Sõja ülevaade: 1556. päev – üks küla piiri ääres veel kaotati
Avaldatud: 29 mai, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. mai 2026:
üks küla piiri ääres veel kaotati ja Kostjantõnivkas pole kahjuks Ukraina omad protsesse muuta suutnud…
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Naftatehas ja mõni laev Mustal merel.
3. Kursk: ühe küla vene pool enda kontrolli alla sai.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka Kupjanskis mõni soldat on ja Lõmani kandis kaugemale jälle jõutakse.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Kostjantõnivkas ikka sammhaaval tagasi….
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: kohati jooksva seisu tuvastamine keeruline.
10. Herson: muutusteta.
11. Z-sõja korrespondendid teatasid venemaa armee logistika kokkuvarisemisest Ukrainas mehitamata õhusõidukite tõttu.
12. kreml andis suurtele ettevõtetele loa osta droonide vastu võitlemiseks õhutõrjerelvi.
13. venemaa välisministeerium teatas, et Ukraina annetab lapsi USA-le ja EL-ile elundite kogumiseks ja LGBT-peredele lapsendamiseks.
14. tšemezovi ja peskovi abikaasad on esitanud kohtusse hagid EL-i sanktsioonide tühistamiseks.
15. venemaa droon tabas Rumeenias kortermaja.
16. Lühiuudised
Väidetakse, et esimesed Rootsist saabuvad hävituslennukid saabuvad täisrelvastuses, täpsemalt Meteor-rakettidega, mis on võimelised tabama sihtmärke 200 km kauguselt. Eks ülioluline ongi, mis on lennuki küljes…Ukraina pilootide ja tehnilise personali väljaõpe Rootsi Gripeni hävituslennukitel on juba käimas ja seda laiendatakse sel sügisel. Rootsi kaitseminister Poul Johnson teatas sellest oma X-is: „Ukraina pilootide ja tehnilise personali väljaõpe on juba käimas ja seda laiendatakse sel sügisel. Gripeni C/D lennukid võivad olla ühilduvad selliste relvadega nagu IRIS-T, AMRAAM ja Meteor pikamaarakettidega. See hõlmab lennukeid, relvi, oskusi ja tehnilist tuge,” ja „Kui vajalikud otsused on tehtud ja load saadud, on Gripeni C/D lennukite tarned Ukrainale plaanis alustada järgmise aasta alguses”.
Gotlandi saarel, vaid 300 kilomeetri kaugusel venemaa Kaliningradist, toimusid ulatuslikud NATO sõjaväeõppused. Ligikaudu 18 000 sõdurit 13 riigist harjutasid stsenaariumi, mis hõlmas potentsiaalset venemaa rünnakut. Rootsi sõjavägi oli sunnitud osa õppustest kolm korda taaskäivitama pärast seda, kui 17 Ukraina droonioperaatorit nende üksused sisuliselt hävitasid.
Melitopoli linnas on tanklates järjekorrad meeldivalt pikaks veninud…
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 267 lahingukokkupõrget. Intensiivsuses sektoriti muutusi polnud, kõikse rahulikum lõunarinde keskosa ja ikka Hersoni suund.
Videod eilsest päevast pole veel enda pilgu alla jäänud, sestap kipub arvama, et võib-olla mõnes lõigus mõni soomuk ka rünnakutel abis oli. Ikka väikeste gruppide konveier ja see töötab paljudes lõikudes. Kui Ukraina piiri külade okupeerimine vene poolelt suurt muret veel ei valmista, siis Kostjantõnivka langemise protsess jätkus ning on näha survet alates Lõmanist kuni Prokrovskini jõudmaks Ukraina tööstuslinnade komplektini, mis oleks tõeliseks hingepalsamiks vene kindralitele ja kremlile ning kõik kaotused oleks nn õigustatud…
Eile sooritas vaenlane ühe raketi abil raketirünnaku, viis läbi 86 õhurünnakut ja heitis alla 269 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 7881 enesetapudrooni ja sooritas 2806 kaudtulelasku, sealhulgas 77 mitmikraketiheitjaga.
