Kindlustusekspert koputab lapsevanemate südamele: kui anname lapsele tõuksi, siis anname talle ka vastutuse
Avaldatud: 29 mai, 2026
Politsei pilt. Viimastel nädalatel on meedias palju tähelepanu saanud laste ja noortega juhtunud tõsised tõuksiõnnetused – sealhulgas juhtum, kus 12-aastane tüdruk sai raske peatrauma. Samal ajal räägivad haiglad järjest raskematest vigastustest ning politsei on alustanud sihipäraseid kontrolle „tuunitud” tõukerataste osas.
IIZI sõidukikindlustuse tootejuht Triin Kääramees räägib loos sellest, miks ei ole küsimus enam ainult kindlustuses või tõukeratastes, vaid lapsevanemate vastutuses. Artiklis on kasutatud värsket turustatistikat, Transpordiameti kommentaare ning käsitletud ka kiivri puudumise mõju rasketele traumadele.
Tänavatel tuhisevad elektritõukerattad, mida on lisaks rendivõimalustele aina enam ka erakasutuses. Paraku kerkivad populaarse sõiduvahendi kõrval ka nendega seotud õnnetusjuhtumid, mille traagilised kirjeldused on ületanud ka viimase aja uudiskünnise.
2025. aastal juhtus sadu kergliikuritega seotud liiklusõnnetusi ning suurim kindlustamata kahju ulatus enam kui 33 000 euroni, selgub Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistikast. Samal ajal on politsei alustanud taas sihipäraseid kontrolle, keskendudes just elektritõukerataste tehnilistele nõuetele ja kindlustuskohustusele.
Näiteks Tartumaal toimunud politseireidi käigus kontrolliti kümneid kergliikureid ning tuvastati rikkumisi, mis olid seotud eelkõige eemaldatud kiiruspiirangutega. Politsei rõhutas, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi ületada 25 km/h ning nõuetele mittevastavate sõidukitega liiklemine on keelatud.
Samuti tuletasid korrakaitsjad meelde, et kui elektritõukeratta valmistajakiirus ületab 25 km/h või kui sõiduk liigub üle 14 km/h ja kaalub rohkem kui 25 kilogrammi, peab sellele olema sõlmitud liikluskindlustus.
Kahjud ei ole enam „väikesed kriimud”
Kergliikuritega seotud õnnetused ei piirdu ammu vaid katkiste põlvede või mõlkis autotiibadega. Möödunud aastal registreeriti Eestis 320 kergliikuri osalusel liiklusõnnetust, milles sai kannatada ka üle saja alaealise.
Veel kõnekam on kindlustamata kahjude statistika. Eelmise aasta suurim registreeritud kahju ulatus 33 400 euroni. Lisaks registreeriti mitmeid 6000–8500 euro suuruseid juhtumeid. Need summad jäävad täies ulatuses sõiduki omaniku või juhi kanda juhul, kui kohustuslik liikluskindlustus puudub.
IIZI sõidukikindlustuse tootejuht Triin Kääramees rõhutab, et kindlustus ei hoia õnnetust ära, küll aga aitab tagajärgedega paremini toime tulla. „Kui õnnetus juhtub, on see juba niigi ebameeldiv lugu. Veel hullem on olukord siis, kui lisaks tuleb tegeleda ka rahaliste tagajärgedega. Tagantjärele tarkus siin ei aita, sest juba juhtunud õnnetust enam kindlustada ei saa,” sõnab Kääramees.
Politsei huviorbiidis on tuunitud tõuksid
Viimaste nädalate kontrollreidid näitavad, et politsei pöörab järjest enam tähelepanu just tehniliselt ümber ehitatud elektritõukeratastele. Kontrollitakse nii kiirust, võimsust kui ka üldist vastavust liiklusnõuetele.
Politsei teatel on levinuim rikkumine kiiruspiiraja eemaldamine. Kui sõiduk suudab liikuda kiiremini kui 25 km/h, ei käsitleta seda enam tavapärase kergliikurina ning sellega võivad kaasneda täiendavad registreerimis- ja juhtimisõiguse nõuded. Kontrollitakse ka seda, kas sõidukil on olemas nõutud liikluskindlustus.
„Elektritõukerattad on muutunud linnapildis nii tavaliseks, et kipume neid võtma kui süütut liikumisvahendit. Tegelikult on kiiruspiirangud paika pandud põhjusega – isegi väikesel kiirusel võib kukkumine lõppeda õnnetult, rääkimata lubatust kiiremini sõitvatest tõuksidest,” sõnab Kääramees.
