Sõja ülevaade: 1534. päev – 9. maid oodates…
Avaldatud: 7 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. mai 2026:
rindejoones muutusi ei tuvastanud aga üha pingelisem on olukord Kostjantõnivkas ja tobe küll, ootab 9. maid…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimmi kandis miskit siiski toimus.
3. Sumõ: piiriüleste reidide sagenemine.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: tihe jätkuv konveier kulutab Ukraina väge liialt hõredaks.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Esmakordselt pärast sõja algust hakkab venemaa keskpank turult valuutat kokku ostma.
12. Zelenski teatas, et paraadi toimumine Moskvas 9. mail sõltub Ukraina armeest.
13. venemaa välisministeerium ähvardas Kiievit rünnata 9. mail ja kutsus teisi riike üles oma saatkondi evakueerima.
14. Angolast pärit Ukrainasse sissetungi osaleja on otsustanud kandideerida Belgorodi linnavolikokku.
15. Volodõmõr Zelenski ei kavatse korruptsiooniskandaaliga silmitsi seista.
16. Üha rohkem venemaalasi Euroopasse reisib.
17. Lühiuudised
Viimase 24 tunni jooksul registreeriti kokku 157 lahingutegevust. Lisaks tavapärastele tiheda konveieri sektoritele lisandusid eile Harkivi, Kupjanski ja Lõmani lõik, kus algas nn aktiivsem suvine tegevus, milles on oluliselt rohkem näha tahet edeneda. Täna hommikuks tulemusi siiski eip tea, et kas kuskil miskit ka ohtlikult edeneti. Taktika suuremate muutusteta, ikka tihe kõige kaela langeva keskel väikesed grupid max kaugele üritavad jõuda. Mitmetes kohtades vene pool teeb reide piiriäärsetesse Ukraina küladesse, peale kas droonirünnakut või Ukraina väe lähenemist küla siiski ellujäänud end vene piiri taha tõmbavad.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutades kahte raketti, ja 78 õhurünnakut, heites alla 256 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 9317 kamikaze-drooni ja sooritas 2696 kaudtulelasku, sealhulgas 67 mitmikraketisüsteemiga. Kaudutlelaskude arvu tugev vähenemine siiski nende endi tabamist ei vähendanud ja kerge pole vene pool ka muu tagalatoetusega…
1. vene väed heitsid eile Donetski oblastis Družkivkale juhitavaid pomme, mis vallandas linnas ulatusliku tulekahju ja hävingu. Rünnak on järjekordne venemaa rünnakute päev, samal ajal kui Moskva lükkab tagasi igasuguse tegeliku pausi oma sõjas.
Öösel Dnipro linnas toimunud venemaa droonirünnakus sai vigastada kaks inimest ja mitmekorruselises elumajas puhkes tulekahju. Tegemist on 21-aastase raseda naise ja 45-aastase mehega. Mõlemale anti sündmuskohal arstiabi.
2. FSB hoone okupeeritud Armjanskis sai eile öises Ukraina droonirünnakus märkimisväärselt kannatada. Ports fsb-lasi ka olla surma saanud.
Okupeeritud Krimmis Feodossija ja Kertši silla kandis miskit toimus, kõlakad ka meredroonidest. Mujal okupeeritud aladel erinevaid sihtmärrke sügavuses tabati.
3. Sumõ: põhiliselt üle piiri reidid.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones ja siingi üritatakse lisaks sillapea laiendamisele Vovtšanski juures ja uute loomisele reide piiriäärsete Ukraina külade suunal.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski ja Lõmani kandist muutuste infot ei tulnud.
6. Siversk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas ja selle ümber ärev olukord jätkus. Nagu blogijad kirjutavad, siis üle laipade järjest konveier end surub ja on oht, et Ukraina vägi võib siin suunal liialt hõreneda ja isegi ootab Ukraina kõrgema juhtkonna otsust, kas tuuakse reserve appi…
8. Donetsk: tihe konveier pole jälle toonud edenemisi.
9. Lõunarinne: rindejoones muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Esmakordselt pärast Ukraina sissetungi hakkab venemaa keskpank turult välisvaluutat ostma, täiendades oma reserve naftahindade tõusust saadavate tuludega.