Jätkuvalt on väga-väga kõrge vene muu tagalaelemendi tabamine ja loodan, et protsess jätkab kasvunumbrite jada ning hakkab üha rohkem mõjutama vene üksuste võimekust rindel.
1. 29. mai öösel algatasid vene okupandid sihipärase rünnaku Türgi laevale, mis oli teel Odessa piirkonna sadamast Türki. Rünnaku tagajärjel puhkes tulekahju (mis õnneks kustutati) ja kaks meeskonnaliiget said vigastada. Nad evakueeriti teadete kohaselt kiiresti Ukraina mereväe paatide poolt ja viidi haiglasse.
vene droonirünnakute tagajärjel uudiseid tuli ainult viga saanutest…
2. Satelliidipildid näitavad 17. mail toimunud massilise droonirünnaku tagajärjel tekkinud kahjustusi venemaa FSB baasile Arabat Spitis (säär, okupeeritud Krimm). Rünnakus kasutati droone suurendatud 150–170 kg kaaluvate lõhkepeadega ning väidetavalt hukkus või sai haavata umbes 100 okupatsiooniväelast.
Dossier Špiona teatel tabas Storm Shadow/SCALP rünnak okupeeritud Melitopolis asuvat venemaa FSB hoonet ööl vastu 24. maid. Kaks Briti-Prantsuse õhust tulistatud tiibraketti hävitasid hoone osaliselt, tappes kaks FSB töötajat ja haavates veel kahte. Juurdepääs hoonele, fotode ja videote tegemine oli keelatud, samal ajal kui FSB töötajad veetsid kaks päeva rususid koristades ja tundlikke dokumente otsides.
Ukraina peastaap teatas, et kaitsevägi ründas 27. mai öösel mitmeid venemaa sõjaväe- ja taristuobjekte. Tabamuse sai Krasnodari krais asuv Tuapse naftatöötlemistehas ning kohapeal teatati tulekahjust. Storm Shadow raketid tabasid Venemaa õhujõudude luuresüsteemide elemente Voroneži, Taganrogi ja Sevastoopoli lähedal. Ukraina väed ründasid ka Luhanski juhtimispunkte, logistikadepoo, droonide tootmisüksust, Nebo-SV radarit ja Buk-M2 üksusi.
Umbes 250 drooni ja mõned raketid eile õhtul venemaa ja okupeeritud alade sügavusse suundus.
Sotsiaalmeedia kanalid teatasid, et 29. mai öösel tabasid Ukraina droonid venemaa linnas Volgogradis asuvat naftatöötlemistehast. venemaa suurele energiaettevõttele Lukoilile kuuluv rafineerimistehas süüdati Ukraina droonirünnaku tagajärjel, teatas sõltumatu venemaa uudistekanal Telegram Astra. Avalike andmete kohaselt on tegemist ühe Venemaa suurima ja Volgogradi oblasti suurima tehasega. Rafineerimistehast on tabatud mitu korda, sealhulgas veebruaris, rünnakus, mida kinnitas Ukraina peastaap.
Volgogradi oblasti kuberner andrei botšarov väitis, et Ukraina droonirünnakus tabati elamut. Samal ajal teatas Astra, et võimude viidatud hoone aadress asub kahe kilomeetri (1,25 miili) kaugusel Titan-Barrikadõ sõjaväetehasest, mis on suur venemaa kaitserajatis, mis toodab strateegiliste raketisüsteemide kanderakette.
Ukraina mereväe droonid ründasid väidetavalt kolme venemaaga seotud varilaevastiku tankerit Kilyose lähedal, 2-3 km kaugusel Türgi rannikust. Kaks drooni tabasid Velorat, kuid ei plahvatanud, kolmas tabas James II lähedal ja samuti sai kahjustada Altura. Plahvatusi oli tunda Istanbuli Rumelifeneri linnaosas.
3. Kursk: proovitakse nii siin kui seal ja kahjuks üks küla siiski saadi enda kontrolli alla.
vene pool okupeeris eile Novodmitrivka küla, mis asub Sumõst kagus ja vene piirist u 5 km kaugusel suht metsasel alal ning arvata võib, et oluliselt suurendati seal kandis juba varasemat kontrollitavat ala.
