Valitsus jättis Ukraina sõjaväekohuslased kaitse alt välja, aga kedagi veel välja ei saadeta
Avaldatud: 13 august, 2026
Valitsus pikendas Ukraina sõjapõgenikele Eestis ajutise kaitse andmist kuni märtsini 2028, kuid arvas kaitse saajate seast välja need, kes pole täitnud kaitseväe kohustust Ukrainas ja kellel puudub luba Ukrainast seaduslikult lahkuda.
Valitsuse korralduse aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsus, mis seab sihiks jätkata Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse pakkumist nii, et see ei mõjutaks negatiivselt Ukraina üldist suutlikkust end Venemaa agressioonisõja eest edukalt kaitsta ja otsustada vabalt oma kaitsejõudude korralduse üle.
„See tähendab, et edaspidi peab ajutist kaitset küsiv Ukraina sõjapõgenik suutma vajadusel tõendada, et on täitnud kodumaal oma kaitseväe kohustuse. Rõhutan, et tõendamiskohustus lasub ajutise kaitse taotlejal. Kui ta seda ei suuda, siis ta ajutist kaitset EL-is ei saa,” ütles siseminister Igor Taro. „Teisisõnu ei saa ajutist kaitset EL-is taotleda mobilisatsiooniealised Ukraina kodanikud, kellel puudub õigus Ukrainast lahkuda.”
Kitsendus ei puuduta neid, kellele on ajutine kaitse antud enne 31. juulit 2026 või kelle taotlus on menetluses. „Nendele jääb ajutise kaitse staatus alles. Otsus ei ole tagasiulatuv ning kedagi välja saatma ei hakata,” sõnas Taro.
Siseminister nimetas ajutise kaitse pikendamist hädavajalikuks, kuna Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas kestab, paljud inimesed on lahingute eest kodudest lahkunud ja otsivad nüüd turvalist elupika. Samal ajal jätkavad EL-i liikmesriigid ajutisest kaitsest väljumise strateegia väljatöötamisega, suunates need ajutise kaitse saajad, kelle puhul on see õigustatud, muudele seadusliku viibimise alustele. Lisaks on EL välja töötamas vabatahtliku tagasipöördumise ja Ukraina taastamise programmi pilootprojekti, millega Eesti on liitunud ning mille eesmärgiks on aidata ukrainlastel, kes seda soovivad, vabatahtlikult kodumaale naasta.
„Ajutise kaitsega pakume neile turvatunnet, ulatame abikäe, kuni Ukrainasse saab rahulikult tagasi minna. See on EL-i ühehäälne otsus, kui ajutise kaitse mehhanism käivitati 4. märtsil 2022,” rõhutas Taro.
Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset ligikaudu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest. Augusti alguses oli meie Politsei- ja Piirivalveameti andmetel Eestis tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 30 709 inimesel.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