Alates 8. maist hakkab rahandusministeerium ostma välisvaluutat ja kulda Rahvusliku Heaolu Fondi jaoks: selleks otstarbeks eraldatakse eelarve nafta- ja gaasituludest 110,3 miljardit rubla ehk 5,8 miljardit rubla (5,4 miljonit eurot, jooksev euro kurss 1 euro on 93 rubla) päevas.
Keskpank, mis teostab operatsioone rahandusministeeriumi nimel, ostab välisvaluutat oluliselt väiksema summa eest – 1,18 miljardi rubla päevas. Alates eelmisest aastast on keskpank regulaarselt müünud välisvaluutat, kompenseerides varasemaid Rahvusliku Heaolu Fondi kulusid – 4,62 miljardit rubla päevas. Seekord on aga tema operatsioonide maht väiksem kui rahandusministeeriumi ostude maht. Selle tulemusel saab keskpangast esimest korda alates 2022. aasta jaanuarist turul välisvaluuta netoostja, märgib Reuters.
Rahandusministeeriumi ja keskpanga naasmist valuutaturule oodati, kuid kulla ja jüaani ostumahud olid prognoositust oluliselt väiksemad. Reutersi küsitletud analüütikud hindasid, et võimud eraldavad riikliku heaolufondi täiendamiseks 340–455 miljardit rubla ehk kolm kuni neli korda rohkem kui tegelik summa.
See on tingitud asjaolust, et naftast saadav täiendav eelarvetulu oli oodatust oluliselt väiksem, märgib majandusteadlane Dmitri Polevoi: 210 miljardi asemel vaid 21 miljardit rubla. Bloombergi andmetel võisid rolli mängida Ukraina löögid naftasadamatele, mis peatasid ekspordi Ust-Lugast ja Primorskist.
Lisaks langes maavarade kaevandamise maksuga maksustatav naftatootmine, mis eelmisel aastal langes 16 aasta madalaimale tasemele, sel aastal veelgi järsemalt – jaanuarist aprillini 500 000 barreli võrra päevas. Aprillikuu nafta- ja gaasieelarve tulud – 856 miljardit rubla – olid küll märtsiga võrreldes 39% suuremad, kuid 21% madalamad kui 2025. aasta aprilli tase.
Keskpanga tegelikud valuutaostud moodustavad vaid 1% jüaani/rubla keskmisest päevasest kauplemismahust, ütleb Alfa Capital Management Company analüütik Alexander Dzhioev. Seetõttu on ebatõenäoline, et valitsuse sisenemine valuutaturule rubla oluliselt nõrgestab: kõrgetest naftahindadest saadav eksporditulu jätkub ja dollari kurss jääb umbes 75 rubla juurde, ennustab Tsifra Brokeri analüüsiosakonna juhataja Natalia Pyryeva.
„Rahandusministeeriumi otsus piirata igapäevaseid oste suhteliselt tagasihoidlikule tasemele on seletatav asjaoluga, et valitsus ei ole huvitatud rubla olulisest nõrgenemisest ning eelarvepuudujäägi rahastamise probleem kulla ja välisvaluuta müügiga Rahvuslikust Heaolufondist on venemaa jaoks endiselt pakiline,” märgib Freedom Finance Globali analüütik Natalia Milhakova.
Mais jääb dollari kurss alla 80 rubla ja euro alla 93 rubla, samas kui rubla tugevnemine 74 rublani dollari ja 87 rublani euro suhtes on palju tõenäolisem, ennustab Milchakova.