4. Harkiv: vene pool jätkab pingutusi uute sillapeade loomiseks ning seniste laiendamiseks aga eile neid edu eip saatnud…
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis kahjuks ikka mõni vene soldat ringi jalutab ja uuesti on hakanud vene soldatid jõudma lähemale Lõmanini. vene poole blogijad küll teatavad, et püsivalt on vene pool mitmes kohas Lõmani linna serval pikemalt kanna maha saanud, aga eip Ukraina ega sõltumatud blogijad seda kinnita…
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: kahjuks pole arengutes muutusi ja üha kaugemale Kostjantõnivkas väikesed vene soldatite grupid jõuavad ning kontrollivad juba rohkemat kui poolt linna.
8. Donetsk: konveieri tööd pikale rindejoonele jagus, aga edenemisi mitte.
9. Lõunarinne: keeruline on mitmetes külades jooksvat seisu tuvastada Huliaipole kandis, kus aktiivsust jagub kummalgi poolel ja kuna grupid väikesed, siis juba paari drooniga punt likvideeritakse, vahel teeb Ukraina reidi ja ala üle kontrollib ning jälle vene soldatid külla jõuavad ja kõik algab uuesti…
Küll on näha Ukraina huvi lükata rindejoont sektori lääne osas pisugi Mustale merele lähemale vähendamaks maad droonilendudeks tabamaks vene logistika tuiksoont ja eks vene poolgi sellest on aru saanud ja siin tugavamalt suruma on hakatud.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina droonide laienev rünnakutsoon, mis ründab sügavalt venemaa armee tagalat, on viinud venemaa vägede varustusliinid Zaporižjas, Hersonis ja Donbassis halvatuse äärele, kurdavad Z-sõja korrespondendid ja kinnitavad sõjaväeanalüütikud.
Odavad droonid, mis lendavad kuni 150 km sügavusele, on muutnud Krimmi viiva maismaasilla – föderaalmaantee R-280 Novorossija – põrguteeks, kus kaubavedu on alates eelmisest nädalast piiratud. Olukord Donetskis, kus Ukraina relvajõud on viimastel kuudel tugevalt rünnanud soojuselektrijaamu, ladusid ja vägede positsioone, on samuti kriitilisele punktile lähedal, kirjutab PriZrak Novorossii.
„Need Donetski ja DPR-i piirkonnad, mida peetakse suhteliselt ohutuks, pole seda olnud mitu kuud. Nüüd räägime kontrollitud hävitamisest kogu Donetski ja Makijivka sügavustes,” märgib kanal.
Logistikarünnakud on jõudnud isegi Aasovi mere kaldale. OSINT-i projekti „Oko Gora” andmetel on viimase kolme nädala jooksul ainuüksi M-14 ja H20 maanteedel põlema pandud üle 60 veoauto. Hersonis ja Zaporižjas muutub olukord üha ähvardavamaks, kuna logistika on juba osaliselt halvatud, kirjutab Rybar: Ukraina relvajõud on oluliselt suurendanud transpordivahendite vastu suunatud droonirünnakute arvu, mille tulemuseks on Krimmis teatud kaupade puuduse oht ja kütusemüügi piirangud.
Rybar rõhutab, et oht ei seisne niivõrd pühadehooaja häirimises: „Kaubaveokite ründamine poolsaarel mõjutab otseselt venemaa relvajõudude lahinguvõimet lõunarindel, kus olukord on juba niigi ebakindel.”
Sõjaväeanalüütik Jan Matvejev märgib, et 480-kilomeetrise rinde ja kahe vene rühmituse, Dnipro ja Vostok logistika on praegu ohus. Varustusepuudus mõjutab ka droonivägesid, kuna iga päev transporditakse ka tuhandeid droone veoautodega.
