on alanud. See on jõus,” ütles ta telefonikõnes.
Hilisemas sotsiaalmeedia postituses kiitles Trump Iraani-vastaste rünnakute ja USA sõjalaevade eduka läbisõiduga läbi Hormuzi väina.
„Meie hävitajate pihta tulistati rakette ja need lasti kergesti alla. Samamoodi saabusid droonid, mis õhus olles tuhastati. Nad langesid nii kaunilt ookeani, nagu liblikas, kes oma hauda langeb!” kirjutas ta.
Iraani riiklik uudisteagentuur IRNA teatas plahvatustest Teheranis ja ütles, et pealinna kohal aktiveeriti õhutõrje. Iraani väed teatasid ka, et USA algatas õhurünnakuid lõunapoolsete linnade Qeshmi, Bandar Abbasi ja Minabi vastu.
Rünnakud toimusid kolm päeva pärast seda, kui Araabia Ühendemiraadid (AÜE) teatasid 4. mail, et nende õhutõrje on esimest korda pärast relvarahu Iraanist tulistatud rakette ja droone tõrjunud.
Varem samal päeval teatas USA, et hakkab eskortima hätta jäänud kaubalaevu Hormuzi väinas, mis on merekoridor, mille kaudu liigub umbes viiendik maailma naftakaubandusest. Iraani ametnikud hoiatasid varem, et USA plaanid laevu läbi väina eskortida rikuks relvarahu.
17. Ukraina välisministeerium tegi 6. mail avalduse, milles mõisteti hukka venemaa okupeeritud Hersoni oblasti osas valitsev tõsine humanitaarkriis, mille põhjuseks väidetavalt oli venemaa rikkunud rahvusvahelist humanitaarõigust.
Kõige hullem olukord on tsiviilisikute ja vabatahtlike sõnul okupeeritud rindel asuvas Oleškõ linnas (asub Dnepri idakaldal Antonovski silla lähedal), kus umbes 2000 tsiviilisikut on lõksus ilma ohutute evakueerimisvõimalusteta, piiratud toidu, joogivee ja muude kommunaalteenusteta. Elanikud elavad venemaa sõjaväe kohaloleku ja nii venemaa kui ka Ukraina vägede sagedaste rünnakute keskel.
„Kui olukord ei parane, surevad inimesed seal lihtsalt nälga. Sest väljapääsu pole, toiduvarusid ei tule,” ütles Kyiv Independentile Oleškõ elanik, kes põgenes venemaa okupatsiooni eest 2026. aasta aprilli alguses.
Välisministeerium teatas, et venemaa väed blokeerivad Oleškõ lähedal asuvas piirkonnas lõksus olevate Ukraina tsiviilisikute evakueerimist ning takistavad kaupade, toidu ja ravimite kohaletoimetamist.
Olukord on eriti murettekitav ja ministeeriumi teatel on Hersoni oblastis asuvates Oleškõ, Hola Prõstani, Stara Zburivka ja Nova Zburivka asulates hädasti vaja humanitaarabi, kus elementaarsed elutingimused puuduvad täielikult. „Kriitiline infrastruktuur on hävinud; elekter ja gaas puuduvad. Elanikud, kes üritavad toitu osta või erasõidukitega põgeneda, on venemaa droonirünnakute sihtmärgiks,” seisis avalduses.
Välisministeeriumi teatel on rahvaarv vähenenud 40 000-lt umbes 6000-le, samas kui Oleškõ rahvaarv on langenud 24 000-lt umbes 2000-le. Ministeeriumi andmetel võib humanitaarabi vajada üle 6000 inimese, sealhulgas umbes 200 last, kellest enamikul on piiratud liikumisvõime.
Oleškõ elanike, eksiilis olevate kohalike võimude ja evakueerimisvabatahtlikega peetud vestluste põhjal teatas Kyiv Independent 15. aprillil olukorrast Oleškõs. Kuigi vene väed väidetavalt mineerivad Oleškõsse viiva tee ja küsitlevad kontrollpunktides autojuhte, riskivad mõned siiski väljasõiduga. 2. mail teatas kohalik Telegrami kanal „Oleškõ, see on Ukraina”, et Oleškõst on evakueeritud umbes 30 elanikku.
Ukraina välisministeerium teatas, et sai piirkonnast üle 220 otsese evakueerimispalve. Samuti mainiti, et Ukraina on alustanud kiireloomulisi läbirääkimisi ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC), et uurida seal elavate kodanike päästmise võimalusi. Ministeerium kutsus rahvusvahelisi partnereid üles avaldama venemaale survet rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimiseks, kutsudes üles looma evakueerimiskoridore ja ohutuks läbisõiduks vajalikke tingimusi.
„Ukraina jaoks pole miski väärtuslikum kui inimelu. Me kutsume rahvusvahelist üldsust üles võtma viivitamatuid ja konkreetseid meetmeid meie kodanike päästmiseks okupeeritud Hersoni piirkonnas,” teatas ministeerium.