12. Ukraina valmistub ette „õiglaseks vastuseks” venemaa rünnakutele, mis toimusid Kiievi poolt 6. mail välja kuulutatud relvarahu eirates, teatas president Volodõmõr Zelenski. Tema sõnad viitavad sellele, et rünnak võib toimuda Moskvas 9. mail toimuva võidupüha paraadi ajal. Varem nädalal rõhutas Ukraina juht, et Ukraina droonid võivad „paraadil lennata” venemaa tehnika asemel, mille marss punasel väljakul jäeti ära esimest korda pärast 2007. aastat.
„Täna oleme praktiliselt terve päeva, praktiliselt iga tund saanud teateid rünnakutest erinevatest piirkondadest… venemaa ei ole oma sõjalist tegevust lõpetanud. Ukraina vastab samaga. Sõltuvalt olukorrast määrame ka oma täiesti õiglased vastused täna õhtul ja homme,” kirjutas Zelenski Telegramis. „Venemaa on võidelnud nii kaugele, et nende peamine paraad sõltub nüüd meist. Ja see on selge signaal: me peame sellele lõpu tegema.”
President meenutas, et tegi Moskvale ettepaneku sõlmida relvarahu alates 6. maist, lisades, et venemaa teab, kuidas Ukrainaga ühendust võtta, et arutada sellise vaherahu üksikasju. „Kui üks inimene Moskvas, kes ei saa ilma sõjata elada, on huvitatud ainult paraadist ja mitte millestki enamast, siis on see hoopis teine asi. Ukraina on valmis rahu nimel töötama ja püüab selle sõja väärikalt lõpetada,” teatas Zelenski.
Presidendi kantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak selgitas Ukraina kavandatava vaherahu parameetreid. „Teie ei ründa meie territooriumi ja meie omakorda ei ründa teie territooriumi, olenemata nädalapäevast. See on kõik. Muid ettepanekuid pole,” selgitas ta Kiievi seisukohta Doždile.
putin tegi eelmisel nädalal telefonivestluses oma Ameerika kolleegi Donald Trumpiga ettepaneku kehtestada venemaa ja Ukraina vahel 9. mai pidustuste ajaks vaherahu. Pärast seda kuulutas kaitseministeerium välja Moskva ühepoolse vaherahu 8.–9. maiks, ähvardades Kiievit raketirünnakuga, kui vaherahu rikutakse.
Vastuseks küsimusele Ukraina reaktsiooni kohta nendele avaldustele ütles Podoljak, et kremlist pole ametlikke vaherahu ettepanekuid saadud. „Avalikus ruumis on [ainult] mingisugune propagandakampaania element, mis soosib 9. mail vaherahu. Üksikasju pole olnud, ühelgi tasandil pole kontakte peetud. Seetõttu on võimatu aru saada, mis see ettepanek on, kuidas see on üles ehitatud, millised on tähtajad, milline on logistika ja nii edasi,” ütles ta.
13. kreml kutsus venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova vahendusel Kiievis diplomaatilisi esindusi omavaid riike üles need 9. mail Ukraina pealinnast evakueerima. See kehtib ka rahvusvaheliste organisatsioonide kontorite kohta. Põhjuseks toodi venemaa armee võimalik vastusrünnak linnale. See avaldus avaldati kolmapäeval, mõni minut pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski teatas, et võidupüha paraadi toimumine Moskvas sõltub Ukraina armeest.
„venemaa välisministeerium kutsub tungivalt üles… tagama diplomaatiliste ja muude esinduste töötajate ning kodanike õigeaegse evakueerimise Kiievi linnast, kuna venemaa relvajõudude vastutoimerünnak Kiievi, sealhulgas otsustuskeskuste vastu, on paratamatu,” teatas zahharova, kutsudes üles seda võtma väga, väga tõsiselt. Ta nimetas Ukraina võimalikku rünnakut Moskvale 9. mail kuritegelike terroristlike plaanide elluviimiseks. Täpsustatakse, et venemaa vastumeetmete ja Kiievist evakueerimise üleskutse kohta saadeti noot 4. mail.