„Vähemalt 150 000 inimest riskib jääda praktiliselt varustuseta,” hindab Matvejev. See hõlmab kõiki üksusi Pokrovskist Kamenskojesse ja edasi mööda Dneprit Kinburni sääreni, koos ulatuslike tagalatega, sealhulgas Vuhledaris, Melitopolis ja Novaja Kahhovkas.
Need trendid on olnud ilmsed alates eelmise aasta lõpust, ütleb PriZrak Novorossii: „Rinne liigub oluliselt aeglasemalt, kui vaenlane laiendab ja süvendab aktiivsete, kontrollitud droonirünnakute tsooni meie tagalas.” Lähikuudel võib olukord paigutuse ja eriti logistika osas olla kriitilisele lähedal, kirjutab kanal, lisades, et kõrgeimal tasemel pole probleem isegi teadvustatud, rääkimata lahenduse planeerimisest.
Matvejev nimetab toimuvat sõja pöördepunktiks. „Varem viidi logistikarünnakuid läbi rindejoonest 10–15, harva 20 km kaugusel asuvas tsoonis, kus droonid seda lubasid. Nüüd on see kaugus 50, 75 ja isegi 100–150 km. Suured varustusveokid ja tohutud kütusetsisternid sõidavad läbi selle tsooni, kus asuvad peamised logistika arterid. Selles etapis pole lasti veel laiali jaotatud; seda tarnitakse kontsentreeritud kogustes ja iga rünnak, iga hävitatud haagis tekitab märkimisväärset kahju,” selgitab ekspert.
Sõjauuringute Instituudi ekspertide sõnul piiravad Ukraina edukad droonirünnakud keskmise ulatusega venemaa võimet transportida personali rindele ja hoida oma positsioone. Nende arvutuste kohaselt kaotas venemaa armee aprillis esimest korda pärast 2024. aastat territooriumi (116 ruutkilomeetrit), selle asemel et laiendada oma kontrolltsooni. ISW usub, et nendes tingimustes ei garanteeri isegi võimalik mobilisatsioon lahinguväljal pööret: kui kreml ei leia viisi mehitamata õhusõidukite rünnakute tõrjumiseks, on mobiliseeritud vägede rindele transportimine keeruline.
„Ainuüksi logistika hävitamine ei taga edu, kuna selle järel on vaja korralikke jalaväeoperatsioone,” rõhutab Matvejev. Sellegipoolest, kui Ukraina relvajõud jätkavad oma pingutuste suurendamist, kogevad Dnipro ja Vostoki gruppide väed järgmise kuu jooksul tõsist kriisi, usub ekspert: „vene vägede suured kaotused püsivad ja värbamismäärad ei suurene. Armee üldine kvaliteet langeb; professionaalsus ja motivatsioon langevad. benemaa sõjaväe prognoos on äärmiselt sünge.”
12. venemaa võimud on heaks kiitnud mehhanismi, mis võimaldab eraettevõtetel hankida suurekaliibrilisi relvi oma rajatiste kaitsmiseks droonirünnakute eest. venemaa kaitseministeeriumiga seotud allikad ütlesid RBC-le, et see hõlmab õhutõrje süsteeme, torne, radarsüsteeme, erisõidukeid ja elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteeme. „Selleks, et mobiilsete tuletõrjeüksuste üksusi kiiresti kõige vajalikuga varustada, tehti hiljuti riigi tasandil vastavad otsused,” selgitas üks allikatest.
Küsimuse tõstatas 26. mail venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu (RSPP) juht aleksandr šohhin kohtumisel putiniga. Ta kurtis, et suurettevõtted vajavad lisaks 7,62 mm automaatrelvadele ka tõsisemat varustust: mitmesuguseid elektroonilise sõjapidamise süsteeme, lasersüsteeme ja muid kaliibreid. šohhin palus ka, et rajatistesse määrataks reservväelased, keda praegu sageli ümber paigutatakse. RBC allikate sõnul moodustatakse enamikus venemaa Euroopa piirkondades juba uusi mobiilseid õhutõrjeüksusi, mis koosnevad reservväelastest, piirkondlike BARS-üksuste vabatahtlikest ja eraettevõtete töötajatest. Väljaande ühe allika sõnul antakse eraettevõtete ostetud relvad viivitamatult üle tööstus- ja tsiviiltaristu õhutõrjega tegelevatele sõjaväeüksustele, et lühendada tuletõrjeüksuste varustamist.