Ukraina inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets ütles 7. mail, et ta on saanud Rahvusvaheliselt Punase Risti Komiteelt (ICRC) vastuse vajaduse kohta korraldada tsiviilisikute ohutu evakueerimine Oleškõst. „ICRC on näidanud üles valmisolekut abistada vajalike meetmete võtmisel Ukraina kodanike evakueerimise korraldamiseks sellelt territooriumilt,” ütles Lubinets.
Lubinets oli varem pöördunud venemaa inimõiguste voliniku ja ICRC poole, nõudes humanitaarkoridori ja Genfi konventsioonide järgimist, kuid ei saanud enam kui kuu aja jooksul vastust.
Genfi konventsioonide kohaselt on tsiviilisikute sunniviisiline ümberasustamine okupeeritud aladelt ja näljutamine tsiviilelanikkonna vastu sõjapidamismeetodina keelatud ja seda peetakse sõjakuritegudeks.
vene väed jätkavad Hersoni oblastis Dnepri jõe idakaldal asuvate linnade ja külade kasutamist rünnakute korraldamiseks üle jõe, sealhulgas Hersonile, mille Ukraina väed vabastasid 2022. aasta novembris.
18. Lühiuudised
venemaa välisministeerium kutsus pärast Zelenski visiiti Jerevani välja Armeenia suursaadiku. Moskva nimetas vastuvõetamatuks, et Armeenia pakub platvormi kõnedele, mis venemaa ametnike väitel sisaldasid ähvardusi venemaa vastu.
venemaa lükkas sisuliselt tagasi kolmepoolsed kõnelused Ukraina ja USA-ga. kremli abiline juri ušakov ütles, et selline dialoog on väidetavalt sobimatu enne, kui Ukraina oma väed Donbassist välja viib.
USA algatas Ukraina eemaldamise relvaimpordi piirangutega riikide nimekirjast, ütles suursaadik Olha Stefanišõna. Muudatus võimaldaks ATF-il Ukraina tulirelvade importi automaatse tagasilükkamise asemel juhtumipõhiselt läbi vaadata.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Anouar El Anouni ütles, et EL ei kutsu oma diplomaate Kiievist tagasi pärast Moskva evakueerimishoiatusi võimaliku 9. mai olukorra eskaleerumise kohta. Ta ütles, et venemaa rünnakud on Kiievis ja kogu Ukrainas igapäevane reaalsus.
Läti välisministeerium kutsus venemaa asjuri esitamaks protestiavaldust seoses venemaa õhuruumist riiki sisenenud droonide allatulistamise juhtumiga. Protestiavalduses mõistab ministeerium hukka 7. mai hommikul Lätis toimunud intsidendi, kui mitu drooni lendasid venemaa õhuruumist Rēzekne, Balvi ja Ludza valdadesse. venemaa saatkonna esindajale teatati, et venemaa loob agressiivse sõja alustamisega Ukraina vastu julgeolekuintsidentide ohu kogu piirkonnas. Vestluses asjuriga rõhutasid Läti diplomaadid, et vastupidiselt Moskva valedele avalikele väidetele ei ole Riia kunagi andnud luba oma õhuruumi kasutamiseks Ukraina droonirünnakuteks venemaa Föderatsiooni sihtmärkide vastu.
Reuters: Taiwan viis läbi oma esimese torpeedokatsetuse oma esimeselt kodumaal toodetud allveelaevalt. Taiwani ettevõte CSBC, mis juhib kaheksast allveelaevast koosneva laevastiku ehitust, teatas neljapäeval, et Narwhali laev viis eelõhtul läbi oma esimese torpeedokatsetuse. Ettevõte märkis, et katsetuste käigus testiti süsteemi lahinguvõimet sihtmärkide tuvastamise ja jälgimise, tulejuhtimise ning torpeedoheitmise ja juhtimise osas. CSBC ei täpsustanud, milliseid torpeedosid testiti. Narwhal viis oma esimesed veealused merekatsetused läbi jaanuaris. Allveelaev pidi Taiwani mereväele üle andma 2024. aastal, kus laev liituks kahe olemasoleva allveelaevaga, mis osteti Hollandist 1980. aastatel, kuid programm on edasi lükatud. Taiwan on öelnud, et loodab 2027. aastaks kasutusele võtta vähemalt kaks kodumaal toodetud allveelaeva, kusjuures hilisemad mudelid on võimalikult relvastatud rakettidega.
venemaa jätkab Poola vastu infosõda, alustades propagandakampaaniat Poola relvajõudude diskrediteerimiseks ja kodanike hirmutamiseks, et nad ei sõlmiks armeega lepinguid. Telegramis Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu Desinformatsiooni Võitluse Keskus märgib, et venemaa propaganda võtab kavandatud sõjaväe registreerimise ja reservkontrolli haldusprotseduurid kontekstist välja, kujutades neid paanikat tekitavas toonis. Seda esitatakse väidetava kodanike õiguste rikkumise märgina ning sõjaväe värbamiskeskusi seostatakse kardetava institutsiooniga. Seega püüab venemaa Poola ühiskonna teadvusse istutada narratiivi, et riik tegutseb oma kodanike vastu. Seda edastatakse tahtlikult ebamääraste vihjete kaudu, et midagi toimub, kuid elanikkonda ei teavitata. Njah, eks meilgi on kodanike, kes sarnaseid narratiive meil levitavad…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
