Valitsus kiitis heaks lahinguvalve õigusliku raamistiku
Avaldatud: 7 mai, 2026Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kaitseministeeriumi eelnõu kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seotud seaduste muudatused, reguleerides üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle raames täidetavad ülesanded.
Lahinguvalve määratletakse kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või rünnakule, kasvatades seejuures kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.
„Eesti riigikaitse võimed on kiiresti kasvamas, hiljuti oleme soetanud näiteks mitmikraketiheitjad ja keskmaa õhutõrje. Selliste uute võimete teke tähendab ka väljaõppe vajaduse ja koormuse tõusu kaitseväele. Seetõttu hakkab järgmisest aastast kehtima 12-kuuline ajateenistus, millest kuue kuu pikkune periood kujutab teenistuspraktikat lahinguvalve tagamise süsteemis,” ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.
Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist kaitseväe tegevustesse.
Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vähendab halduskoormust. Tulumaksuseaduse muudatustega vabastatakse kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.
Seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2027. aastal, mil hakkab kehtima ka uus 12-kuuline ajateenistuse süsteem. Ajateenistusse hakatakse kutsuma kahel korral aastas (8. ja 34. nädalal).









