Energiaturu ülevaade: tuuleenergia kasv tasakaalustas septembris kõrgemaid gaasihindu ja madalaid veevarusid
Avaldatud: 5 oktoober, 2026
Allikas: Enefit Septembri lõpus kujundas elektriturgu üha enam üleminek suviselt perioodilt küttehooajale. Kuigi elektrihind ei tõusnud veel püsivalt kõrgele tasemele, oli ilmastiku mõju turule juba selgelt nähtav. Eesti keskmiseks elektrihinnaks kujunes septembris 75 EUR/MWh, mis oli 27% kõrgem kui augustis. Lätis ja Leedus oli keskmine hind ligikaudu 108 EUR/MWh. Hinnavahe tulenes peamiselt sellest, et Eestil oli jätkuvalt parem ligipääs soodsama hinnaga Põhjamaade elektrile.
Lühenevate päevade tõttu on päikeseenergia tootmine vähenenud, õhutemperatuurid langenud ning suuremat rolli on hakanud mängima juhitavad elektrijaamad. Samal ajal kujundavad turuhindu ka kõrged maagaasihinnad ja ebatavaliselt madala täituvusega Põhjamaade veevarud.
Allikas: Enefit
Kasvanud tuuletoodang tõi turul soodsa hinnaga perioode
Kogu Baltikumis mõjutasid septembrikuu hindu eelkõige tuuleenergia ja päikeseenergia tootmine ning importelektri kättesaadavus. Kohalik tuule- ja päikeseenergia katsid kokku ligikaudu poole Baltimaade elektritarbimisest. See aitas hoida kuu keskmise elektrihinna madalamal tasemel vaatamata kõrgematele gaasihindadele ja Põhjamaade veevarude madalseisule.
Samas polnud tuule- ja päikeseenergia mõju kuu jooksul ühtlane. Päikeseenergia tootmine vähenes augustiga võrreldes 39% ning moodustas 439 GWh. Samal ajal kasvas tuuleenergia tootmine 655 GWh-ni, mida oli 29% rohkem kui augustis. Tugev taastuvenergia tootmine surus hinnad järsult alla ja tõi turule soodsate hindadega tunnid. Vähese tuule korral tuli nõudluse katmiseks käivitada kallimad kohalikud elektrijaamad ning hinnad tõusid lühikese aja jooksul märgatavalt.
Lisaks võimendasid neid hinnakõikumisi piirkonna elektrisüsteemis toimunud erinevad hooldustööd. Esiteks mõjutas turgu Rootsi ja Leedu vahelise NordBalt ühenduse hooldus. Teiseks vähendas kogu piirkondlikku elektritootmist ka mitme Soome tuumaelektrijaama hooldustööd. See vähendas turu võimet asendada puuduolevat taastuvenergia tootmist odavama impordiga. Kõige rohkem tõusidki hinnad siis, kui tootmispiirangud langesid kokku vähese tuuletootmisega.
Kasvav salvestusvõimsus leevendab hinnakõikumisi
Baltimaade kasvanud energiasalvestusvõimsus on hakanud neid ööpäevasiseseid hinnakõikumisi märkimisväärselt leevendama. Akusalvestid ostavad elektrit siis, kui hind on madal, ning müüvad selle tagasi turule kõrgema hinnaga tundidel. Seetõttu võivad salvestid mõjutada turuhinda juba enne, kui need reaalselt elektrit laadima või võrku andma hakkavad.
Praegune salvestusvõimsus ei ole siiski piisav, et katta pikemaajalist vähese tuulega perioodi või märkimisväärseid impordipiiranguid. Seetõttu on energiasalvestite mõju täna kõige nähtavam päeva sees. Mitmepäevase tootmispuudujäägi leevendamiseks tuleb endiselt toetuda impordile, paindlikule tarbimisele või juhitavale tootmisele.
Sügisel mõjutab ilm elektrihinda varasemast rohkem
Kütteperioodi edenedes muutub turu tasakaal veelgi ilmastikutundlikumaks. Päikeseenergia tootmine jätkab vähenemist, samal ajal kui külmemad ja pimedamad tööpäevad suurendavad nõudlust hommikustel ja õhtustel tundidel. See tähendab, et tuuleenergiast saab peamine tegur, mis aitab elektrihinda madalal hoida.
Tuulistel perioodidel võib kasvanud piirkondlik tuuleenergia tootmisvõimsus hoida hinnad madalal isegi siis, kui maagaas püsib kallis. Vaiksete ilmastikutingimuste korral tuleb aga väiksem päikeseenergia tootmine ja suurem nõudlus katta impordi või kohalike põlevkivi- ja gaasielektrijaamadega. Kuna nende elektrijaamade tootmiskulu on kõrgem, tõstab nende suurem kasutamine elektrihinda ja muudab talvisele perioodile omased hinnatipud sagedasemaks.
See, kas hinnatipud jõuavad kõikidesse Balti hinnapiirkondadesse, sõltub suuresti impordi kättesaadavusest.
Gaasiturg suurendab talve hinnariske
Gaasiturg lisab elektrihindadele täiendavaid tõusuriske. Euroopa gaasivarude tase paranes septembri jooksul, kuid jäi siiski märgatavalt alla viimaste aastate tavapärasele hooajalisele tasemele.
See ei tähenda automaatselt kõrgemaid elektrihindu Baltikumis. Kui taastuvenergia tootmine ja impordivõimalused on piisavad, võib gaasielektri mõju turuhinnale jääda väikeseks. Riskid kasvavad siis, kui külm ilm suurendab gaasinõudlust, tuuletootmine on Baltikumis väike ja Põhjamaade hüdrotootmist piiravad madalad veevarud.
Sellisel juhul tuleb gaasielektrijaamu kasutada sagedamini ning gaasi hinnamuutused kanduvad otsesemalt edasi elektrihindadesse.
Vastupidisel juhul, kui sügis kujuneb pehmeks, tuuliseks ja sajurohkeks, väheneb tarbimine, suureneb taastuvenergia ja hüdroenergia tootmine ning kallis soojuselektri tootmine määrab turuhinda harvem.
Septembri turg pakkus seega esimest viidet talvise hinnamustri kujunemisele. Kuigi keskmine elektrihind võib jääda mõõdukale tasemele, võivad üksikud hinnatõusud ja hinnalangused olla senisest suuremad.
Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse vanemanalüütik
Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