Samal päeval kuulutas venemaa kaitseministeerium ühepoolselt välja relvarahu võidupüha tähistamiseks 8.–9. mail ning ähvardas ka Ukraina rikkumiste korral massilise raketirünnakuga Kiievi kesklinnale. zahharova väitis, et ministeeriumi hoiatus esitati spetsiaalselt vastumeetmena.
14. Aafrika riigist Angolast pärit Manuel Nelson Tomas, kes osales venemaa relvajõudude koosseisus Ukraina-vastases agressioonis, on otsustanud osaleda Ühtse venemaa eelvalimistel, et kandideerida Belgorodi linnavolikokku, teatas Astra. 38-aastane Tomas sündis Lobitos ja saabus venemaale 2010. aastal, selgub tema Ühtse venemaa veebisaidil olevast autobiograafiast, milles on märgitud, et ta on SVO liige. Pärast BelSU lõpetamist asus Angolast pärit Tomas õppima südamekirurgiat Vitebski ülikoolis Valgevenes.
2024. aasta aprillis sõlmis Tomas lepingu kaitseministeeriumiga ja teenib praegu meditsiinikompaniis nr 752 niinimetatud LPR-is. Oma ametikohustuste osana saadeti ta Svatovo linna haiglasse, kus ta osutas peaaegu kaks aastat sõjaväelastele kirurgilist abi. „Selle aja jooksul tegin üle 8000 erineva keerukusega operatsiooni,” teatab sõdur. Ta plaanib kandideerida Belgorodi linnavolikogu lisavalimistel ühemandaadilises valimisringkonnas nr 10.
Tomas on elanud Belgorodi oblastis alates 2015. aastast. Tal on kolm tütart ja üks poeg, kuid lahutas oma naisest 2022. aastal. Ta väidab ka, et on praktiseeriv õigeusu kristlane. Märkimisväärne osa tema valimisplatvormist on pühendatud Ukraina-vastases sõjas osalenud inimeste perekondade toetamisele.
putin on korduvalt kutsunud üles edutama Ukraina sõja kangelasi juhtivatele ametikohtadele valitsusstruktuurides. Tema arvates avaldaks selline samm positiivset mõju valitsusasutuste tööle.
„Me peame otsima, leidma ja edutama inimesi, kes ei karda oma kodumaa teenimise ees midagi ning kes on valmis oma tervise ja eluga riskima. Ja sellised inimesed tuleks edutada juhtivatele ametikohtadele. See saab olema meie asendaja,” kuulutas ta 2025. aasta sügisel kohtumisel venemaa riigiduuma fraktsioonide juhtidega.
15. Ukraina suurima korruptsiooniskandaali osas eelistab president Volodõmõr Zelenski vaikida. Ajakirjanike ja rahvasaadkute poolt viimase nädala jooksul avaldatud hiljutised lekked näitavad, et Zelenski siseringi mõjutanud suurim korruptsiooniskandaal on laienenud energiasektorist kaugemale.
Nüüd väidetavalt mõjutab see pangandus- ja kaitsetööstust, tähelepanu on koondunud ka nelja luksusmaja ehitamisele Kiievi lähedale. Lühidalt mainitakse seotuna meest nimega Vova, mis on lühike vorm Volodõmõrist.
Aasta jooksul esitati skandaalis süüdistus üheksale inimesele ja kolm ministrit – asepeaminister ning energeetika- ja justiitsministrid – kaotasid oma töö, kuna nad olid seotud korruptsioonivastaste organite väitel 100 miljoni dollari suuruse skeemiga.
Zelenski kantseleiülem Andri Jermak, kes oli mõnda aega riigi teine mõjukaim inimene, kaotas töö pärast läbiotsimisi. President ja mitmed tippametnikud on skandaali algusest peale pisendanud, kriitikute sõnul annab kiire uudistetsükkel presidendile lootust, et ta suudab tormi üle elada.