Varem said eraettevõtted passiivse kaitsevarustuse osta ainult avatud turu või tööstus- ja kaubandusministeeriumi kaudu. Julgeolekutöötajate varustamiseks käsirelvadega tehti ostud venemaa rahvuskaardi kaudu.
Samal ajal on Moskva Nordstari torni (42 korrust) katusele juba paigaldatud Pantsir-SMD-E õhutõrjerakettide süsteem. Sõjaväeanalüütik Jan Matvejev avaldas video helikopterist, mis õhutõrjesüsteemi hoonele langetab. Z-kanal „Sõjaväeinformaator” selgitas, et kompleks on loodud droonide vastu võitlemiseks: selle lahingumoodul suudab kanda kuni 48 väikesemõõtmelist Gvozdi raketti (7 km laskekaugusega) või standardset 95Ya6 mürsku (kuni 20 km). Nordstari torn on üks Moskva kõrgemaid hooneid, kus Rosneft on rentinud peaaegu poole pinnast.
13. venemaa välisministeerium avaldas aruande pealkirjaga „Inimõiguste olukord Ukrainas”, milles väidetakse, et Ukraina võimud transpordivad lapsi välismaale – EL-i ja Ameerika Ühendriikidesse – elundite eemaldamiseks ja hilisemaks LGBT-peredesse lapsendamiseks. Ministeerium väidab, et venemaa armee Donbassi okupatsiooni ajal avastati tõendeid tuhandete alaealiste transportimise kohta sellistel eesmärkidel. venemaa välisministeerium väidab aga, et kõik neid fakte kinnitavad dokumendid hävitati ja aruanne ise põhines arvukatel ajakirjanduslikel uurimistel, sealhulgas Tsargradi telekanali publikatsioonidel.
Dokumendi autorid selgitavad, et Ukraina lapsi transporditakse välismaale teadusuuringutes osalemise ettekäändel. venemaa välisministeerium mainib ka asendusemaduse praktikat, mis ministeeriumi sõnul võimaldab välismaistel paaridel Ukrainas lapsi tellida. Lisaks väidab ministeerium, et Ukraina Ülemraada kaalus siirdamisprotseduuride lihtsustamisele suunatud seaduseelnõusid, samas kui välisministeerium väidab, et Kiiev kasutab sõjalisi operatsioone haavatud ja surnud sõdurite elundite ebaseaduslikuks siirdamiseks.
Aruanne koosneb 17 peatükist, milles välisministeerium loetleb Ukraina teisi probleeme, sealhulgas russofoobiat, natsismi ülistamist, meediategevuse piiramist ja antisemitismi ilminguid. venemaa välisministeeriumi teatel on riigis toimuvad süstemaatilised inimõiguste rikkumised kooskõlas natsi-Saksamaa poliitikaga ning olukord selles valdkonnas on tõsiselt halvenenud.
Njah, kreml mõtleb välja igatsugu asju, et mõjutada avalikku arvamust ning kindlasti hakkab ka meil Eestis peatselt sarnaseid vandenõuteooriad mõned inimesed tõe pähe levitama. kremli tugev huvi on alati olnud naabereriikides riigi ja kodaniku suhte rikkumine tagamaks suuremat rahulolematust halvendamaks mitte ainult riigi vaid ka seal elavate inimeste olukorda. Miskipärast kipub nägema sellise suundumuse tõusu Eestis ja eks järjest Eestigi kohta uusi valesid järjest lisandub…
14. Euroopa Liidu Kohus on registreerinud uusi kohtuasju, mille eesmärk on tühistada sanktsioonid venemaa kõrgete ametnike abikaasade ja pereliikmete vastu. Kohtu toimikusse on lisatud Ignatova vs. Euroopa Liidu Nõukogu kohtuasi. Rosteci tegevjuhi sergei tšemezovi abikaasa ja kasutütar Ekaterina ja Anastasia Ignatova on ELi sanktsioonide all. Mõlemad omavad märkimisväärset vara. Viimase avalikult kättesaadava deklaratsiooni kohaselt märkis tšemezovi abikaasa aastasissetulekuks ligikaudu 24 miljonit dollarit. Tema kasutütar Anastasia Ignatova omab offshore-ettevõtete kaudu sadu miljoneid dollareid vara, sealhulgas 85-meetrist jahti Valerie, mille väärtus on ligikaudu 140 miljonit dollarit.