Lapsele soetatud tõuks eeldab vastutust
Äsja levis sotsiaalmeedias video murest murtud isast, kes kirjeldas traagilist elektritõukerattaõnnetust, mille tagajärjel sai tema tütar raske peatrauma.
„Me räägime palju lastest ja noortest, kes tõuksidega õnnetustesse satuvad, aga tegelikult anname meie täiskasvanutena need sõidukid neile ju ise kätte,” sõnab Kääramees, kelle sõnul võiks iga lapsevanem või vanavanem enne tõukeratta ostmist põhjalikult läbi mõelda, kas seda on ikka vaja. Veel parem oleks tõuks enne ise läbi proovida, et mõista sõiduvahendi tegelikku võimekust ja selle pinnalt hinnata, kas see on lapse jaoks turvaline.”
„Kui me anname lapsele tõuksi, siis anname talle ka vastutuse,” – Triin Kääramees
Kui tõuks on juba kodus olemas, tasub spetsialistil lasta sellele peale panna püsiv kiirusepiirang, et laps ei saaks seda ise salaja enam kiiremaks tuunida. „Mitmed tõukerataste müüjad pakuvad võimalusi muuta tõukeratta kiirus häkkimiskindlaks,” lisab ta.
„Kui me anname lapsele tõuksi, siis anname talle ka vastutuse. Küsimus on selles, kas oleme täiskasvanutena enne ise kõik ära teinud, et see vastutus oleks lapsele jõukohane,” sõnab Kääramees. „Kui kodus on tõuks, mille piirangud on eemaldatud, mille tegelikku kiirust keegi ei kontrolli ja mille kindlustuskohustusest ei teata, siis ei ole see lapse probleem,” paneb tootejuht südamele.
Enam kui poolte õnnetusjuhtumite korral ei kasutatud kiivrit
Probleem ei ole ainult kiiruses või kindlustuses, vaid ka turvavarustuse puudumises. 12-aastase tüdruku juhtum tõi valusalt esile, kui tõsised võivad olla tõukerattaõnnetuste tagajärjed ka näiliselt tavapärases olukorras. “Kiiver ei ole pelgalt soovituslik lisavarustus, vaid kõige olulisem turvaelement, mis võib päästa elu või rasketest vigastustest,” rõhutab Kääramees, et eriti oluline on see laste ja noorte puhul, kes moodustavad märkimisväärse osa kergliikuritega seotud õnnetustes kannatanutest.
Kui Transpordiameti liiklusstatistika järgi toimus 2025. aastal kergliikurijuhi osalusel 320 inimkannatanuga liiklusõnnetust, siis pooltel juhtudel ei kasutatud turvavarustust.
Transpordiameti liiklusohutuse eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul on kõige sagedasemad õnnetused seotud sõitja enda kukkumiste või kokkupõrgetega teiste liiklejatega. Õnnetuste põhjustena mängivad sageli rolli sõiduki üle kontrolli kaotamine, liiga suur või teeoludele mittevastav kiirus, tähelepanematus liikluses või ka joobes juhtimine,” loetleb ta.
Lisaks politsei registreeritud liiklusõnnetustele jõuab märkimisväärne osa kergliikuritega seotud vigastustest haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse. Haiglate hinnangul ravitakse Tallinnas igal aastal ligikaudu 500-1000 elektritõukerattaga seotud vigastust, millest paljud on sõitja enda kukkumised ja ei kajastu ametlikus liiklusõnnetuste statistikas.
Paljud ei tea siiani, et nende tõukeratas vajab liikluskindlustust
IIZI kogemus näitab, et väga paljud elektritõukerataste omanikud ei tea siiani, kas nende sõiduk vajab liikluskindlustust või mitte. „Turul oli selgelt puudu lihtne tööriist, mis aitaks inimestel aru saada, kas nende tõuks kuulub kindlustamiskohustuse alla või mitte. Praegu jõuavad paljud selle teadmiseni alles siis, kui politsei nad peatab või juhtub õnnetus,” ütleb Kääramees, et tõuksikalkulaatoris tasub oma võimalik kindlustuskohustus üle kontrollida.
Tootejuhi sõnul suureneb teadlikkus küll iga kuuga, kuid soojemate ilmadega tuleb tänavale järjest tõuksijuhte juurde, kes ei ole seadusemuudatustega kursis.
Täna on IIZI vahendusel kergliikuritele ja mopeedidele alates märtsikuust sõlmitud üle 2300 liikluskindlustuse lepingu, kuid tõenäoliselt sõidab ringi veel tuhandeid elektritõukerattaid, mille omanikud ei tea kindlustuskohustusest midagi.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