„Ma arvan, et (valitsus) kardab kahte asja. Esiteks, et see võib käivitada Barbra Streisandi efekti – kui nad hakkavad seda eitama, eeldavad kõik, et see tegelikult juhtus. Teiseks, võib olla midagi, mida me ei tea, ja nad kardavad, et see avalikuks tuleb, mis annaks valitsuse mainele tõsise hoobi,” ütleb poliitiline analüütik Ihor Reiterovitš.
Kui korruptsiooniskandaal novembris lahti rullus, kehtestas president vaikselt sanktsioonid oma endisele äripartnerile ja väidetavale juhile – Timur Minditšile – ning ärimees Oleksandr Tsukermanile, kes mõlemad olid enne süüdistuse esitamist Ukrainast põgenenud.
Kui Zelenskilt selle kohta küsiti, lükkas ta vastutuse tagajärgedega tegelemise peaminister Julia Svõrõdenkole, mida ta kordas ka pärast uusi paljastusi. President kutsus üles ka lindistustes mainitud riigile kuuluvat panka erastama, viitamata oma otsuse põhjustele.
Toona varjutas skandaal kiiresti USA toetatud 28-punktilise rahuplaani avaldamine, mis koondas riigi sisuliselt Zelenski ümber. Oma pöördumises kirjeldas president USA edendatud rahuläbirääkimisi kui ühte raskemat hetke meie ajaloos. „Me peame lõpetama selle jamatormi, lõpetama poliitilised mängud,” lisas ta.
Olukord hakkas rahunema: Zelenski viis läbi suure poliitilise ümberkorralduse ja hakkas koguma toetust populaarsete endiste poliitikute ja avaliku elu tegelaste seas. Pool aastat hiljem on skandaal uuesti pinnale kerkinud ja paljastusi on veelgi.
Viimase presidendivalimiste ajal süüdistas Zelenski toonast presidenti Petro Porošenkot korruptsioonis ja nepotismis. Kaitsesektoris toimunud omastamise uurimine kahjustas Porošenko toetusreitinguid ja mõjutas valimistulemusi.
Seitse aastat hiljem on Zelenski sarnases olukorras.
„Muidugi nõrgestab see presidendi positsiooni – nii lühiajalises, keskpikas kui ka pikas perspektiivis,” ütles Zelenski Rahva Teenri partei seadusandja anonüümsust paludes ajalehele Kyiv Independent. „Kuid tagajärjed saavad olla ainult juriidilised.”
Reiterovitš ütleb, et juhtumi arenedes ja uute salvestiste ning detailide ilmnedes võib see mõjutada Zelenski toetusreitinguid, kuigi mis tahes mõju ulatus sõltub presidendi võimalikust osalemisest skandaalis.
„See on pigem võimude legitiimsuse küsimus avalikkuse toetuse osas,” ütles ta. „Ilmselgelt võib see väheneda, aga kui tulemused ei ole kriitilised, siis on see valitsuse jaoks suhteliselt sujuv tulemus.”
Kogu täiemahulise sõja vältel on usaldus Zelenski vastu püsinud suhteliselt kõrge. Isegi pärast eelmise aasta proteste, kui presidendi meeskond üritas piirata korruptsioonivastaste asutuste sõltumatust, registreeriti vaid väike langus.
2025. aasta lõpuks pidas umbes 60% ukrainlastest Zelenskit isiklikult vastutavaks väidetava peasüüdlase Mindichi tegude eest, kes on Ukraina suurima korruptsiooniskandaali keskmes.
Viimase aasta jooksul on usaldus Zelenskõi vastu kõikunud 53% ja 65% vahel, olles aprillis 58%, vastavalt Kiievi Rahvusvahelisele Organisatsioonile.