Olümpiavõitja ja venemaa presidendi pressisekretäri dmitri peskovi abikaasa Tatjana Navka vaidlustas samuti talle kehtestatud piirangud. Ta lisati ELi sanktsioonide nimekirja 2022. aasta juunis osana sanktsioonide kuuendast voorust. ELi Nõukogu otsuses märgiti, et tal on sidemeid Krimmi kinnisvaraga ja isikutega, kes toetavad Ukraina territoriaalset terviklikkust ohustavaid tegevusi.
Samuti teatati sel nädalal, et laulja Polina Gagarina esitas Euroopa Kohtule hagi. Tema advokaadid esitasid esimese hagi 2024. aasta septembris. Tema kaitseargumentide hulgas on väide, et Euroopa Liidu Nõukogu ei suutnud tõestada, et laulja vastab kriteeriumile „isikud, kes toetavad rahaliselt kõrgeid ametnikke”. Ta väidab, et piirangud rikuvad tema õigust sõnavabadusele ja loomingulisele tegevusele.
15. Rumeenia kaitseministeerium kinnitas, et pärast õhurünnakuhoiatuse väljakuulutamist kogu Ukrainas tabas 29. mai öösel droon Galati linnas elamut.
„venemaa Föderatsioon jätkas droonirünnakuid tsiviil- ja taristuobjektide vastu Ukrainas, Rumeenia jõepiiri lähedal. Droon sisenes Rumeenia õhuruumi, olles radari abil Galati linna lõunaosas, ja kukkus kortermaja katusele, millele järgnes tulekahju,” seisis avalduses.
Pärast seda, kui radarid tuvastasid Rumeenia õhuruumi lähedal lendavaid droone, tõusid Rumeenia kaitseministeeriumi andmetel õhku kaks F-16 hävituslennukit ja sõjaväehelikopter loal sihtmärke rünnata.
Teatatud rünnakus sai kaks inimest vigastada ja kahjustatud hoonest evakueeriti 70 inimest, teatasid kohalikud võimud Rumeenia väljaande Viata Libera andmetel. Kohalike ametnike sõnul plahvatas kogu drooni lõhkelaeng, mis süütas sündmuskohal tulekahju, lisades, et tabatud elamu teistest osadest evakueerimiseks pole enam vajadust.
Ida-Rumeenias asuv Galat asub vaid 10 kilomeetri kaugusel Moldova, Rumeenia ja Ukraina piirist, Odessa oblasti lõunaosa lähedal.
vene droonid on Ukraina linnade rünnakute käigus korduvalt ületanud NATO piiri, sealhulgas Rumeenias.
16. mail teatas Rumeenia kaitseministeerium, et riigi ja Ukraina piiri lähedal asuvalt kinnistult avastati lõhkemata mürsk. „Tehnilised kontrollid kinnitasid kahe kilogrammi lõhkeaine olemasolu mürsu sees,” seisis teates.
16. Lühiuudised
Ungari peaminister Péter Magyar ütles NATO peasekretärile Mark Ruttele, et Budapest ei saada Ukrainasse relvi ega sõjavarustust. Avaldus tehti nende kohtumise ajal, mil NATO liitlased jätkavad Kiievi sõjalise toetuse laiendamist.
Ukraina ombudsman Dmõtro Lubinets ütles, et venemaa aeglustab viivituste ja manipuleerimisega kokkulepitud vangide vahetust „1000 1000 vastu”. Ta ütles, et Ukraina on eelnevalt kõik nõutavad sammud lõpetanud ja valmis vahetusi kiiresti läbi viima.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