16. Vaatamata sanktsioonidele ja sõjale suurendasid Euroopa Liidu riigid venemaa kodanikele väljastatud Schengeni viisade arvu 2025. aastal enam kui 10%. Prantsusmaa tõusis venemaa turistide peamiseks lobistina ja väljastatud sissesõidulubade arvu liidriks (njah, üllatavalt palju vene keelt kuulis ka aprillis Itaalias…).
Sellest teatas Euractiv, viidates Euroopa Komisjoni ja Euroopa diplomaatide konfidentsiaalsetele andmetele.
Schengeni baromeetri andmetel esitasid venemaa kodanikud 2025. aastal üle 670 000 viisataotluse, mis on peaaegu 8% rohkem kui 2024. aastal. ELi riigid väljastasid üle 620 000 viisa, mis on 10,2% rohkem kui eelmisel perioodil.
Ligikaudu 77% (üle 477 000) on turismiviisad. Teine suurim kategooria oli sugulaste ja sõprade külastamine ning kolmas suurim ärireisid.
Avaldatud andmed näitavad geograafilist ja poliitilist lõhet Euroopa Liidus. Peaaegu kolmveerand kõigist viisataotlustest said Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania – riigid, mis asuvad Euroopa idatiivast kaugel. Samal ajal on Balti ja Põhjala riigid juba pikka aega nõudnud, et venelased ei tohiks saada turismi eesmärgil Euroopasse reisida, samal ajal kui Moskva jätkab sõda Ukraina vastu.
Pariis mitte ainult ei väljastanud kõige rohkem viisasid, vaid näitas ka kõige järsemat kasvu. 2025. aastal hüppas Prantsusmaa venelastele väljastatud lubade arv enam kui 23%.
See näitab vastuolu Euroopa poliitilise retoorika vahel kremli isolatsiooni kohta ja üksikute riikide jätkuva huvi vahel vene turistide vastu.
Teated massilisest viisade väljastamisest tekitasid pingeid Euroopa pealinnade vahel. 2026. aasta alguses kadus venelaste statistika Schengeni baromeetri uuest väljaandest täielikult. Statistika taastati alles mais eraldi tehnilises dokumendis pärast seda, kui kaheksa ELi riiki hakkasid selgitust nõudma.
Euroopa diplomaatide sõnul osutas Prantsusmaa poliitilist vastupanu ja oli äärmiselt rahulolematu nende arvude lisamisega dokumenti. Mõned väidavad ka, et see vaidlus peegeldab laiemat strateegilist dilemma: kas venelaste isoleerimine välismaailmast annab tagasilöögi, jättes nad ilma elust väljaspool kremli mõju.
Euroopa Komisjon keeldus kommenteerimast, kas riikide valitsused on selles küsimuses survet avaldanud, kuid kinnitas, et andis selle aasta aprillis ELi riikidele ajakohastatud ülevaate venemaa kodanikele väljastatud viisadest.
EL arutab ka sisenemiskeeldu venemaa kodanikele, kellel on lahingukogemus Ukraina sõjas; vastav algatus peaks esitatama juuniks.
17. Lühiuudised
Zelenski ütles, et Ungari tagastas Oschadbanki raha ja väärisesemed, mille Ungari eriteenistused konfiskeerisid märtsis Ukraina sularahakullerite kinnipidamise käigus.
„Hiina pool nõuab, et Ukraina pool tagaks rahvusvahelise õiguse sätete kohaselt Hiina kodanike (kelle Ukraina on sõjavangideks võtnud) seaduslikud õigused ja huvid ning nende inimliku kohtlemise,” ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian.
9. mail toimuvad võidupüha paraadid on 15 venemaa piirkonnas tühistatud. Esmakordselt pärast 2007. aastat ei osale Moskva punasel väljakul toimuval paraadil sõjatehnika, sama kehtib ka Peterburi kohta. Sarnased piirangud, internetiühenduse katkestused ja ilutulestiku tühistamine on kehtestatud mitmes teises piirkonnas. Lisaks toimub kurikuulus „Surematu polgu” marss enamikus venemaa föderaalüksustes veebis.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
